Referendým: qoǵamnyń ortaq kelisimi qalaı qalyptasady
ASTANA. KAZINFORM – Bıylǵy 6 qazan Qazaqstan úshin eleýli data bolǵaly tur. Qoǵamda keıingi bir jylda úzdiksiz talqyǵa túsip kelgen atom elektr stantsııasynyń qurylysy boıynsha referendým ótpek. Onyń qurylysyna, keleshek saldaryna baılanysty kózqaras jeterlik. Endi sońǵy sheshimdi qabyldaý halyq enshisinde. Bul tusta Kazinform tilshisi AES salý bastamasyn kóterýge qandaı faktorlar túrtki bolǵanyn, referendým qandaı reglamentter boıynsha ótetinin sholyp kórdi.
El tarıhyndaǵy tórtinshi talqy
Qazaqstanda «Respýblıkalyq referendým týraly» Konstıtýtsııalyq zań bar. Bul qujatqa sáıkes, respýblıkalyq referendýmǵa memleket úshin mańyzdy Konstıtýtsııalyq jobalar, zańdar men sheshimder boıynsha halyqtyń daýys berýi dep anyqtama berilgen. Referendýmdy ótkizý quqyǵy Memleket basshysyna berilip, el aýmaǵyn túgel qamtıdy. Azamattar oǵan erikti túrde qatysady. Qatysýshylardyń jasy 18-den joǵary bolýǵa tıis. Referendýmǵa sot sheshimi boıynsha is-áreketke qabyletsiz dep tanylǵandar, bas bostandyǵynan aıyrylǵandar qatysa almaıdy.
Aıtpaqshy, AES qurylysyna baılanysty ótetin referendým – Táýelsiz Qazaqstan tarıhynda ótkeli turǵan tórtinshi referendým sanalady. Eldegi alǵashqy referendým 1995 jyly 29 sáýirde ótkizildi. Qazaqstan tuńǵysh Prezıdentiniń ókilettiligin uzartý boıynsha respýblıkalyq referendým ótip, daýys berýshilerdiń 95,46 paıyzy kelisimin berdi. Nátıjesinde ókilettik 2000 jylǵa deıin uzardy.
Ekinshi referendým da dál sol 1995 jyldyń 30 tamyzynda ótti. Onda «1995 jyly 1 tamyzda baspasózde jobasy jarııalanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Konstıtýtsııasyn qabyldaısyz ba?» dep suraq qoıyldy. Jańa Konstıtýtsııany daýys berýshilerdiń 90 paıyzy qoldady. Sodan beri 30 tamyz Konstıtýtsııa kúni bolyp belgilengenin bilemiz.
Úshinshi referendým osydan eki jyldan astam ýaqyt buryn, naqtyraq aıtsaq, 2022 jyldyń 5 maýsymynda ótti. Elimizdiń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jaıy usynylǵan qujatqa qatysýshylardyń 77,18 paıyzy kelisim berdi. Sonyń arqasynda Qazaqstan sýperprezıdenttik basqarý úlgisinen prezıdenttik respýblıkaǵa túbegeıli kóshýge, bılik ókilettigin qaıta bólýge, Parlamenttiń rólin kúsheıtip, mártebesin arttyrýǵa, eldi basqarý isine halyqtyń qatysý múmkindigin keńeıtýge jáne azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý tásilderin jetildirýge múmkindik aldy.
Ár qatysýshy neni eskerýi kerek?
Referendýmda usynylǵan ózgeristi quptaý nemese qarsy daýys berý – ár azamattyń óz tańdaýy. Desek te, qatysýshy referendým ne úshin ótip jatqanyn, onyń mán-mańyzyn, qandaı pikirtalastar baryn tolyq bilgeni abzal. Endi osy jóninde az-kem beıtarap áńgime qozǵasaq.
Eń aldymen, Qazaqstanda ýrannyń aıtarlyqtaı qory baryna, osy strategııalyq kendi óndirýde álemdegi jetekshilerdiń biri ekenine nazar aýdaryp kóreıik. Alaıda osy kúnge deıin elde atom energetıkasy joq. Keıingi onjyldyqta Qazaqstan kún jáne jel elektr stantsııalary tárizdi jańartylatyn energııa kózderin belsendi damytty. Osyǵan qaramastan elektr energııasyn óndirý aıtarlyqtaı óspedi. Máselen, Ulttyq statıstıka bıýrosynyń dereginshe, 2023 jyly Qazaqstanda 112,8 mlrd kVt/saǵ elektr energııasy óndirildi, sonyń bar bolǵany 3 paıyzy jańartylatyn energııa kózderinen alynǵan.
AES qurylysy bul máseleni sheship qana qoımaı, kómirsýtekterge táýeldilikti azaıtýǵa, kómirqyshqyl gazy shyǵaryndylaryn kemitip, energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge, ekologııany jaqsartýǵa septesedi. Degenmen jobany iske asyrýǵa baılanysty aıtarlyqtaı ınvestıtsııalar qajet jáne qaýipsizdik jaıy bar.
