Professor Murat Sabyr: Altyn ordanyń tili – kóne qypshaq tili
-Murat Bókenbaıuly, Qazaqstan táýelsizdik alyp, óz aldyna el bolǵannan beri arǵy-bergi tarıhymyzdy zertteýge barynsha mańyz berilip kele jatqany belgili. El shejiresindegi eleýli kezeńniń biri – Altyn orda dáýiri. Osyǵan oraı ne aıtar edińiz?
-Eldiń tarıhyn túgendeý ońaı emes. Kúrdeli máseleler jetkilikti. Elbasy «Uly dalanyń jeti qyry» atty belgili maqalasynda «kópqyrly ári aýqymdy tarıhymyzdy durys túsinip, qabyldaı bilýimiz kerek. Biz basqa halyqtardyń rólin tómendetip, ózimizdiń ulylyǵymyzdy kórseteıin dep otyrǵanymyz joq. Eń bastysy, biz naqty ǵylymı derekterge súıene otyryp, jahandyq tarıhtaǵy óz rólimizdi baıyppen ári durys paıymdaýǵa tıispiz», – dep atap kórsetken bolatyn. Bul tujyrym Altyn orda kezeńine de qatysty. Sońǵy kezde kórshi Reseı eli Altyn orda tarıhyna qatysty ǵylymı qalyptasqan kózqarastaryn qaıta qarap jatqany málim. 250 jyl boıy tatar-mońǵol basqynshylyǵynyń ezgisinde bolyp, eldikke azattyq kúresterdiń nátıjesinde jettik deıtin tujyrymdardan góri el bolyp, etek-jeńimizdi jınaýǵa Altyn ordanyń memlekettik júıesi tikeleı yqpal etti degen pikirler usynylýda. Árıne, Altyn orda ydyraǵannan keıin kúsheıgen Máskeý Rýsy memlekettik júıeni Altyn orda dástúrimen qalyptastyrǵany aıan. Osy tujyrymnyń artynda Altyn ordanyń murageri biz, Reseı degen ashyq oı jatyr. Máselen, Hakas memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti G.Tıýndeshevtiń «Velıkıı han Batyı – osnovatel Rossııskoı gosýdarstvennostı» atty kitabynda: «Nyneshnıaıa Rossııa formırovalas ne na pochve Kıevskoı Rýsı, kotoraıa raspalas na neskolko sýverennyh gosýdarstv eşe v XII veke, za vek do poıavlenııa «mongolov», ne v sopernıchestve s ordyntsamı, s kotorymı ne bylo ý rýsskıh trenıı na relıgıoznoı ılı kýltýrnoı pochve. Rossııa voznıkla na sovershenno novoı moskovskoı pochve, kotoraıa byla organıcheskoı chastıý zolotoordynskoı gosýdarstvennostı; ona vyrosla ız sopernıchestva Moskovıı s hanstvamı, vhodıvshımı ranee v Zolotýıý ordý, za pravo nasledııa raspadaıýşegosıa velıkogo gosýdarstva», – deıdi.
Shyn mánisinde Altyn ordanyń ejelgi aýmaǵynyń qyryq paıyzy – búgingi Qazaqstan ıeligi, baıyrǵy qazaq jurtynyń atamekeni. Endeshe, Altyn ordanyń muragerimiz dep pikir aıtýǵa bizdiń de tolyq quqymyz bar. Munyń aıqyn dálelin tarıhtan da, tilden de, ádebıetten de tabýǵa bolady.
-Olaı bolsa ǵalymdar ne deıdi?
