Prezıdenttik ortalyqta otbasy qundylyqtary nasıhattaldy
ASTANA. KAZINFORM – QR PІB Prezıdenttik ortalyǵynda Táýelsizdik kúnine arnalǵan «Meniń otbasymnyń tarıhy – Otanymnyń tarıhy» atty dástúrli shejire festıvali ótti.
Festıval Prezıdenttik ortalyqtyń bastamasymen, Astana ákimdiginiń Ádistemelik ortalyǵy men mektepke deıingi bilim berý uıymdarynyń uıymdastyrýymen úsh jyldan beri ótip keledi.
− Búgingi is-sharanyń negizgi maqsaty – ósip kele jatqan urpaqqa patrıotızm sezimin sińirý jáne ulttyq dástúrlerdi saqtaý. Bala tárıbesine beı-jaı qaramaıtyn ata-analarǵa rızashylyǵymzdy bildiremiz. Elimizde eń basty qundylyq – adam, adamnyń bostandyǵy. Konstıtýtsııamyz boıynsha, neke, otbasy, áke, ana, bala memlekettiń qorǵaýynda, bala tárbıesi úshin árıne ata-ana jaýapty, biraq memlekettiń negizgi maqsaty – osy qundylyqtardy jas urpaqtyń boıyna sińirý. Bul rýǵa bóliný emes, sebebi jeti atasyn bilgen azamat jeti rýdyń qamyn jeıdi. Búgin búldirshinder ata-babasynyń jetistigin aıtyp jatyr, bul da urpaq úshin ónege dep oılaımyn, – dedi QR Prezıdenttik ortalyǵynyń dırektory mindetin atqarýshy Serik Sydyqov.
Merekelik sharada elordalyq balabaqshalardyń tárbıelenýshileri men olardyń týystary óz otbasynyń tarıhyn shyǵarmashylyqpen tanystyryp, «Jeti ata» shejire aǵashyn tanystyrdy.
− Án salamyz, bizden keıingi jastarǵa yntymaqty dáriptegen dástúrli shara dep oılaımyn. Sondyqtan, búgingi festvıalge qatysqan barsha janǵa sáttilik, otbasyǵa taýsylmaıtyn tátti úmit tileımiz. Kelinshegim ánshi, ózim aqyndyqqa jaqynmyn, qyzdarymyzben birge sahnada ónerimizdi kórsettik. Balalarymyzdyń osyndaı qoǵamdyq, merekelik sharalaryna jıi qatysýǵa tyrysamyz, - deıdi Jylqybaevtar otbasy.
Festıval qorytyndysy boıynsha Jylqybaevtar otbasy (№53 «Mereı» balabaqshasy) «Úlgili otbasy» nomınatsııasymen, Meshelder (№92 «Jaýqazyn» balabaqshasy) – «Ulttyq qundylyqtardy nasıhattaýshy otbasy», Zulpuharovtar – (№74 «Dáýren» balabaqshasy) – «Tarıhy tereń otbasy», Tursynbaevtar (№67 «Shuǵyla» balabaqshasy) – «Ónerli otbasy» atalymdarymen marapattaldy.
Sondaı-aq, «Tatý otbasy» nomınatsııasy – Báýbekovtar otbasyna (№58 «Órken» balabaqshasy), «Ónegeli otbasy» nomınatsııasy – Temirhanovtarǵa (№35 «Ertegi» balabaqshasy) jáne «Mereıli otbasy» nomınatsııasy – Aslan otbasyna (№5 «Aqbota» balabaqshasy) berildi.
Barlyq qatysýshylarǵa dıplomdar men estelik syılyqtar tabystaldy. Balabaqsha basshylary men tárbıeshilerine QR Prezıdenttik ortalyǵynyń atynan alǵys hattar tapsyryldy.