Keıingi jyldary Qazaqstannyń energetıkalyq táýelsizdigi ózekti bola tústi. Kórshi elderden energııa ımporttaý boıynsha kelissózderge jıi júginedi. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha, el eń joǵary júkteme kezeńinde Reseıden elektr energııasyn ımporttaýǵa májbúr boldy. Osylaısha satyp alý kólemi 5 mlrd kVt/saǵattan asty. 2022 jylmen salystyrǵanda eki ese ósken.
Atom energetıkasyn jaqtaýshylar usynatyn negizgi dálelderdiń biri – onyń kómirmen nemese munaımen jumys isteıtin dástúrli JES-pen salystyrǵanda ekologııalyq qaýipsizdigi. Atom elektr stantsııasy is júzinde kómirqyshqyl gazyn shyǵarmaıdy. Bul klımattyń ózgerýine qarsy kúres jónindegi halyqaralyq mindettemeler aıasynda Qazaqstan úshin óte mańyzdy.
Atom elektr stantsııasyn salý jáne paıdalaný ınvestıtsııalardyń kóp kólemin qajet etkenimen, olardyń qyzmet etý merzimi 40-50 jyldan asýy múmkin, ıaǵnı ekonomıkalyq turǵydan tıimdiligi bar. Onyń ústine, qazirgi AES-ter burynǵy býyn qondyrǵylarymen salystyrǵanda qaýipsiz sanalady. Máselen, úshinshi jáne tórtinshi býyn reaktorlarynda apat qaýpin azaıtatyn jetildirilgen qaýipsizdik júıeleri ornatylǵan.
El úkimeti atom energetıkasyn eldiń ekonomıkasy men energetıkasyn ártaraptandyrý strategııasynyń bóligi retinde qarastyryp otyr. Qazaqstan Parıj kelisimine qol qoıyp, taza energııa kózderine kóshýdi talap etetin parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtýǵa mindetteme aldy. Bıliktiń pikiri boıynsha, AES salý – turaqty damý jolyndaǵy negizgi qadam. Joba referendýmda maquldanǵan jaǵdaıda atom elektr stantsııasynyń qurylysy aldaǵy jyldarda bastalýy múmkin.
Referendým reglamentteri
Jalpy, AES qurylysyna qatysty osy jolǵy referendýmdy alty kezeńge bólip qarastyrǵan jón.
Eń aldymen, referendým bastamasy. Osyndaı qadamnyń qajettiligine ekonomıkalyq jáne ekologııalyq turǵydan negizdeme jasaı otyryp, Qazaqstan Úkimeti bastamashylyq etti.
Ekinshiden, referendým kúnin jarııalaý. Respýblıka Prezıdenti bastamanyń konstıtýtsııalyq normalarǵa sáıkestigi týraly Konstıtýtsııalyq keńestiń qorytyndysyn alǵannan keıin referendým ótkizý kúnin aıqyndaıdy. Ádette referendým kúni ony ótkizgenge deıin keminde bir aı buryn belgilenedi, bul azamattardyń daýys berýge daıyndalýyna múmkindik bermek.
Úshinshisi, qatysýshylardy tirkeý. Qazaqstanda saılaýshylardy mindetti tirkeý qarastyrylǵan. 18 jasqa tolǵan jáne belsendi saılaý quqyǵy bar azamattar jergilikti ózin-ózi basqarý organdary usynǵan málimetter negizinde saılaýshylar tizimine engiziledi. Referendýmǵa qatysý tek tıisti tirkeý bolǵan jaǵdaıda ǵana múmkin bolatyndyǵyn bilgen jón.
Tórtinshiden, halyqty aqparattandyrý. Referendýmdy uıymdastyrýshylar azamattardy másele týraly keńinen habardar etkeni abzal. Referendým aldynda BAQ jobanyń jaqtaýshylary men qarsylastarynyń sóz sóıleýine teń jaǵdaı jasaýǵa mindetteledi.
Besinshiden, daýys berý kúni. Daýys berý azamattardyń turǵylyqty jeri boıynsha uıymdastyrylǵan saılaý ýchaskelerinde ótedi. Referendým kúni ýchaskeler 7:00-den bastap 20:00-ge deıin ashyq bolady. Azamattar jeke kýáligin nemese tólqujatyn kórsetý arqyly daýys bere alady.
Sońǵysy, daýys berýdi qorytyndylaý. Referendým aıaqtalǵannan keıin saılaý komıssııalary daýystardy esepteıdi. Eger tirkelgen saılaýshylardyń 50 paıyzdan astamy qatyssa, referendým ótkizildi dep esepteledi. Al sheshim qarapaıym, qaı nusqa kóbirek daýys jınasa, nátıje soǵan oraı bolady.
