Repressııa jyldary atylyp ketken qazaqtyń úsh qyzy kim
Derek izdeı kele, jýrnalıst Qaragóz Smádildiń eki jyl buryn jarııalanǵan «Qazaqstandy KSRO-dan bólip áketkisi kelgen áıelder» maqalasyn taptyq. Onda alasapyran ýaqyttyń qurbany bolǵan, eń aýyr jaza - atý jazasy úkim etilgen qazaqtyń úsh qyzy - Shahzada Shonanova, Torǵaı Súleımenova jáne Mámılá Tańatova týraly baıandalady.
Shahzada Shonanova - ótken ǵasyr basyndaǵy kózi ashyq sanaýly qazaq qyzdarynyń biri bolǵan. Alash arysy Mirjaqyp Dýlatovtyń qyzy Gúlnar Dýlatova óz esteliginde «Baqytsyz Jamaldy» alǵash ret Shahzada Shonanovanyń aýzynan estigenin aıtady. 1903 jyly 5 sáýirde Batys Qazaqstan oblysy, qazirgi Syrym aýdanynda dúnıege kelgen Shahzada Aronqyzynyń «tutqyn anketasynda» ákesi - baı-jartylaı feodal dep kórsetilgen. Qarataev Aron - belgili qoǵam qaıratkeri, zańger Baqytjan Qarataevtyń týǵan inisi.
Shonanova Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetiniń (Tashkent) medıtsına fakýltetine, keıinnen Almaty medıtsına ınstıtýtyna túsken jáne «tap jaýynyń qyzy» degen aıyp taǵylyp, eki oqýdan da shyǵarylǵan. 1928 jyly Qyzylordaǵa aýysyp, Halyq aǵartý komıssarıatynyń mektepke deıingi balalar tárbıesiniń nusqaýshysy boldy. Pedagogıkalyq ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda jaýapty hatshy, Ulttyq mádenıet ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker, Halyq aǵartý komıssarıatynda ǵylymı qyzmetker, bastaýysh jáne orta mektep bóliminiń ǵylymı hatshysy, keıinnen ádisker-keńesshi bolyp qyzmet atqarady. 1936 jyly qyzmetten eriksiz bosaǵan Shahzada QazMÝ-diń bıologııa fakýltetine oqýǵa túsedi. Biraq ony da aıaqtaı almaı, 1937 jyly tutqyndalady.
Oǵan «býrjýazııalyq-ultshyl, tóńkeristik baǵyttaǵy uıymda bolǵan, Keńes ókimetinde tóńkeris jasap, Qazaqstandy Keńester odaǵynan alastatýdy kózdegen, Sádýaqasov, Júrgenovtermen baılanysta bolǵan, 1936 jyly Almaty qalasyndaǵy Qazaq Memlekettik ýnıversıteti ǵımaratyn órtegen. Uıymnyń tóńkeristik jáne terrorıstik baǵyttaǵy josparlarymen tanys bolǵan, zııankestikpen aınalysqan, mektepke deıingi balalar tárbıesine keri áserin tıgizgen» dep aıyp taǵyldy.
Alash isterine qatysty «Halyq jaýy» aıyby taǵylǵan Teljan Shonanuly 1938 jyly 27 aqpanda atý jazasyna kesildi jáne araǵa nebári 10 kún salyp, 9 naýryz kúni áıgili Qarataevtardyń tegi Shahzada Shonanova atylǵan. 1958 jyly «qylmys quramynyń joqtyǵyna» baılanysty aqtalǵan. Ókinishke qaraı, onyń qaı jerge jerlengeni osy ýaqytqa deıin belgisiz.
Atý jazasy kesilgen taǵy bir qazaq áıeli - Torǵaı Súleımenova. Ol 1904 jyly Nura aýdanynyń «Kókmóldir» degen jerinde dúnıege kelgen. «Tutqyn anketasynda» «molda, baıdyń qyzy, saýatty, «KPSS-ke 15 jyl» belgisimen marapattalǵan, KPSS múshesi» ekeni kórsetilgen. Taǵylǵan resmı aıyp: «Álsenevtiń kontrrevolıýtsııalyq ulttyq uıymyna 1935 jyldyń qazan aıynda kirip, Álsenevtiń buıryǵymen kolhozdarda tóńkerisshil kadrlardy daıyndap, kontrrevolıýtsııalyq, ultshyl uıymǵa Shahman aýyldyq keńesiniń tóraǵasy, partııa múshesi Súleımenov Májendi tartqan. Kolhozdyń jumys kúshin álsiretý maqsatynda «Isaev» kolhozynyń tóraǵasy qyzmetin atqarǵan Súleımenova kolhozdan 1404 rýbl jymqyrǵan, stahanovshylardyń qozǵalysyna kedergi keltirgen, «Isaev» kolhozynda mal basyn kemitip, 45%-ǵa qysqartqan...».
Torǵaı Súleımenova 1937 jyldyń naýryz aıynda, onyń kúıeýi Májen Súleımenov 1937 jyldyń sáýir aıynda tutqyndalǵan. 1937 jyldyń 15 tamyzynda Qaraǵandy oblystyq ÝNKVD úshtiginiń úkimimen atylǵan. «Óte qupııa» dep belgi soqqan qaǵazda úshtiktiń sot otyrysyndaǵy úkimine qatysty 11 adamdy atqany týraly akt toltyrylǵan. Atylǵan 11 adamnyń ishinde Torǵaıdyń jary Májen jáne ákesi Qıqym da bar.
1957 jyly Májen, Torǵaı Súleımenovterdiń «ókimet pen partııa aldynda esh kinási joqtyǵy» aıtylǵan KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń aqtaý qaǵazy marqumnyń otbasyna jóneltildi. 1993 jyly Qaraǵandy oblysy, Kıevka kentiniń bir kóshesine Májen jáne Torǵaı Súleımenovterdiń esimi berildi. Birinshi Mamyr aýyldyq keńsesiniń qabyrǵasyna «Torǵaı Qıqymqyzy men Májen Súleımenulyna artta qalǵan urpaqtarynan máńgilik eskertkish» taqtasy ilindi.
Atý jazasy buıyrǵan úshinshi qazaq qyzy Mámılá Tańatova - shala saýatty, qarapaıym kolhozshy áıel. 1937 jyldyń 29 tamyzynda suraqqa alynǵan. Latyn qarpimen, qazaqsha alynǵan suraq-jaýapta Mámılá Tańatovanyń 1907 jyly, Qaraǵandy oblysy, Qý aýdanynda týǵandyǵy, kedeı sharýa otbasynan shyǵyp, kolhozda jumys istep, revolıýtsııaǵa deıin ákesiniń tárbıesinde bolǵandyǵy aıtylǵan. Revolıýtsııaǵa deıin sottalmaǵan, tóńkeristen keıin «óziniń aıtýynsha sottalmaǵan» dep jazylǵan. Marapattalmaǵan, banda qatarynda bolmaǵan, kontrrevolıýtsııalyq uıymdar men tóńkeristerge qatyspaǵan. Minsiz ómirbaıanyna qaramastan, buryn eshqandaı qylmystyq uıymda bolmaǵany, kedeı otbasynan shyqqany elep-eskerilmesten, atý jazasyna kesilgen. «Qylmys quramy anyqtalmaǵandyqtan» 1957 jyly aqtalǵan.
Torǵaı Súleımenova men Mámılá Tańatovanyń fotosýretteri saqtalmaǵan.
