Prezıdenttiń Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HHHІІІ sessııasynda sóılegen sózi
ASTANA. KAZINFORM - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqy Assambleıasynyń «Birlik. Jasampazdyq. Órleý» atty HHHІІІ sessııasynda sóılegen sózin oyqrman nazaryna usynamyz.
Qadirli otandastar!
Qurmetti Assambleıa músheleri!
Barshańyz kýá bolyp otyrsyzdar, qazir álemde túrli tabıǵat apaty kóbeıip barady. Shyn máninde, apat degen aıtyp kelmeıdi eken. Qazaqstan da úlken qaterge tap boldy. Elimizdiń kóptegen aımaqtarynda alapat sý tasqyny bolyp jatyr. Biz úshin eń basty maqsat – azamattardyń amandyǵy. Soǵan saı Úkimet barlyq qajetti is-áreketterdi jasap jatyr, tıisti qarajat bólindi, iri kompanııalar men bıznes ókilderi qol ushyn berýde.
Osyǵan deıin de aıttym, joıqyn sý tasqynynan buzylǵan úılerdi qalpyna keltirý, zardap shekken turǵyndardyń qalypty ómirge qaıta oralýyn qamtamasyz etý – dál qazir Prezıdent retinde meniń aldymda turǵan asa mańyzdy mindet. Sondyqtan men elimizde buryn josparlanǵan halyqaralyq is-sharalardy qysqartý týraly naqty tapsyrma berdim.
Bıyl Astana halyqaralyq forýmyn ótkizbeıtin boldyq. Árıne, bul – elimizge qajet, óte mańyzdy jıyn. Degenmen ony keıinge qaldyra turýǵa bolady. Al kezek kúttirmeıtin kezdesýler men is-sharalardyń jóni bólek. Bul el ıgiligi úshin kerek.
Assambleıa sessııasy jyl saıyn Birlik kúni qarsańynda ótedi. Al bıylǵy basqosý memleketimiz úshin kúrdeli kezeńge tuspa-tus keldi. Shyn máninde, bul sessııany dál osy kezde ótkizýdiń máni zor. Birlik pen yntymaq – eshqashan eskirmeıtin qundylyqtar. Buǵan osy kúnderde kózimiz jetti deýge bolady.
Halqymyz óte aýyr synaqqa tap boldy. Qazaqstan aýmaǵynyń jartysyn tasqyn sý basyp qaldy. Elimizdiń myzǵymas birligi osy qıyn kúnderde aıqyn kórindi.
Qutqarýshylar, volonterler, memlekettik qyzmetshiler, sarbazdar, tártip saqshylary, qoǵam belsendileri, bıznes ókilderi jáne jastar – bári birge júr. Ortaq isten eshkim shet qalǵan joq. Búkil aımaqta qoǵamnyń barlyq ókilderi bir kisideı jumyldy. Otandastarymyz zardap shekken jandarǵa jappaı qol ushyn sozdy. Bir-birine shynaıy janashyr boldy. Men qarǵyn sýmen kúresýge zor úles qosqan naǵyz otanshyl azamattarǵa sheksiz rızamyn.
Biz syn saǵatta jurt bolyp jumyldyq. Úkimet, memlekettik organdar, quzyrly mekemeler jáne eriktiler birlese jumys istedi. Sonyń arqasynda 119 myńnan astam adam der kezinde qaýipsiz jerge kóshirildi. Onyń 45 myńǵa jýyǵy – balalar. Eń bastysy, biz adam ómirin barynsha saqtap qaldyq.
Kezinde bir ǵana bógenniń buzylýy úlken qaıǵyly oqıǵaǵa ákep soqtyrǵanyn bilesizder.
Men jaǵdaıdy baqylaýda ustaý úshin birqatar aımaqta boldym. Turǵyndarmen arnaıy kezdestim. Ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar apat saldaryn joıýǵa bar kúshin jumsap jatyr. Jaǵdaıdyń odan ári ýshyǵyp ketpeýi – basty nazarda. Qutqarýshylar kúndiz-túni jumys istep júr. Ulttyq ulan, Іshki ister mınıstrligi, Qarýly Kúshter, Ulttyq qaýipsizdik komıteti, Memlekettik kúzet qyzmetiniń jeke quramy da belsene atsalysyp jatyr.
Meniń tapsyrmammen memlekettik materıaldyq rezervti paıdalanýǵa ruqsat berildi. Respýblıkalyq jáne oblystyq jedel shtabtar jumys istep jatyr. Qoǵam belsendileri jáne volonterler gýmanıtarlyq kómek jınaýdy qolǵa aldy. Halqymyzdyń yntymaǵy men joǵary azamattyq jaýapkershiligi osy kezde aıqyn kórindi. Birqatar aımaqtar ınfraqurylymdy jáne búlingen úılerdi qalpyna keltirýge kirisip ketti. Bul sharýaǵa iri bıznes ókilderi qosyldy. Qoǵam belsendileri de zor úles qosýda. Elimizdegi kompanııalar, jeke kásipkerler túrli kómek qorlaryna qomaqty qarjy aýdardy. Qarajat kún saıyn túsip jatyr, kómek qory ulǵaıady dep senemin. Kásipkerlerge zor alǵys aıtamyn. Bolashaqta da halqymyzdyń ıgiligi úshin birge jumys isteımiz dep senemin.
Jınalǵan qarajat eldi mekenderdi qalpyna keltirýge jumsalady. Sondaı-aq apattyń kesirinen qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan azamattarǵa kómek retinde beriledi. Eshkim eleýsiz qalmaıdy. Memleket shyǵyndy túgel óteıdi. Tasqynnyń zardabyn joıý úshin bıýdjet shyǵystary qysqartylatyn boldy. Memleket qarjysyn qatań únemdeý rejımi engiziledi. Árıne, mańdaı termen tirnektep tapqan dúnıe-múlikti bir sátte joǵaltý ońaı emes. Men muny túsinemin. Zardap shekken azamattarǵa taǵy da aıtamyn: búkil halyq – sizdermen birge. Kóp uzamaı barshańyz qalypty ómirge qaıta oralasyzdar. Ol úshin memleket bárin jasaıdy.
Qurmetti Assambleıa músheleri!
Tasqyn bastalǵannan beri Qazaqstan halqy Assambleıasy belsendi ári úılesimdi jumys istep jatyr. Oǵan búkil el kýá.
Jurtqa jan-jaqty kómek berý úshin dereý Assambleıanyń respýblıkalyq jáne aımaqtyq shtabtary quryldy. «Júrekten júrekke» degen aýqymdy aktsııa júrgizilip jatyr. Apat aımaqtaryna 1500 tonnadan astam azyq-túlik jáne eń qajetti taýarlar joldandy. Onyń jalpy somasy shamamen 770 mıllıon teńge boldy.
