Problema tez sheshilýi úshin únemi Prezıdent aralasýy qajet pe — Smaıylov BQO ákimine

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblysyna jumys sapary aıasynda QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylov óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jóninde keńes ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat Úkimettiń resmı saıtyna silteme jasap.

Keńesti ashqan Premer-Mınıstr birinshi kezekte oblystyń sheshilmegen basty máseleleriniń birine toqtaldy. «Keshe ǵana Prezıdent «Egemen Qazaqstan» gazetindegi Batys Qazaqstan oblysynyń joldarynyń jaǵdaıyna arnalǵan «Kúre joldaǵy kúrsinis» maqalasyn oqyp, maǵan jáne oblys basshylyǵyna barlyq qajetti sharany tez arada qabyldaýdy tapsyrǵanyn bilesizder. Ǵalı Nájimedenuly (Esqalıev – BQO ákimi), osydan týra bir jyl buryn dál osy salaǵa jaýapty orynbasaryńyz Prezıdenttiń tapsyrmasymen qyzmetinen bosatylǵan edi. Bir jyl ótse de, problema áli sheshilmegen. Óńirdiń problemalary tez ári tıimdi sheshilýi úshin únemi Prezıdent aralasyp, tapsyrma berýi qajet pe?» — dedi Álıhan Smaıylov.

Óz kezeginde oblys ákimi Ǵalı Esqalıev joldardyń nashar jaı-kúıiniń negizgi sebebi qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigimen jáne pandemııanyń áserimen baılanysty ekenin atap ótti. Ótken jyly jergilikti mańyzy bar 330 shaqyrym jol jóndeldi. Oblys ortalyǵyn Kaztalov, Jánibek jáne Bókeı ordasy aýdandarymen baılanystyratyn avtojoldy jóndeý jumystary jalǵasýda. Bıyl bul maqsatqa 15 mlrd teńge qarastyrylǵan. Álıhan Smaıylov oblys ákimi men Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrine Memleket basshysynyń tapsyrmasyn sapaly ári ýaqytyly oryndaýdy qamtamasyz etýdi tapsyrdy.

Sonymen qatar keńeste Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev, Energetıka birinshi vıtse-mınıstri Murat Júrebekov, Densaýlyq saqtaý birinshi vıtse-mınıstri Marat Shoranov, Aýyl sharýashylyǵy birinshi vıtse-mınıstri Aıdarbek Saparov, Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Baýyrjan Omarbekov jáne Qarjy vıtse-mınıstri Danııar Janalınov baıandama jasady.

Baıandamashylardy tyńdaǵan Premer-Mınıstr Batys Qazaqstan oblysynda munaı óńdeý, mashına jasaý jáne keme jasaý salalary, qurylys ındýstrııasy jáne azyq-túlik óndirisi damyp kele jatqanyn, bul – BQO-ny elimizdiń mańyzdy ındýstrııalyq-agrarlyq óńirleriniń birine etetinin atap ótti.

«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha bıyl aqpan aıynda Óńirdi áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2025 jylǵa deıingi keshendi jospary qabyldandy. Jospardaǵy is-sharalardy qarjylandyrý 2,6 trln teńgeni quraıdy. Bul birqatar mańyzdy jobany iske asyrýǵa, jańa ónimder shyǵarýǵa, jańa jumys oryndaryn qurýǵa, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartýǵa múmkindik beredi. Óńirdiń aldaǵy ýaqyttaǵy negizgi mindeti atalǵan jobalardy ýaqytyly ári sapaly iske asyrý bolýy kerek», — dedi Álıhan Smaıylov.

Úkimet basshysynyń aıtýynsha, 2022 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjette Batys Qazaqstan oblysyna 103,4 mlrd teńge somasynda shyǵyn qarastyrylǵan. Bıýdjetti naqtylaý barysynda taǵy da 32,2 mlrd teńge bólindi. Bul shyǵystar óńirdiń ınfraqurylymyn damytýǵa jáne áleýmettik qajettilikterine: avtomobıl joldaryn jóndeý men rekonstrýktsııalaýǵa, sýmen jabdyqtaý júıelerin damytýǵa, múgedekterdi ońaltý ortalyǵyn salýǵa, densaýlyq saqtaý júıesin qoldaýǵa, ındýstrııalyq aımaqtyń qurylysyna, elektrmen jáne gazben jabdyqtaýǵa, ózen jaǵalaýyn bekitý jumystary men tasqyn sýdan qorǵaýǵa, bilim berý obektilerin jóndeýge jumsalady. Buǵan qosa, bıýdjetti naqtylaý kezinde agroónerkásiptik keshendi qoldaýǵa, óńirlik eńbek naryǵyn damytýǵa jáne «Aýyl – El besigi» jobasyna qarajat bólindi.
«Bul qarajatty maqsatty túrde tıimdi ıgerip, sapaly nátıjelerge qol jetkizý qajet», — dedi Álıhan Smaıylov.