-Kez kelgen tobyr ult bola almaıdy. Qazaq halqy da ult bolyp qalyptasý jolynda qıly-qıly kezeńdi bastan keshirdi. Búgingi qazaqtar – kóne qypshaqtardyń zańdy jalǵasy, murageri. Qypshaqtar qaıdan shyqty, qaıda bardy, qaıda ketti degen kúrdeli suraqtarǵa ǵylymda naq jaýaptar, tyń tujyrymdar aıtylmaı jatqan joq. Tanymal tarıhshy Mýrad Adjı bylaı dep jazdy: «Kypchak – eto ımıa odnogo ız drevneıshıh tıýrkskıh rodov. Vozmojno, on kogda-to pervym otselılsıa s Altaıa, ı drýgıh pereselentsev stalı nazyvat ego ımenem». Budan ári ǵalym tarıhtaǵy halyqtardyń uly qonys aýdarýynyń kósh basynda qypshaqtar bolǵanyn aıta kelip: «…Togda, to est k kontsý V veka, kıpchakı zaselılı pol Evropy ı vsıý Tsentralnýıý Azııý. Tıýrkskaıa rech zaglýshala na Evrazııskom kontınente lıýbýıý drýgýıý. Tıýrkı bylı samym mnogochıslennym narodom mı-ra… Odın narod dal jızn desıatkom drýgıh narodov», – deıdi. Mine, osy qypshaqtar polovtsy, kýmandar atala júrip, myń jyldan astam ýaqyt tarıhta belgili bolǵan. «Qypshaq» sózi eń alǵash Selengi ózeniniń boıynda tasqa qashalyp bederlengen. Eletmish Kúl Bilge qaǵannyń (747-757) basyna qoıylǵan qulpytasta bylaı jazylǵan: «túrk kybchak elig ıyl ol dýrmysyń» (kogda tıýrkı-kybchakı vlastvovalı nad namı pıatdesıat let). Arab zertteýshileriniń eńbekterine úńilsek, qypshaqtar ІH ǵasyrdan belgili bolǵan. Sonymen qatar ІH-H ǵasyrlarda tarıh sahnasynda oǵyzdardyń da úlken orny boldy. Olar Soltústik Kaspıı, Syrdarııanyń tómengi aǵysy, Aral teńizi mańaıyn jaılady. Biraq HІ ǵasyrdaǵy qypshaq taıpalarynyń ósip, órkendep, bılik basyna kelýi oǵyzdardy yǵystyryp, basqa da túrli taıpalardyń qypshaq odaǵyna sińip, ortaq qypshaq tilinde sóıleýine májbúr qyldy.
S.Agadjanov bylaı deıdi: «V kontse H-pervoı polovıne HІ v. v polıtıcheskıh ramkah derjavy syrdarınskıh ıabgý proıshodıt ıntensıvnyı protsess formırovanııa ogýzskoı narodnostı, on stımýlırovalsıa raspadom staryh krovnorodstvennyh svıazeı, obrazovanııam novyh terrıtorıalno-hozıaıstvennyh obedınenıı ı stanovlenıem rannefeodalnyh otnoshenıı. Odnako dannyı protsess ne polýchılı svoego zavershenııa ı byl prervan gıbelıý ogýzskogo gosýdarstva v seredıne HІ v. v rezýltate kıpchakskogo dvıjenııa».
Basynda Qımaq qaǵanatynyń quramynda ómir súrip, keıin dara taıpa bolyp bólingen qypshaqtar HІ ǵasyrdan bastap Á.Quryshjanovtyń sózimen aıtqanda «tarıh sahnasynyń avanstsenasyna» shyǵady. Ortaǵasyrlyq qypshaqtar tarıhyn arnaıy zerttegen S.Aqynjanov: «Ár túrli tarıhı derekterge qaraǵanda, Qazaqstan dalasynyń soltústik aımaqtarynda HІ-HІІ ǵasyrlarda túrki taıpalarynyń basynda han bıligi bar qypshaqtar konfederatsııasy qalyptasty», – dep tujyrymdady. Qypshaqtar ulan-baıtaq terrıtorııany ıgerip, Balqash kóliniń jaǵalaýlaryndaǵy jazyq dalalardan bastap Soltústik Kavkaz taýlary men Qyrym qyrqalaryna deıingi aralyqty mekendedi. Mafazat ál-gýzz (oǵyzdar dalasy) ataýynyń ornyna Deshti qypshaq (qypshaqtar dalasy) ataýy paıda boldy. Qypshaq taıpalary Qytaı qorǵanynan bastap Shyǵys Túrkistan, Altaı taýlary, Orta Azııa, Edil aımaǵy, Altyn orda, odan ári Eýropaǵa deıin tarady.