Sý tasqynymen kúreske etnomádenı birlestikterdiń 12 myńǵa jýyq ókili qosyldy. Olar qaıyrymdylyq jáne gýmanıtarlyq kómek jınaýǵa jumyldy. Sondaı-aq jurtty qaterden habardar etýge jáne qaýipsiz jerge kóshirýge atsalysty. Munyń bári – ózara janashyr jáne tileýles bolýdyń aıqyn kórinisi.
Men Batys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Qostanaı oblystaryna arnaıy bardym. Kezdesý kezinde jurtshylyq Assambleıa múshelerine zor rızashylyq bildirdi.
Assambleıa – keıbir adamdar aıtyp júrgendeı, jasandy uıym emes. Assambleıa – el birligin is júzinde ornyqtyra túsetin tıimdi qurylym. Búginde bul – konstıtýtsııalyq mártebesi bar mańyzdy qoǵamdyq organ. Assambleıa óte aýqymdy qaıyrymdylyq sharalaryn der kezinde jáne jedel uıymdastyryp keledi. Munyń bári kóp jyldyq júıeli jumystyń nátıjesi ekeni sózsiz.
Assambleıa músheleri «Qaıyrymdylyq kerýeni» jobasy arqyly muqtaj jandarǵa únemi qoldaý kórsetip júr. Byltyrdyń ózinde quny 1,7 mıllıard teńgeden asatyn kómek berildi. Birligi myqty halyqtyń kúsh-qýaty azamattardyń bir-birine degen osyndaı qamqorlyǵynan aıqyn kórinedi.
Qymbatty dostar!
Túrli syn-qaterge qaramastan, biz strategııalyq maqsat-mindetterimizden aınymaımyz. Az ýaqyt ishinde júıeli saıası reformalar jasadyq, ekonomıkany jańǵyrtatyn jáne qoǵamdyq etıkany jańartatyn aýqymdy sharalardy qolǵa aldyq. Saıası ózgerister azamattyq qoǵamnyń damýyna álden-aq tyń serpin berip úlgerdi. Otandastarymyzdyń memlekettik mańyzy bar sheshim qabyldaý úderisine qatysý múmkindigi edáýir artty.
Bıliktiń barlyq tarmaǵy adamnyń zańdy múddesin, quqyǵy men erkindigin qorǵaýǵa jáne ony ilgeriletýge negizdelgen jańa júıe boıynsha jumys isteı bastady. Biz ádildik, ınklıýzıvtilik, pragmatızm qaǵıdalaryna negizdelgen jáne halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýdy kózdeıtin jańa ekonomıka úlgisine kóship jatyrmyz. Osylaısha, ár azamattyń baqýatty ómir súrýine barlyq jaǵdaı jasalyp, teń múmkindikter beriletin memleket quramyz. Qazaqstanda buryn-sońdy mundaı aýqymdy reforma jasalmaǵan. Biraq buǵan toqmeıilsip otyrýǵa bolmaıdy, reformany sapaly júzege asyra berýimiz kerek.
Elimiz qarqyndy damýy úshin ondaǵan jyl boıy qordalaǵan kóptegen máseleni sheshýimiz qajet. Biz kúsh-jigerimizdi biriktirý arqyly ǵana bolashaq jetistikterdiń berik tuǵyryn qalap, saıasatta, ekonomıkada, mádenıette jáne áleýmettik salada túbegeıli ózgerister jasaı alamyz. Dál sol sebepti Assambleıanyń búgingi sessııasy «Birlik. Jasampazdyq. Órleý» dep ataldy. Sizder munyń ózekti ekenin túsinesizder dep oılaımyn. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ǵana emes, barsha halqymyzdyń strategııalyq baǵdarynyń túpki mánin osy úsh uǵym dál ári naqty bildiredi. Basty mıssııamyz – jasaý, qurý, júzege asyrý. Birlik pen yntymaq basty qundylyǵymyz ári memlekettik saıasattyń buljymas baǵdary bolyp qala beredi. Tabysqa jetý úshin mynadaı ózekti mindetterdi oryndaýǵa basa mán berý qajet.
BІRІNShІ. Assambleıa jumysyn elimizdiń jańa gýmanıtarlyq ıdeologııalyq doktrınasymen úılestirý qajet. Biz Quryltaıdyń Atyraýdaǵy otyrysynda negizgi ıdeologııalyq tujyrymdardy jınaqtap, júıelep aldyq. Jalpyǵa ortaq qundylyqtardy aıqyndadyq. Bul – eń aldymen, Táýelsizdik jáne Otanshyldyq. Odan keıin – Birlik jáne Yntymaq. Kelesi – Ádildik pen Jaýapkershilik. Sondaı-aq – Zań jáne Tártip. Budan soń – Eńbekqorlyq pen Kásibılik. Jáne – Jasampazdyq pen Jańashyldyq. Bul – bizdiń saıasat pen ekonomıkadan bastap, bilim men mádenıetke deıingi barlyq saladaǵy baǵyt-baǵdarymyz. Munyń bári halqymyzdyń azamattyq biregeıligin nyǵaıtady. Sondaı-aq elimizdiń bolashaq kelbetin qalyptastyrady. Assambleıa jumysyna arqaý bolyp otyrǵan qaǵıdalar osy qundylyqtarmen tolyq úndesedi.
Men Ulttyq quryltaıdan soń onyń qorytyndysy týraly qoǵamdyq talqylaýdy jiti baqylap otyrdym. Sarapshylardyń jáne el isine beı-jaı qaramaıtyn azamattardyń pikirin, usynystary men tilekterin oqydym. Menińshe, oı-pikirdiń kópshiligi Atyraýdaǵy Quryltaı, shyn máninde, ultymyzdyń damýyna qatysty jańa fılosofııa men ıdeologııanyń bastaýyna aınaldy degen paıymǵa kelip toǵysady. Degenmen Quryltaıda aıtylǵan jalpyulttyq doktrına, ıaǵnı tuǵyrnama jetekshi qoǵamdyq ınstıtýttardyń barlyǵy qoldasa ǵana tolyq jumys isteı alatynyn uǵynǵan jón. Sizderdiń, qoǵamnyń qoldaýy bolmasa, bul doktrına qaǵaz júzinde qalady. Muny mindetti túrde júzege asyrýymyz kerek. Ondaǵy negizgi qaǵıdattardy ornyqtyrý isinde Assambleıa basty ról atqarýǵa tıis.