Premer-Mınıstr basqa da birqatar máselege toqtaldy. Atap aıtqanda, ol búgingi tańda álemde azyq-túlik taýarlary baǵasynyń kúrt óskeni baıqalatynyn eske saldy. Osyǵan baılanysty Úkimet pen óńirler ákimderiniń negizgi mindeti – baǵanyń negizsiz qymbattaýyna jol bermeı, óz naryǵymyz úshin álemdik baǵa ósiminiń áserin barynsha azaıtý.

«Oblysta jyl basynan beri áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 14%-ǵa ósken. Ákimdik baǵa ústemesine baqylaýdy kúsheıtýi qajet. Ońtústik óńirlerden jáne Ortalyq Azııadaǵy kórshiles elderden erte pisetin kókónisterdi ákelý úshin tikeleı sharttarǵa otyrý kerek. Tapshylyqty jáne baǵanyń negizsiz ósýin boldyrmaý úshin forvardtyq shema boıynsha aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alý máselesin pysyqtaý qajet», — dep atap ótti QR Premer-Mınıstri.

Álıhan Smaıylov óńir ekonomıkasy negizinen «Qarashyǵanaq Petrolıým Opereıtıng» kompanııasynyń qyzmetine táýeldi ekenin aıtty. Sondyqtan, ekonomıkany ártaraptandyrý úshin bıyl óńirde mashına jasaý, metallýrgııa, munaı óńdeý, farmatsevtıka, tamaq ónerkásibi, qurylys materıaldary óndirisi salalarynda jalpy quny 243,8 mlrd teńgeni quraıtyn 37 jobany iske qosý josparlanyp otyr.

Otyrys qorytyndysy boıynsha Álıhan Smaıylov ortalyq memlekettik organdarǵa birqatar tapsyrma berdi: Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine ákimdikpen birlesip, jyl sońyna deıin jergilikti joldardyń normatıvtik jaǵdaıyn qazirgi 39%-dan 46%-ǵa deıin kóterý; Energetıka mınıstrligine: Batys Qazaqstan oblysyn turǵyndar úshin qolaıly baǵadaǵy taýarlyq gazdyń qosymsha kólemimen qamtamasyz etý múmkindigin qarastyrý; Oral jylý elektr ortalyǵyn rekonstrýktsııalaý úshin respýblıkalyq bıýdjetten qarjy bólý máselesin pysyqtaý; 1 shildege deıin oblys aýmaǵynda gaz-hımııa keshenin qurý jáne ony shıkizatpen qamtamasyz etý máselesin pysyqtaý; Qarjy, Ulttyq ekonomıka mınıstrlikteri jáne ákimdikpen birlesip, óńirdegi tozyǵy jetken elektr jelilerin azaıtý máselesin pysyqtaý tapsyryldy. Sondaı-aq Úkimet basshysy Energetıka mınıstrligine Ulttyq ekonomıka, Densaýlyq saqtaý, Qarjy mınıstrlikterimen birge 77 tirek jáne 109 spýtnıktik aýyldy damytý úshin jáne óńirdiń medıtsınalyq jelisin jańǵyrtý úshin qosymsha qarjylandyrý múmkindigin qarastyrýdy tapsyrdy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine ákimdikpen birge, Batys Qazaqstan oblysyn etti mal sharýashylyǵyn damytýdyń ǵylymı óndiristik bazasy retinde aıqyndaý máselesin pysyqtaý tapsyryldy.

«Memleket basshysy aldymyzǵa naqty mindetterdi júktedi. Halyq jańa Úkimetke jáne jergilikti bılikke úmitpen qarap otyr. Sol senimdi aqtap, úmittiń údesinen shyǵý – paryzymyz. Árbir isimiz sapaly, kópshilikke paıdaly bolýy kerek», — dep túıindedi Premer-Mınıstr.

Álıhan Smaıylovtyń osyǵan deıin BQO-daǵy kúre joldardy jóndeý qarqynyn jedeldetýdi tapsyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.


Сейчас читают
telegram