Al mońǵol ústemdigi kezinde qurylǵan Altyn orda qypshaqtardyń negizgi otany boldy. Bul jerde M.Adjıdiń «Deshtı-kıpchak prı novom mongolskom pravıtele polýchıl ı novoe ımıa – Zolotaıa orda, …kotoraıa, kak eto nı paradoksalno, tselıkom ı polnostıý derjalas na kıpchakah» degen sóziniń mańyzy zor. Sol qypshaqtar qazaq halqynyń jeke etnıkalyq top bolyp qalyptasyp, derbes ult retinde tarıh dastarqanynan ózine laıyq oryn alýyna, sondaı-aq qaraqalpaq, bashqurt, tatar, noǵaı, qyrym tatarlary, qarashaı, balqar, qumyq, qaraıym, altaı, qyrǵyz halyqtarynyń ult bolyp qalyptasýyna ıgi yqpalyn tıgizdi.
Qazaqtyń birtutas etnos bolyp qalyptasýynda, ósip-jetilip, órkendeýinde Altyn orda memleketi zor ról atqardy. Osydan tórt jyl buryn QR tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaev Ulytaý tórindegi suhbatynda memleketimizdiń túp-tamyry sonaý ǵun-úısin, Túrki dáýirinen bastaý alyp, Altyn orda memleketine ulasqanyn aıta kelip, Qazaq handyǵy óz enshisin osy memleketten alǵanyn ashyp aıtqan edi.
Altyn orda dúnıejúzilik tarıhta, álemdik mádenıette ózindik orny bar irgeli de qýatty memleket edi. Bul soltústik-shyǵysta Bulǵar oblysy, Edildiń orta jáne tómengi jaǵalaýyn, ońtústikte Qyrym, Kavkazdyń Derbentke deıingi, tipti odan da arǵy dalalardy, shyǵysta batys Sibir men Syrdarııanyń tómengi jaǵalaýyn alyp jatqan keń baıtaq el bolatyn. Áýelde Joshy ulysy retinde dúnıege kelgen Altyn orda Batý han (1227-1255), keıin Berke han (1257-1266) tusynda dáýirlep, Móńke Temir han (1266-1280), Ózbek han (1312-1342) men Jánibek han (1342-1357) tusynda Eýrazııanyń apaıtós dalasynda bılik qurǵan qaharly memleketke aınaldy. Altyn ordanyń naǵyz gúldengen kezeńi – Berke han men Ózbek hannyń bılik júrgizgen dáýiri. Berke hannyń ıslam dinin qabyldaýy memlekettiń damýyna ıgi áser etti. Berkeniń saraıyna memlekettiń tórt buryshynan ǵalymdar, aqyndar, sýretshiler kele bastaıdy. Qala mádenıeti órkendeıdi. Bul jaıynda E. Nadjıp bylaı dep jazdy: «Arabskıe ı persıdskıe ıstorıkı, pobyvavshıe v Zolotoı ordy soobşaıýt o mnogıh ýchenyh, pısatelıah, bogoslovah ı poetah, kotorye jılı na terrıtorıı Zolotoı ordy, zanımalıs naýchnoı ı lıteratýrnoı deıatelnostıý. Nyne obnarýjennye pamıatnıkı materıalnoı ı dýhovnoı kýltýry Zolotoı ordy podtverjdaıýt vysokýıý kýltýrý ves tsentrah». HІV ǵasyrdyń birinshi jartysynda búkil elge musylman dini keńinen jaıyldy. Ózbek han qalalar, meshitter, medreseler salýǵa kóńil bóldi. Altyn orda saýda jolynda ornalasqan eń mádenıetti memleketke aınaldy.