Azamattardy áleýmettik ortaǵa kiriktirý júıesi Otanǵa degen súıispenshilik, patrıotızm ıdealdaryn nasıhattaýǵa jáne halqymyzdyń mádenıetin, ádet-ǵurpy men salt-dástúrin qurmetteýge negizdelýi kerek dep sanaımyn.
Elge qajetti qundylyqtar, kózqarastar men túsinikter qalyptastyrý jáne qoǵamdaǵy tatýlyq pen kelisimdi nyǵaıta túsý – asa mańyzdy mindet. Bul máseleni baqylaýsyz qaldyrýǵa bolmaıdy. Onyń bárin Assambleıa da, ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar da únemi baqylaýda ustaýǵa tıis.
Balalardy irgeli qundylyqtarǵa súıene otyryp tárbıeleýge basa mán berý kerek. Óskeleń urpaqtyń dúnıetanymy tarıhqa qatysty ókpe-renishten, dogmatızmnen jáne mádenı stereotıpterden ada bolýǵa tıis. Jastarymyz árdaıym alǵa umtylýy qajet. Olardyń dúnıetanymy ótkendi, búgindi jáne bolashaqty birtutas ultymyzdyń esh bólinbeıtin ortaq murasy retinde emotsııasyz, saıası astarsyz shynaıy qabyldaýǵa negizdelýi óte mańyzdy.
Biz, Qazaqstan halqy, ózgelerdiń teris yqpalyna túspeıtin óz ıdeologııamyzǵa súıenýimiz kerek. Bizdiń ıdeologııamyzdyń tiregi – memleketimizdiń Táýelsizdigi. Eń bastysy – durys sóılep, jaqsy nıet bildirý ǵana emes, naqty jumys istep, ıgilikti iske kún saıyn kúsh jumsaý. Bizge bos sóz emes, naqty is kerek. Oqytý-tárbıeleý úderisinde «Biz ártúrlimiz, biraq bárimiz teńbiz», «Qazaqstannyń halqy birtutas» degen qaǵıdattar kórinis tabýǵa tıis. Bul – myzǵymas ári berik qaǵıdattar. Memlekettik saıasattyń basty ózegi jáne jalpyulttyq biregeılikti nyǵaıtatyn negizgi faktor – birlik.
Ortaq Otanymyzdyń taǵdyryna janashyrlyǵymyz bizdiń azamattyq sana-sezimimizdiń ózegi bolyp qala beredi. Al, ulttyq toleranttyq, ótken zamannyń dástúrlerine jáne túrli mádenıetke degen qurmet, memlekettik tildi jáne basqa da tilderdi bilý – Qazaqstan azamattaryna tán qasıetter.
Budan bólek, Qazaqstan Respýblıkasynyń aspan tústes tólqujaty elimizdiń jalpyulttyq biregeıliginiń eń qarapaıym ári túsinikti belgisi ekenin únemi aıtyp júrmin. Kók pasporty bar árbir adam ultyna, kózqarasy men nanym-senimine qaramastan, Qazaqstan azamatynyń barlyq quqyǵyn ıelenedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń kez kelgen azamaty álemniń qaı túkpirinde júrse de bizdiń memleketimizdiń qorǵaýynda bolady. Biz eshqashan óz azamattarymyzdy taǵdyr tálkeginde qaldyrmaımyz.
Esterińizde bolsa, jer júzin koronavırýs indeti jaılap, kóptegen el shekarasyn tars japqanda Qazaqstan dereý óz azamattaryn jer sharynyń ár qıyrynan elge ákelýdi uıymdastyrdy. Sondaı-aq biz 2021 jyly Aýǵanstandaǵy, 2023 jyly Gaza sektoryndaǵy ahýal, tipti Ýkraınadaǵy jaǵdaı kúrt shıeleniskende azamattarymyzdy ol jaqtan shuǵyl shyǵaryp aldyq. Ár joly, qandaı da bir elde azamattarymyzǵa qaýip tónse, biz olardyń Otanyna tezirek oralýy úshin jedel sharalar qabyldaımyz.
Bizdiń kók pasportymyzǵa elimizdiń tuǵyry sanalatyn basty qundylyqtardyń bári syıyp tur. Ony búkil álem zamanaýı ozyq memlekettiń qujaty retinde tanıdy. Qazaqstan azamattary ondaǵan memleketke vızasyz bara alady jáne bizdiń tabandy jumysymyzdyń arqasynda mundaı elderdiń qatary kóbeıip keledi.
Qazir Qazaqstan Álem tólqujattary ındeksinde 66-orynda tur. Bul – jaman kórsetkish emes. Biraq bul ındeksti jaqsartý jumystaryn jalǵastyra beremiz.
Budan bólek, sońǵy jyldary Qazaqstan azamattyǵynan bas tartqan adamdardyń sany aıtarlyqtaı azaıdy. Kerisinshe, Qazaqstan azamattyǵyn alǵysy keledi. Osynyń bári elimizdiń turaqty damyp kele jatqanyn, bizdiń elge qyzyǵýshylyqtyń arta túskenin jáne memleketimizdiń halyqaralyq bedeli joǵary ekenin kórsetedi.
Assambleıa jastardyń ıdeologııalyq tárbıesin aıryqsha nazarda ustaıdy. Bul – bolashaqta ne bolaryn boljap bilý múmkin emes, qazirgideı almaǵaıyp álemde asa mańyzdy másele. Assambleıa etnosaralyq kommýnıkatsııa ortalyqtaryn damytýmen jáne osyndaı jańa ortalyqtar ashýmen aınalysady. Sondaı-aq áleýmettik mańyzy bar jobalardy qoldap, eriktilerdi jáne jergilikti birlestikterdi yntalandyrýmen shuǵyldanady.
Men Ulttyq quryltaıda qazir elge qaýip tóndirip turǵan bes keselge toqtaldym. Assambleıa nashaqorlyq, qumarpazdyq (lýdomanııa), turmystyq zorlyq-zombylyq, vandalızm jáne ysyrapshyldyq sııaqty áleýmettik keseldermen kúresý isinde mańyzdy ról atqarady. Qaýipsiz ómir súrý úshin osyndaı qaterli qubylystardan birjola arylýymyz kerek. Bul – ásirese, urpaqtyń bolashaǵy úshin aıryqsha mańyzdy. Biz balalar men jastardy barynsha qorǵap, durys tárbıeleýimiz qajet. Qoǵamdyq keselderdi túbirimen joıamyz desek, ortaq iske búkil el bolyp jumylǵan jón. Ultyna, dinine, áleýmettik jaǵdaıyna qaramastan, oǵan barlyǵy atsalysýy kerek.
