Referendým kúni tarıhqa aınalyp barady- sarapshy
Botagóz Qudyshevanyń aıtýynsha, baıqaýshylardyń kóp bolýy bul saılaý protsesiniń ashyqtyǵy, jarııalylyǵy men sapasynyń artýyna áser etti.
«Kópten kútken referendým kúni tarıhqa aınalyp barady. Biz, úkimettik emes uıym ókilderi, Jańa Qazaqstandy árqaısymyzdan, ózimizdiń ishki kózqarasymyzdan bastaý kerek ekenin sezdik. Sondyqtan referendýmǵa óz úlesimizdi qosýdy uıǵardyq jáne Almatydaǵy barlyq 507 ashyq referendým ýchaskelerine 1500-den astam táýelsiz baıqaýshylardy daıyndadyq. Bul baıqaýshylardyń barlyǵy búgin osy saılaý ýchaskelerinde referendým komıssııalarymen birge boldy», - dedi spıker.
Aleksandr Bratenkov atap ótkendeı, búgin Qazaqstan halqy óziniń patrıotızmin kórsetip, referendýmǵa qatysty.
« Almaty qalasynda jáne jalpy elimizde ótken Referendým bizdiń halqymyzdyń belsendiligi óte joǵary ekenin rastady. Búgin belgili bir qorytyndylar týraly aıtýǵa bolady», - dedi Almaty qalasy boıynsha Baqylaýshylar kapıtany.
Onyń pikirinshe, saılaý protsesiniń barlyq belsendi qatysýshylarynyń, ásirese, saılaýdyń zańdylyǵyn qalyptastyratyn baıqaýshylardyń kásibı deńgeıin arttyrý qajet.
Aleksandr Bratenkov zańnamaǵa elektrondy, qashyqtan daýys berý sııaqty saılaý qyzmetiniń keıbir jańa quraldaryn engizý kerek ekenin tilge tıek etti.
«Adamdardy tárbıeleýde jumys isteý mańyzdy. Mysaly, keıbir adamdar ózderin tizimnen taba almaı, daýys berýden shettetildi dep oılady. Keıbir almatylyqtar syrttaı bıýlleten arqyly daýys berýdi durys túsinbedi. Barlyǵymyz saılaý mádenıetin kóterýimiz kerek. Biz bul sabaqtardy úırenemiz jáne áleýetti baqylaýshylardyń kontıngentin keńeıtemiz. Referendým sııaqty aıtýly oqıǵalardyń jekelegen toptar tarapynan bedelin túsirgenin qalamas edik», - dedi ol.
Onyń aıtýynsha, jalpy Almaty boıynsha aıqyn buzýshylyqtar tirkelgen joq, birneshe kúmándi sátter boldy.
«Referendým komıssııalary músheleriniń tarapynan da júıeli buzýshylyqtar bolǵan joq. Ýchaskelik komıssııalar kásibı bolsa, baqylaýshylar talapshyl boldy»,- dedi Aleksandr Bratenkov.