Altyn orda memleketiniń terrıtorııasyn mekendegen halyqtardyń etnıkalyq quramy týraly ár túrli málimetter bar. Túrkitanýshy P. Melıoranskıı «Arab fılolog o týretskom ıazyke» degen eńbeginde: «Zolotaıa orda sostoıala ız smesı razlıchnyh týretskıh ı mongolskıh plemen» dep kórsetken. Belgili ǵalym Ábjan Quryshjanov tarıhı derekterge súıene otyryp, Altyn orda halqynyń deni qypshaq rýlary bolǵan degen qorytyndyǵa keledi. Sol qypshaq rýlary qazirgi qazaq halqynyń arǵy tegi ekeni daýsyz. Bul rý, taıpalar álemdik mádenıetke óz úlesterin qosyp, keıingi urpaqtarǵa mol mádenı muralar qaldyryp ketti.
Ábish Kekilbaev «Qazaqtyń tórt myń jyldyq tarıhy bar, dáıekti, derektemeli tarıhy eki myń jyldyń kóleminde» dese, al qazaqtyń súıegin zerdelep júrgen, antropolog ǵalym Orazaq Smaǵulov «qazaqtyń tarıhy bir tal shashynda» dep, ultymyzdyń 40 ǵasyrlyq tarıhyn bultartpas derektermen dáleldep otyr. Alash ardageri Álıhan Bókeıhanov «qazaq tarıhy – qazaq ádebıetinde» degen edi, al bizdiń oıymyzsha, eń dáıekti, eń derektemeli tarıh tildiń boıynda saqtalady.
-Endeshe, tarıh qoınaýyna tildik turǵydan barlaý jasap kórsek?
-Qazaqtyń bolashaǵy ǵana emes, tarıhy da – qazaq tilinde. Sol tilde sóılep, sol tildi jazyp júrip, osydan tórt, tipti bes myń jyl burynǵy ata-babamyz aıtqan sózdi, túbirdi, jurnaqty, tipti dybysty aıtyp, kúnde qaıtalap júrgenimizdi ózimiz baıqamaımyz.
Ult tarıhyn zerdeleýde tildiń qalyptasý úderisin eskermeı alysqa bara almaımyz. Qazaq tiliniń eń kóne tildik derekteri Orhon-Enıseı jazba muralarynda saqtalǵan. Akademık Ábdýálı Qaıdarovtyń myna pikiri asa ózekti: «Etnostyń basyp ótken sanǵasyrlyq damý joly, onyń belgi-beıneleri bizderge tas músinder men jartastarǵa qashalǵan syna jazýlar arqyly, mádenı eskertkishter men ár túrli ǵımarattar túrinde jetýi múmkin. Biraq bulardyń bári etnos ómiriniń myń da bir elesi ǵana. Onyń shyn mánisindegi danalyǵy men dúnıetanymy tek tilinde ǵana saqtalady. Árbir dáýirde ómirge qajet bolǵan qural-saımannyń, qarý-jaraqtyń, kıer kıim men isher tamaqtyń, turmystyq zattar men salt-sanaǵa, ádet-ǵuryp, nanym-senimge, oıyn-kúlki, toı-tomalaqqa baılanysty uǵymdardyń aty-jóni, syr-sıpaty jáne t. b. tek til faktileri retinde ǵana, ıaǵnı jeke sózder men sóz tirkesteri, frazeologızmder men maqal-mátel arqyly ǵana bizge jetýi múmkin.
Qypshaq tilderin, onyń ishinde qazaq tiliniń taǵdyryn sóz etkende orta ǵasyrlarda, dálirek aıtsaq, Altyn orda dáýirinde, HІV ǵasyrda dúnıege kelgen jazba eskertkishter tiline júginemiz.