«Uly ister shaǵyn áreketterden bastalady». Sol sııaqty kishigirim qadamdar aýqymdy ózgeristerge jol ashady. Ár adamnyń oı-sanasy jáne minez-qulqy jaqsarsa, tutas qoǵam jaqsarady. Maqsat-muraty bıik bolsa, eldiń rýhy da bıik bolady. «Adal azamat» bolý asa mańyzdy. Bir sózben aıtsaq, keleńsiz úrdisterden jaı ǵana jırený jetkiliksiz. Ony joıýǵa da belsene atsalysý kerek.
EKІNShІ. Biz jahandyq kataklızm beleń alyp, túrli memleketter arasynda áskerı-saıası, saýda-ekonomıkalyq teketires, tipti mádenı-gýmanıtarlyq tartys kúsheıip bara jatqanyna kýá bolyp otyrmyz. Radıkaldy ıdeologııany dáripteý jáne ksenofobııa otyn tutatý úshin halyqaralyq turaqsyzdyqty paıdalanyp qalǵysy keletinderdiń áreketi anyq kórinýde.
Keıbir memleketterdiń geostrategııalyq ambıtsııasynan etnodinı astar izdeýge tyrysatyndardyń, tipti, ony órkenıetaralyq qaqtyǵys retinde kórsetkisi keletinderdiń úni qatty shyǵa bastady. Sonyń saldarynan qazir álemniń ár túkpirinde túrli ekstremıstik kúshterdiń belsendiligi artyp kele jatqany baıqalyp otyr.
Lańkestik qaýip-qaterler taǵy da alǵy shepke shyqty. Taıaýda Máskeý irgesinde jurtty qanǵa bóktirgen lańkestik oqıǵa júregimizge óte aýyr tıdi. Kóptegen azamattar qaıǵyly oqıǵanyń qurbandaryna janashyrlyq, tileýlestik tanytyp, Reseıdiń Qazaqstandaǵy elshiligi men konsýldyǵy ǵımarattarynyń aldyna gúl shoqtaryn qoıdy. Álemniń barlyq derlik elderi osyndaı kóriniske kýá boldy.
Qazaqstan halyqaralyq quqyqty jáne gýmanıstik ıdealdardy berik ustanatyn el retinde alǵashqylardyń biri bolyp Birikken Ulttar Uıymyna múshe memleketterdi beıbit halyqqa jasalǵan sumdyq qatygez áreketti aıyptaýǵa shaqyrdy.
Barsha adamzat ózara dıalog ornatyp, kúsh biriktirý arqyly ǵana halyqaralyq qatynas salasyndaǵy kúıreý men ydyraý úrdisine tótep beredi, berekesizdik pen senimsizdikti eńsere alady.
Jer júzinde bárimizdi alańdatyn túrli oqıǵalar bolyp jatyr. Birtutas ult retinde dál osy kezde bizdiń maqsatymyz da, nıetimiz de bir bolýǵa tıis.
Qoǵamda ultyna qaraı erekshelenýge, oqshaýlanýǵa umtylǵan kez kelgen áreketke, ásirese, azamattardy tiline, ultyna, dinine nemese mádenıetine bola arandatýǵa, ıa bolmasa kemsitýge múlde jol bermeıtin orta qalyptastyrý mańyzdy.
Til – kóptegen memleket úshin ózekti máseleniń biri. Osy máseleniń durys sheshilýi kez kelgen eldegi qoǵamdyq-saıası ahýaldyń turaqtylyǵyna edáýir yqpal etetinin tarıhtyń ózi kórsetip otyr. Qazaqstanda da solaı. Biz osy asa shetin máselege kelgende syrtqy-ishki faktorlardy eskere otyryp, strategııalyq ustamdylyq jáne toleranttyq tanytýymyz qajet. Biraq bul bizdiń memlekettik tildi jan-jaqty damytýǵa basa nazar aýdaratynymyzdy joqqa shyǵarmaıdy. Sonymen qatar memlekettik tildiń damýyna aıryqsha nazar aýdarýǵa yqpal etedi.
Men qazaq tili ýaqyt óte kele etnosaralyq qatynas tiline aınalatynyna senimdimin. Biz birtindep osyǵan kele jatyrmyz. Búgin biz óz betinshe qazaq tilin jetik meńgerip, ony qoǵamda keńinen nasıhattap júrgen azamattardy marapattaımyz. Bul óte paıdaly ári saıası turǵydan mańyzdy jumys dep oılaımyn. Memleket olardyń túrli jetistikterine, sonyń ishinde saıası sıpattaǵy tabystaryna da nazar aýdarady jáne olardy barynsha qoldaıdy.
Qazaqstan – qazaq tili memlekettik til sanalatyn kóp tildi el, bolashaqta da solaı bola beredi. Bul – biz úshin orasan zor basymdyq.
Reseımen shekaramyz – álem boıynsha eń uzyn shekara. Orys tili Eýrazııa keńistiginde jáne halyqaralyq qoǵamdastyqta suranysqa ıe. Osynyń barlyǵyn eskersek, bárimizge Birikken Ulttar Uıymyndaǵy resmı tilderdiń biri sanalatyn orys tili qajet ekeni sózsiz.
Bılik eldiń tynyshtyǵy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin tıisti shara qoldanatyn bolady. Kim aıtsa da, mundaı baǵyttaǵy túrli qıturqylyq pen páleqorlyqty qoǵam qatań synǵa alady, quqyq qorǵaý organdary da soǵan sáıkes áreket jasaıdy.
Qoǵamda alaýyzdyq týdyratyn kez kelgen áreketke qatań tosqaýyl qoıý qajet. Azamattarymyzdyń bizge qatysy joq aqparat maıdanyna aralasyp, óshpendilikti nasıhattaýy elimizdegi turaqtylyqqa jáne qoǵamdyq kelisimge zor qater tóndiredi.
Árqaısymyz azamattardyń quqyǵy teń jáne erkin bolýyn qamtamasyz etetin Ata Zańymyzdyń árbir sózin buljytpaı ustanýymyz qajet. Zań men tártiptiń árdaıym jáne barlyq jerde saqtalýy, zań ústemdiginiń sózben de, ispen de ornyǵýy mańyzdy.
Bizdiń mindetimiz – qoǵamda ózara qurmet pen senimdi nyǵaıta túsý. Sondaı-aq dinı, aımaqtyq nemese áleýmettik-ekonomıkalyq alshaqtyqty boldyrmaý úshin barshaǵa ortaq jańa qaǵıdattar men ustanymdar oılastyrý. Assambleıanyń osy kúrdeli máselege baılanysty atqaryp jatqan qyzmeti aıryqsha mańyzdy.
ÚShІNShІ. Assambleıanyń ınstıtýtsıonaldyq áleýetin nyǵaıtý qajet. Onyń memlekettik organdarmen, Parlamentpen jáne máslıhattarmen qarym-qatynasyn jaqsarta túsý kerek.
Sońǵy jyldary Assambleıanyń qyzmeti aıtarlyqtaı ózgerdi. Bul qurylym qoǵamdaǵy asa mańyzdy ınstıtýtqa jáne etnomádenı birlestikterdiń bas shtabyna aınaldy.
Assambleıa barlyq deńgeıdegi mekemelermen túrli baǵytta seriktestik ornatyp, basqalarǵa úlgi bolýǵa tıis. Jergilikti atqarýshy organdarmen jáne máslıhattarmen jumys júrgizý úshin tıimdi tásilder tabýǵa basa mán bergen jón.
Ákimder kúndelikti týyndaıtyn kóptegen máselemen aınalysady. Olardyń jumysy óte kóp, bul – túsinikti jaǵdaı. Biraq el birligin nyǵaıtý – aıryqsha mańyzdy mindettiń biri. Ony eshqashan nazardan tys qaldyrmaý kerek.
Meniń tapsyrmammen aımaq basshylary keminde eki aıda bir ret Assambleıa ókilderimen birge etnosaralyq ahýalǵa qatysty jınalys ótkizedi. Assambleıanyń negizgi is-sharalaryna oblys jáne respýblıkalyq mańyzy bar qala ákimderi tikeleı ózderi qatysýǵa tıis. Men muny orynbasarǵa ysyra salýǵa bolmaıtynyn naqty eskerttim. Ózgelerdiń, ásirese, Parlamenttiń jáne barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattarynyń dál osylaı jasaǵany abzal.
Assambleıa memlekettik sheshim qabyldaý úderisine jáne reformalardy ilgeriletý isine belsene qatysýy kerek. Sondyqtan onyń ǵylymı-saraptamalyq áleýetin damytý qajet. Etno-áleýmettik shıelenis oshaqtaryn anyqtaýǵa jáne ondaı oqıǵalardyń aldyn alýǵa basa mán berilýge tıis.
Almaty, Jambyl jáne Túrkistan oblystarynyń mamandary etnomedıatsııaǵa qatysty jumysty qolǵa aldy. Onyń aýqymyn keńeıtip, bul tájirıbeni Assambleıanyń barlyq uıymdaryna taratý qajet.
Assambleıany áleýmettik tutastyq pen otanshyldyqty dáripteıtin ınstıtýt retinde nyǵaıtý kerek. Eń aldymen, Aqsaqaldar keńesi jáne Analar keńesi sııaqty tıimdi qurylymdardy damyta túsken abzal. Mınıstrlikter jáne ákimdikter olardyń qyzmetine qoldaý kórsetýi qajet. Arnaıy granttar bólip, memlekettik áleýmettik tapsyrystar berýi kerek.
Jastar Assambleıa qyzmetine tyń serpin ákeledi. Sondyqtan Assambleıa qurylymdary men etnomádenı birlestik basshylarynyń bir orynbasaryn jastardan taǵaıyndaýdy usynamyn. Ortalyq jáne jergilikti organdar Assambleıanyń jastarǵa, ásirese, volonterlerge qatysty jobalaryna jan-jaqty qoldaý kórsetýi kerek. Mundaı jobalardyń tizimin jasaǵan jón.
Dostyq úıleri jalpyulttyq yqpaldastyq úshin qajetti ortalyqqa ári barlyq aımaqta Assambleıanyń aýqymdy bastamalaryn júzege asyratyn senimdi orynǵa aınaldy. Olar áleýmettik mańyzy bar júzden astam jobany iske asyrýǵa uıytqy boldy. Alaıda Dostyq úıiniń qyzmetin jetildirip, kúsheıte túsý máselesin oılastyrǵan jón. Olar qoǵamdyq kezdesýler men talqylaýlar ótetin jáne tyń bastamalar men ıdeıalar týyndaıtyn komıýnıtı-ortalyqqa aınalýǵa tıis. Men bul bastamany qoldaımyn.
Dostyq úıi etnomádenı birlestikter bas qosatyn oryn ǵana bolyp qalmaýy kerek. Sonymen birge ol jergilikti qoǵamdastyqtardyń damýyna jol ashyp, tirek bolatyn, birlik, jasampazdyq, órleý sııaqty qundylyqtardy dáripteıtin ortalyq bolýy qajet.
Biz kelesi jyly Assambleıanyń otyz jyldyǵyn atap ótemiz. Bul – saıası turǵydan óte mańyzdy shara. Atalǵan mereıtoıǵa tyńǵylyqty daıyndalý kerek. Bul qurylym ózin etnosaralyq kelisim men jalpyulttyq birlikti nyǵaıtý jolynda syndarly saıasat júrgize alatyn tıimdi qural retinde tanytty.
Assambleıa biregeı azamattyq ınstıtýt retinde ózara qurmet pen senimniń qoǵamda ornyǵa túsýine zor úles qosyp keledi. Biz aldaǵy mereıli belesti Assambleıa qyzmetin halyqqa túsindirip, nasıhattaýǵa jáne azamattardy el birligin nyǵaıtý jolyndaǵy aýqymdy jumysqa jumyldyrýǵa utymdy paıdalanamyz.
Úkimet Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 30 jyldyǵyn atap ótýge arnalǵan is-sharalar josparyn ázirleıdi. Memlekettik organdar, saıası partııalar, qoǵamdyq uıymdar, ǵylym jáne mádenıet qaıratkerleri, qoǵam ókilderi qatysatyn osy is-sharanyń bári iskerlik sıpatta bolýǵa tıis. Josparda bizdiń «Birligimiz – áralýandyqta» degen basty qaǵıdamyzdy pash etetin is-sharalar men áleýmettik sıpattaǵy jobalardyń barlyǵy ózara úılesim tabýy kerek.
Men únemi aıtyp júretin «Birligimiz – áralýandyqta» degen qaǵıda búkil álemge ortaq. Ol BUU-ǵa tıesili.
Men memlekettik saıasat pen qoǵamdyq qyzmettiń etnosaralyq qatynas salasyna qatysty negizgi mindetterin atap óttim. Sonyń bári bizdiń kúndelikti jumysymyzǵa arqaý bolýy kerek.
Qymbatty dostar!