Atap aıtsaq, olar Qutyptyń «Husraý men Shyryn», Seıf Saraııdiń «Gúlıstan bı-túrkı», Horezmıdiń «Muhabbat – name», Mahmýd bın-Alıdiń «Nahdj ál-Faradıs» atty shyǵarmalary. Otandyq túrkitanýda ortaǵasyrlyq jazba eskertkishterdi zertteý isi E.Nadjıp, E.Fazylov, A.Borovkov, A.Şerbak, Á.Quryshjanov, B.Saǵyndyquly, Á.Kerimov, A.Ibatov cııaqty ǵalymdardyń esimimen tyǵyz baılanysty. Jalpy, ǵylymda qalyptasqan kózqaras boıynsha, HІІІ-HІV ǵasyrlarda Altyn orda men Mysyr jerinde paıda bolǵan eskertkishter eki túrli aralas tildiń birinde: ne qypshaq-oǵyz aralas tilinde, ne oǵyz-qypshaq aralas tilinde jazylǵan (Nadjıp, Şerbak, Baskakov). Degenmen, qypshaq-oǵyz elementteri aralas kelgenmen bir-birinen alshaq ketpeı, bir ádebı dástúrge baǵynǵan. A.Zaıonchkovskııdiń «HІІІ-HV vv. slojılsıa edınyı tıýrkskıı lıteratýrnyı ılı pısmennyı ıazyk», – degen pikirine súıene otyryp, atalmysh jazba eskertkishter ortaq, biregeı túrki tilinde jazylǵan dep aıtýǵa ábden bolady. HІ ǵasyrdan bastap HV ǵasyrlarǵa deıin týystas tilderdiń bárine ortaq, ár túrli rý, taıpalardyń bárine túsinikti orta túrki tili bolǵany anyq. Á.Quryshjanov pen Á.Ibatov «Orta túrki ádebı tili óz zamanynda tek qana Orta Azııa emes, qazirgi Qazaqstan jeriniń barlyq túkpiri men soltústik aımaqtaǵy túrki halyqtaryn túgel, Eýropa jerindegi «Deshti qypshaq» pen Qyrym halyqtary, tipti sonaý jer ortasy – Mysyr men Shamdy jaılaǵan mámlúk qypshaqtaryna tán jazba eskertkishterdiń bárin qamtıtyn, solardyń bárine ortaq ádebı til bolǵan», – dep tujyrymdady. Osy orta túrki tiliniń sol orta ǵasyrlardyń ózinde-aq eki úlken tarmaǵy, qypshaq jáne oǵyz varıanty ózindik belgilerimen daralana bastaǵan edi. Til tarıhy halyq tarıhymen tyǵyz sabaqtas, ekstralıngvıstıkalyq jaǵdaılarǵa táýeldi. Orta túrki ádebı tiliniń qypshaq varıanty basqalarǵa qaraǵanda HІІІ-HІV ǵasyrlarda tarıh sahnasynda moıny ozyq boldy, óıtkeni Deshti qypshaqta, Altyn ordada jáne Mysyrda qypshaqtar gegemondyq ról atqardy. Sondyqtan birtutas orta túrki tili, naqtyraq aıtsaq, kóne qypshaq tili edi. HІІІ-HІV ǵasyrlarda Eýrazııa keńistiginde, Jibek jolynyń boıynda halyqaralyq tilge aınalǵan da osy kóne qypshaq tili bolatyn. Altyn ordanyń resmı tili de kóne qypshaq tili edi. Jazba muraǵattar kóne qypshaq tilinde jazylǵan.
-Osy muralar búgingi qazaq tiline tikeleı qatysty, qazaq ádebı tiliniń basty bir arnasy deısiz ǵoı?
-Iá, qazaq tili birtutas, monolıtti til, biraq bul tutastyqtyń bastaýy kóne túrki zamanynan bastalyp, orta ǵasyrlarda shyńdalyp, ulttyq deńgeıde daralana bastaıdy. Sol dáýirlerden báz-baıaǵy qalpynda, dybystyq jáne maǵynalyq tulǵasy ózgermeı qazaq tiline jetken sózder baıyrǵy sózdik qordy quraıdy. Al Altyn orda jazba eskertkishterinde qazaq tilindegi balamalarymen dálme-dál 420-dan astam sóz bar. Olar: adym, azyq, aı, alma, ala, sary, keń, tar, tórt, toqsan, aıyr, bar, ket jáne t. b. Keıbir sózderdiń qoldanylý jıiligi 20-ǵa deıin barady.
Qazaq tiliniń materıaldyq mádenıet leksıkasy qalyptasýynyń bir arnasy Altyn orda dáýiri muralary. Osy jazba eskertkishterdiń tilinen baıqaǵanymyz, ata-babalarymyzdyń baqqan malyn (at, baǵlan, ıylqy, oǵlaq, syǵyr, teva, qysraq, qozy, qoı) biz de baǵyp júrmiz. Al taqqan áshekeıin (asyrǵa, ıúzýk) taǵyp, ydys-aıaqtaryn (aıaq, yzysh, bychaq, chanaq, chómchá, qazǵan, qashýq), úı-ishi múlikterin (achǵých, beshık, ıastýq, ıoǵýrǵan, kııız, kılım, sıpýrtká) tutynyp, kıgen kıimderin (ton, chapan, kámár, qur, kaftan, kónlák, bórk, bashpaq) kıip júrmiz. Kıim tigiletin materıaldaryn da (bóz, ıúń, chóbrák, qaıysh, atlas, ııbek, kón, mamuq, tárı), eńbek quraldaryn da (balta, býrǵý, yrǵaq, kórúk, tarǵaq//tyrnaýysh, arava, ııb, týzaq, chálák, qazýq, qońyraǵý) qoldanyp, ishken-jegen tamaǵyn da (ash, et, bal, ıoǵurt, sarqýt, týz, ýn, qaımaq, sút) iship júrmiz. Bunyń ózi etnomádenı sabaqtastyqty kórsetedi.
Túrki tilderinde túbir asa kúrdeli qubylys. Olar kúlli leksıkalyq qordyń – máıegi. Akademık Ábdýálı Qaıdarov qazaq tilindegi 3 myń bir býyndy túbirlerdi aıqyndaǵan edi. Tildiń damý úderisinde keıbir túbirler kómeskilenip, túpki túbirge ne óli túbirge aınalady. Óli túbir degen uǵym shartty túrde aıtylyp júr. Túbir múlde ólmeıdi, ol kómeskilenip, ózinen týyndaǵan keıingi tulǵaǵa sol maǵynasyn amanattap turady. Ósimdiktiń tamyry ispettes. Búgingi qazaq tilindegi sınhrondyq turǵydan túbir men qosymshaǵa bólinbeıtin tulǵalardy dıahrondyq turǵydan býynǵa jikteýge bolady. Mysaly, Sy (sy-n, sy-n-dyr), aı (aı-t), bod (bod-an), bosh (býs-an), káp//káb (kebenek), ıit (jit-im//ólim-jitim), qar (qarym-qatynas), sab (sóz saptaý), tyn (tyn-ym). Budan baıqaǵanymyz, qazirgi qazaq tili turǵysynan óli túbirler Altyn orda dáýiriniń jazba eskertkishterinde derbes sóz, derbes túbir tulǵa kúıinde qyzmet atqarǵan. Kóne qypshaq tili men qazaq tiliniń sabaqtastyǵynyń jarqyn dáleli – osy túbirler.
Al turaqty tirkester – ulttyń dúnıetanymynyń kórinisi. Frazeologızmder – tildiń kórkemdigin, sýrettemeligin, beıneliligin kórsetetin tildik birlikter. Turaqty tirkesterdiń qalyptasýy uzaq úderis. Qazirgi qazaq tilindegi turaqty tirkesterdiń deni orta ǵasyrlarda, Altyn orda dáýirinde qalyptasqan. Halyqtyń ómir súrgen ortasyna kózqarasy, oılaý júıesi osy frazeologızmderdiń boıynan anyq kórinedi.
Qazaq tilindegi frazeologızmderdiń túp tamyryn jazba eskertkishter tilindegi frazeologııalyq tulǵalarmen sabaqtastyra zerdelesek, sabaqtastyqty, ortaqtyqty anyq kóremiz. Máselen, On tórtınchı túnnúń tolýn aıy – on tórtinshi túnniń tolǵan aıy, sulý. Ielıb on tórt kún ıar tıláıı, ol on tórtınchı túnnúń tolýn aıy «on tórtinshi túnniń tolǵan aıyn (sulýdy) tilep, on tórt kún, tún jeldi».
Iúzın ıergá qoıýb – júzin jerge qoıyp, uıalyp. Bır aqıl vazır shafaat ıúzın ıergá qoıýb aıtty «bir aqyldy ýázir, júzin jerge qoıyp, aıtty». «Uıalý, uıatqa qalý» maǵynasyn ıúz sývyn tók turaqty tirkesi de beredi.