Biz búgin kóptegen máseleni talqyladyq. El birligin nyǵaıtýdy kózdeıtin san qyrly sharýany qorytyndylap, jańa mindetterdi aıqyndadyq.
Sessııa qarsańynda aımaqtarda da mazmundy ári nátıjeli pikirtalastar bolǵanyn bilemin. Barshańyzǵa utymdy usynystaryńyz úshin alǵys aıtamyn. Onyń bári saralanyp, jumys barysynda eskeriletin bolady.
Assambleıa Tóraǵasynyń qoǵamdyq negizdegi orynbasarlary Aýrıka Georgıevna Dıakke jáne Akbarjon ıAhııahojaevıch Ismaılovqa rızashylyǵymdy bildiremin. Olar bir jyldyń ishinde Assambleıanyń qyzmetin jaqsartýǵa eleýli úles qosty.
Osy oraıda sizderge Assambleıa Tóraǵasynyń jańa orynbasarlary ıÝrıı Germanovıch Shındi jáne Lýgmar Harkıevıch Býlarovty tanystyrǵym keledi. Olar – Assambleıa músheleriniń arasynda bedeli bar, sondaı-aq Ulttyq quryltaıdyń jumysyna belsendi atsalysyp júrgen azamattar. Elimizdegi osyndaı mańyzdy qoǵamdyq ınstıtýttardyń qyzmetin odan ári úılestirý úshin munyń máni zor. Sessııa sheshimderi tıimdi júzege asyrylsa, Qazaqstannyń barsha azamatynyń bolashaǵy jarqyn bolýy úshin búkil qoǵamdy jumyldyrýǵa múmkindik týady dep senemin.
Memlekettik qurylymdar azamattyq qoǵam ınstıtýttarymen, ásirese, Assambleıamen syndarly dıalog jáne senimdi seriktestik ornatsa, alǵa qoıǵan mindettiń barlyǵyn oryndaı alamyz. Biz alapat tasqyn saldaryn joıyp, barlyq salada túbegeıli ózgeris jasaýdy jalǵastyryp jatqan osy betburysty sátte munyń mán-mańyzy zor.
Qurmetti otandastar!
Erte me, kesh pe, kez kelgen memleket túrli synaqqa tap bolýy múmkin. Sondaı kezde el ómirinde kúrdeli ári túbegeıli betburys jasalady. Biz de osyndaı jańǵyrý jolymen júrip kelemiz. Syn-qaterlerge tótep berip, qıyn sátte ujymdasyp, shuǵyl jumys isteýdi úırenip jatyrmyz. Shyn máninde, munyń bári – baǵa jetpes tájirıbe.
Buǵan deıin toqsanynshy jyldardyń taýqymetin jıi aıtatyn edik. Sol kezdegi qıyndyqtardy qazir kópshilik eske ala bermeıdi.
Elimiz sońǵy jyldary asa kúrdeli synaqtardyń taǵy bir tarıhı kezeńin bastan ótkerip jatyr. Birlik pen yntymaqtyń arqasynda bul qıyndyqtyń bárin jeńemiz. Shynyǵyp, shırap, burynǵydan da myqty bolyp shyǵamyz.
Aýqymdy sý tasqyny bolyp jatqan qazirgideı sátterde halqymyzdyń ujymdasyp, jumyla bilý qabileti shyńdala túsedi. Azamattardyń yntymaǵy men ózara tileýlestigi aıqyn kórinedi. Memlekettik apparat daǵdarysqa qarsy kúreste zor tájirıbe jınaqtaıdy.
Buqaralyq aqparat quraldary jáne ózderin bloger sanaıtyn keıbir azamattar tabıǵat apatyna qatysty dúrbeleń týdyryp, baıbalam salý, bılikti orynsyz aıyptaý qoǵamdy ortaq iske uıystyrýǵa bóget bolatynyn, memlekettik organdar ahýaldy ýysynan shyǵaryp aldy degen jalǵan uǵym qalyptastyratynyn túsinýge tıis.
Mundaı áreket áleýmettik kúızelis týdyrady. Onyń saldary halqymyzdyń abyroı-bedeline nuqsan keltiredi. Sondyqtan bılik osyndaı keleńsiz jaǵdaılardyń aldyn alý úshin memleket qaýipsizdigine qater tóndiretin adamdarǵa zań júzinde shara qoldanady.
Sonymen birge barlyq deńgeıdegi bılik ókilderi jurtshylyqpen, ásirese, bedeldi ári jaýapkershiligi joǵary belsendi azamattarmen tyǵyz baılanysta bolýy kerek. Halyqtyń pikirine qulaq asýy, eń bastysy, jedel jáne durys sheshim qabyldaýǵa tıis.
Qazir memleket qordalanyp qalǵan kóptegen túıtkildiń túıinin tarqatýǵa májbúr. Azamattardyń basym kópshiligi muny túsinedi.
Bir jaǵynan, Úkimettiń kóptegen salany jantalasa retteýine týra kelip otyr. Ekinshi jaǵynan, elimizdiń turaqty damýyna myqty negiz qalyptastyrýǵa tıis.
Apattarǵa qarsy kúrestiń tıimdi júıesin qurýdy kózdeıtin kúrdeli sharýa sheshimin tabýy kerek. Sondyqtan tabıǵat apattarymen kúresetin pármendi sharalar qabyldaý úshin memleket pen ǵylymnyń yqpaldastyǵyn is júzinde qaıtadan túzý qajet.
Meniń tapsyrmammen Tarazdaǵy Qazaq gıdromelıoratsııa-qurylys ınstıtýty qaıta qurylady. Sondaı-aq Almatydaǵy Seısmologııa ınstıtýtynyń áleýeti kúsheıedi. Klımat ózgeristerin zerttep, tejeýge aıryqsha nazar aýdarylady. Sý sharýashylyǵy salasyn basqarý júıesi, onyń ishinde «QazSýShar», «Nura toptyq sý qubyry» sııaqty kompanııalar da túgel qaıta qurylady.
Eldegi bógetter men bógenderdiń barlyǵy derlik ótken ǵasyrdyń 50-70 jyldary salynǵan. Zaman talabyna saı sý qoımalary tapshy bolǵandyqtan, bıylǵy tasqynnyń zardaby tipti aýyr boldy. Sondyqtan Qazaqstannyń 11 aımaǵynda jańadan 20 bógen salynady, taǵy 15-ine kúrdeli jóndeý júrgiziledi. Sonda 134 eldi mekendi sý basý qateri edáýir azaıady.