Ietı ıqlım ıchındá – búkil álem, jeti yqylym. Ietı ıqlım ıchındá kórká halı, senıń tek bır taǵy sultan ıoq, eı jan «Búkil álemde senen asqan kórikke baı sultan joq, eı jan». Qazaq tilinde jeti yqylym «dúnıe», «búkil álem» maǵynasyn bildiredi. Bul derekter sóz joq qazaq tiliniń kóneligin, qalyptasý jolyn kórsetse, qazirgi qypshaq tilderiniń burynǵy da, búgingi de uıytqysy qazaq tili ekenin dáleldeıdi.
Maǵjan Jumabaevtyń «qypshaqtardyń bir kezde dáýirlep jasaǵan jazıra dalasynyń qara shańyraǵynyń murageri de sol qazaqtar» degen sózi naq shyndyq.
-Altyn orda muralarynyń izin qazaq jazba ádebıetinen, sonyń ishinde bıyl 175 jyldyǵy atalyp ótiletin uly Abaıdyń óleńderinen tabýǵa bola ma?
-Árıne. Qazaq jazba ádebı tiliniń negizin salýshy uly Abaıdyń ǵylymda úsh mektebi aıtylady. Birinshisi – aýyz ádebıeti, ekinshisi – shyǵys ádebıeti, úshinshisi – orys jáne Batys Eýropa ádebıeti. Abaıdyń aqyn bolyp qalyptasýyndaǵy taǵy bir arna, tórtinshi mektep ol J.Balasaǵunnyń «Qudatǵý biliginen» bastalǵan túrkilik jazba ádebıet edi. Abaı ózine deıingi jazba dástúrdi, jazba ádebıetti jaqsy bilgen jáne sodan nár alǵan. Abaıdyń qazaq ádebıetinde alǵash qoldanǵan aıshyqty sóz tirkesteriniń túp negizi Altyn orda ádebıetinde jatyr.
Mysaly, Qutyp aqynda:
Kóńil qýshy bý ǵashyq otynda ýchar,
Haıaly ol Shyryn Hýsraýny qýchar
dep, kóńil qushy túrinde aıtylsa,
Abaıda:
Kóńil qusy quıqyljyr shartarapqa
Adam oıy túrlenip alǵan shaqta
degen sııaqty kóńil qusy túrinde maǵynalyq, tulǵalyq jaǵynan dálme-dál kelip, Qutypta da, Abaıda da bul fraza «júırik qııal» maǵynasynda aıtylyp otyr. Nemese synýq kóńúl turaqty tirkesi Qutypta:
Meni qadǵýmda az hor qylǵyl
Syndýq kóńúlúmni bás azar qylǵan
túrinde aıtylsa,
Abaıda:
Synyq kóńilim kóp kesher
Maıda qolmen ustasań, dep keledi. Osyndaǵy synyq kóńil frazemasy eki dáýir aqynynda «jabyrqańqy, qaıǵyly kóńil kúıdi» bildiredi. Sonymen qatar uly Abaıda kóńildiń jaılaýy, kóńildiń kúni sııaqty boıaýy qanyq, jańasha órilgen frazeologızmder ushyrasady.
Bul derekterge qarap, HІH ǵasyrdaǵy Abaı poezııasy, ortaǵasyrlyq qypshaq jazba poezııa dástúriniń zańdy jalǵasy, dástúrli óner sabaqtastyǵy dep aıtýǵa bolady. Ǵasyrlar qoınaýynan ózgermeı, tarıhtyń yzǵarly jeline tútilip ketpeı kele jatqan turaqty tirkesterden tutas bir ulttyń qazaqı bet-beınesi anyq kórinedi.
Qoryta aıtqanda, osyndaı tarıhı, tildik jáne ádebı derekterge súıene otyryp, Altyn ordanyń búgingi basty murageri – qazaq ulty, Qazaqstan Respýblıkasy dep tujyrymdaýymyzǵa tolyq negiz bar.