Sý resýrstaryn basqarý júıesin damytý tujyrymdamasyna tasqynnyń aldyn alý jáne onyń saldaryn azaıtý sharalary qosylady. Bul sharalar halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp ázirlenedi.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń tehnıkalyq bazasyn jańartamyz. Onyń arnaıy tehnıkasynyń, tikushaqtary men ushaqtarynyń sanyn kóbeıtemiz.
Ulttyq gıdrogeologııa qyzmeti qaıta qurylady. Bul qyzmet jer asty sý resýrstaryn barlaý jáne qorǵaý jumysymen aınalysady.
Qorshaǵan ortanyń jaı-kúıine bárimiz jaýaptymyz, muny esten shyǵarmaý kerek. Qoǵamda ekologııa mádenıetin qalyptastyryp, tabıǵatty aıalaý qaǵıdasyn dáriptegen jón.
Meniń bastamammen elimizde «Taza Qazaqstan» jalpyulttyq naýqany ótip jatyr. Mundaı sharalar sý tasqyny bolǵan aımaqtarda da uıymdastyrylady. Bul eshqandaı da birrettik is-shara emes ekenin eskertemin. Barlyq óńirde aýmaqtardy kógaldandyrýǵa jáne tazalaýǵa kóp kóńil bólý kerek. Árkim ortaq iske úles qosatyn bolsa, elimiz kórkeıe túsedi.
Biz qalalar men aýyldardy abattandyrýymyz qajet. Árbir úı, aýla, turǵyn úı kesheni, saıabaq jáne basqa da nysandar ákimderdiń de, jurtshylyqtyń da nazarynan tys qalmaýǵa tıis. Salamatty ári jaıly orta qalyptastyramyz desek, azamattar barynsha belsendilik tanytýy kerek. Bul – jalpy azamattyq mádenıetimizdiń deńgeıin, kerek deseńiz ultymyzdyń kelbetin kórsetedi.
Qoǵam múlkine zalal keltiretin adamdardy zańmen jaýapqa tartamyz. Ákimder Úkimetpen birlesip jergilikti joldardy jóndeýge kirisýi qajet. Bul jumystar ákimderdiń qyzmetin baǵalaıtyn negizgi ındıkatorlar tizimine engiziledi.
Tabıǵat apatyn eńseretin kún alys emes. Topan sý ketken soń odan zardap shekken aımaqtar qalpyna keltiriledi. Bul – kúrdeli ári jaýapty jumys. Eń aldymen, azamattarǵa shyǵyndaryn óteý úshin tıisti ótemaqy tólenedi. Úı-jaı qurylysy bastalady, baspana beriledi, búlingen ınfraqurylym jóndeledi. Prezıdent retinde men bul jumystarǵa qarjy jumsaýdan aıanyp qalmaımyn. Men úshin, eń bastysy, azamattardyń ál-aýqaty. Túptep kelgende, bul qarjyny ne úshin jyldar boıy jınap keldik? Ony qajetimizge jaratpaı, jaı ǵana shet memleketterdiń baǵaly qaǵazdarynda ustaý úshin jınadyq pa? Joq, bul – azamattardyń nesibesi.
Osy qyrýar jumys óte az ýaqytta, ıaǵnı jaz ben kúzdiń bes-aq aıynda aıaqtalýǵa tıis. Biraq biz birlesip, bul sharýany abyroıymen atqaryp shyǵamyz dep senemin.
Alapat tasqynnyń kesirinen myńdaǵan adam mal-múlkinen aıyrylyp, tabyssyz qaldy. Sondyqtan memleket azamattardy qoldaý úshin naqty sharalar qabyldap jatyr. Zardap shekken ár shańyraqqa birrettik kómek beriledi. Budan bólek, shyǵyndy sanaǵannan keıin joıylǵan nemese zaqymdalǵan múlik úshin de ótemaqy beriledi. Memleket búlingen baspanalardy jóndeıdi, qırap qalǵan úılerdiń ornyna jańasyn salady.
Sonymen birge ózen jaǵasyna úı salý qaýipti, ony qaıtadan sý shaıyp ketýi múmkin ekenin eskergen jón. Sondyqtan qurylys salatyn jerdi tańdaǵanda eldi mekenniń gıdrologııalyq jáne geografııalyq ereksheligin qaperde ustaǵan abzal. Ákimdikter tıisti ereje talaptaryn qatań saqtaýǵa jáne azamattarǵa turǵylyqty jerinen kóshýi múmkin ekenin túsindirýge tıis. Turǵyndardyń ómiri men múlkin qaýipti jaǵdaıda qaldyrýǵa bolmaıdy.
Aldaǵy aýqymdy qurylys jumystary jurtqa jańa múmkindikter beredi dep oılaımyn. Azamattar ekonomıkalyq áleýeti zor jáne ekologııalyq ahýaly jaqsy eldi mekenderden baspana alyp nemese úı salyp, qonys aýdara alady.
Qaýipti jerde ornalasqan eldi mekenderdi kóshirý týraly sheshim tasqyn sýdan zardap shekken árbir otbasynyń pikirin eskere otyryp, jan-jaqty oılastyryp qabyldanady. Bul rette eshqandaı májbúrleýge, kúshteýge jol berilmeıdi.
Úıin óz kúshimen qalpyna keltiremin degen azamattarǵa ótemaqy tóleýdiń bólek joldary qarastyrylady. Eń bastysy, qarajat baspanany jóndeýge jumsalýy kerek.
Shyǵyndy óteý jáne múlikti qalpyna keltirý týraly ótinim berý úderisi tsıfrlyq formatta júzege asyrylady. Bul jóninde Úkimetke arnaıy tapsyrma berildi.
Árbir eldi meken jurtqa járdem berýge nıet bildirgen iri kásipkerlerge bekitilip beriledi. Sonda olar ózderi bólgen qarjynyń qaıda jumsalyp jatqanyn naqty kóre alady.
Turǵyn úıler men ınfraqurylymdy qalpyna keltirý jumysyn ózim jeke baqylaýǵa alamyn.
Qarǵyn sýdan zardap shekken adamdardyń nesıesin tóleý merzimi úsh aıǵa deıin shegeriledi. Sondaı-aq tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty tólem ýaqytyn ótkizip alǵan boryshkerlerge aıyppul jáne ósimpul salynbaıdy.
Budan bólek, memleket tabıǵat apatynan zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine, sý shaıyp ketken aýdandardaǵy sharýalarǵa qoldaý kórsetedi.
Atap aıtqanda, osy óńirlerdegi kásipkerler men sharýalardyń nesıesine jáne lızıng tólemderine qatysty paıyzdyq ósimdi tóleý merzimi keıinge shegeriledi. Sondaı-aq egis naýqanyn ýaqtyly jáne oıdaǵydaı ótkizý úshin dıqandarǵa qajetti kómek beriledi.
Taǵy da qaıtalap aıtamyn: osy qıyn-qystaý kezde eshkim eskerýsiz qalmaıdy. Memleket barlyq mindettemesin tolyq oryndaıdy.
Biz aldaǵy ýaqytta azamattardyń múlkin saqtandyrý júıesin odan ári jetildirý joldaryn qarastyrýymyz qajet. Damyǵan elderde alapat apattan kelgen shyǵynnyń basym bóligin saqtandyrý kompanııalary óz moınyna alady. Árıne, ol úshin ekonomıka men qarjy júıesin odan ári damytyp, qoǵamda tıisti mádenıet qalyptastyrý kerek. Úkimet bul máselemen aınalysýy kerek dep sanaımyn.
Halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý memlekettiń basty mindeti bolyp qala beredi. Ádiletti Qazaqstandy qurý tujyrymdamasy – qur sóz emes, naqty júzege asyrylyp jatqan sharýa. Ol úshin naqty sharalar qabyldanyp, jańa múmkindikterge udaıy jol ashylyp jatyr. Mysaly, meniń Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysyndaǵy 4 ınfraqurylymdyq bastamamnyń aıasynda 1 mamyrdan bastap «Naýryz» atty jańa ıpoteka baǵdarlamasy iske qosylady. Ony iske asyrýǵa 8 jyl ishinde 1,7 trıllıon teńge jumsalady. Sonyń nátıjesinde 70 myńǵa jýyq otbasy baspanaly bolady.
Qurmetti Assambleıa músheleri!
Qazirgi kúrdeli kezeńde eldiń birligi men yntymaǵyn saqtaý – eń basty mindet. Biz qoǵamǵa iritki salatyn árbir áreketke tosqaýyl qoıamyz. Men buryn da aıtqanmyn, qazaqtyń memlekettigine qarsy keıbir teris pıǵyldy adamdar qarap otyrmaıdy. «Atyń shyqpasa, jer órte» degen. Olar qoǵam ishine iritki salý úshin áleýmettik jelide túrli qıturqy áreketterge baratyny anyq. Bir sózben aıtsaq, halyq arasynda jalǵan málimet taratady. Sondyqtan bárimiz kez kelgen aqparatqa syn kózben qarap, tek resmı málimetterge súıenýimiz qajet.
Jurtymyz el taǵdyry synǵa túsken sátte qaısarlyq tanytyp, yntymaǵyn saqtaı bilgen. Janashyrlyq, tileýlestik sııaqty adamı qasıetterdi bárinen bıik qoıǵan.
Biz tarıhtyń taǵy bir synaǵynan ótip jatyrmyz. Birneshe apta boıy halqymyzdyń birligi men tabandylyǵy jáne teńdessiz tabıǵat apatyn abyroımen eńserý qabileti synǵa túsýde.
Kez kelgen daǵdarys biz úshin synaq qana emes. Ol árqaısymyzdyń boıymyzda buǵyp jatqan kúsh-qýatymyz ben qarym-qabiletimizdi ashyp, tyń múmkindikter beredi.
Elimizdiń órkendeýine kedergi keltiretin nárseniń bári, erte me, kesh pe, tarıh qoınaýyna enip, kelmeske ketedi. Endeshe, qazirgi tabıǵat apaty baıbalamǵa salyp, ómirden túńiletindeı nárse emes. Ósip-órkendeý jolynda túrli kedergi kezdesedi. Biraq onyń artynan jaqsylyq keledi.
Bul alapat tasqyn biz úshin jalǵan jetistikke aldanyp, «zaıa ketken kezeńnen» ajyraıtyn jolaıryq bolýǵa tıis. Qazaqta «Alpys kún tasyǵan darııa, alty kúnde qaıtady» degen sóz bar. Kóp uzamaı qarǵyn sý ketip, jurt kúndelikti ómirge oralady. «Ár qıyndyqtyń qaıyry bar» deıdi halqymyz.
Birinshiden, tasqyn kezinde el birligi nyǵaıa tústi. Arqadaǵy aǵaıynǵa, Jaıyqtaǵy jurtqa búkil Qazaqstan halqy kómektesýge umtyldy. Apat aımaǵynda turatyn adamdar barsha otandasymyzdyń shynaıy janashyrlyǵyn sezindi.
Ekinshiden, eldiń jaǵdaıyn jaqsartý úshin eshkim qıyndyqtyń kelýin kútip otyrmaıtyny anyq. Degenmen mundaı apattar biraz sharýany shuǵyl qolǵa alýǵa sebepker bolady.
Tasqyn aıaqtalǵan soń keıbir aýyldar tyń jerge qonystanyp, jańadan boı kóteredi. Jol salynady, sý tartylady. Aýyldarymyz múlde jańa kelbetke ıe bolady.
Jalpy, álemdegi úlken daǵdarystardyń qarqyndy damýǵa jol ashatyny belgili. Qazirgi alapat tasqyn da, túptep kelgende, elimizge oń áserin tıgizedi dep oılaımyn. Syn saǵatta judyryqtaı jumylǵan jurtymyz osy qalpynda Órleý, Jańǵyrý kezeńine qadam basady. Bári de jaqsy bolady.
Bárimiz – bir eldiń azamatymyz. Tarıh toǵystyrǵan taǵdyrymyz – bir, senimmen qadam basatyn keleshegimiz – bir. Biz birtutas ult retinde árdaıym babalar amanatyna adal bolamyz. Qasıetti qara shańyraǵymyz – Qazaqstannyń jarqyn bolashaǵyn birge jasaımyz. Bizdiń maqsatymyz – aıqyn, bul – Ádiletti Qazaqstandy qurý.
Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigin qorǵaýdy Prezıdent retindegi eń basty mindetim dep sanaımyn. Osy qasterli mindet Ádiletti Qazaqstandy qurý jáne belsendi ári syndarly syrtqy saıasat júrgizý arqyly ǵana oryndalady.
Bıik maqsatqa jetý úshin túrli kedergiden ótemiz, barlyq qıyndyqty jeńemiz. Aýqymdy mindetterdi oryndaımyz. Biz elimizdiń basty qundylyqtary men baǵyt-baǵdarynan aınymaımyz. Memlekettiligimizdi nyǵaıtyp, Táýelsizdik týyn árdaıym bıik ustaımyz. Men buǵan nyq senemin jáne sol úshin bárin jasaımyn. Bul – meniń Prezıdenttik ári perzenttik paryzym.
Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn!
