«Prezıdenttik saılaý úderisteri belgilendi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Keshe Ortalyq saılaý komıssııasy 2011 jylǵy 3 sáýirge taǵaıyndalǵan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń kezekten tys saılaýyn ázirleý men ótkizý jónindegi negizgi sharalardyń kúntizbelik josparyn bekitti. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Prezıdenttik saılaý úderisteri belgilendi» degen taqyryppen maqala jarııalandy. basylymnyń jazýynsha, el Prezıdenti Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary jalpyǵa birdeı, teń jáne tóte saılaý quqyǵy negizinde jasyryn daýys berý arqyly bes jyl merzimge saılanatynyn habarlady. Jáne zańǵa sáıkes el prezıdenti bolýǵa týmysynan Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty bolyp tabylatyn qyryq jasqa tolǵan, memlekettik tildi erkin meńgergen jáne Qazaqstanda sońǵy on bes jyl boıy turatyn azamat saılana alatyndyǵyn jetkizdi. Prezıdenttikke kandıdattardy usyný 2011 jylǵy 5 aqpanda bastalyp, 20 aqpanda aıaqtalady, al prezıdenttikke kandıdattar usynýǵa saıası partııalar men respýblıkalyq qoǵamdyq birlestikter quqyly. Sondaı-aq azamattar ózin-ózi usyna alady. Saılaýshylardyń prezıdenttikke kandıdatty qoldaýy olardyń qol jınaýy arqyly rastalady. Árbir prezıdenttikke kandıdat eń az degende elimizdiń 14 oblysynyń keminde 9-ynan, sondaı-aq Almaty jáne Astana qalalarynan teńdeı ókildik etetin 91 myń qol jınaýy tıis. Prezıdenttikke kandıdattardy tirkeý kandıdattar barlyq qajetti qujattardy usynǵannan keıin bastalady jáne 2011 jylǵy 2 naýryzda aıaqtalady.
«Qazaqstan negizgi seriktes jáne ınvestor». Osy taqyryppen «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen maqalada keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qyrǵyz Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Almazbek Atambaevty qabyldaǵany jaıynda jazylǵan. Kezdesý barysynda eki jaqty yntymaqtastyqty damytýdyń keń aýqymdy máseleleri talqylandy. Qyrǵyzstan Premer-Mınıstri Nursultan Nazarbaevtyń Qyrǵyzstandaǵy ahýaldy turaqtandyrý úderisindegi rólin joǵary baǵalady jáne qyrǵyz halqy úshin qıyn kezeńderde Qazaqstan tarapynan kórsetilgen qoldaýǵa rızashylyǵyn bildirdi. Jalpy, 20 mıllıon dollardan astam gýmanıtarlyq kómek kórsetilgen. Sondaı-aq, A.Atambaev Qyrǵyzstan úshin Qazaqstan negizgi seriktes jáne ınvestor bolyp tabylatynyn atap ótti. 2010 jyly memleketter arasyndaǵy saýda aınalymynyń kólemi 500 mıllıonnan astam dollardy quraǵan.
***
«Keshe Qaraǵandy qalasynda ótken alqaly jıynda oblys aýmaǵyndaǵy mektepterdiń dırektorlary men psıholog-mamandar, sondaı-aq jergilikti polıtsııa ókilderi oblysta jasóspirimder arasynda ózine-ózi qol jumsaý oqıǵasynyń kóbeıip bara jatqanyna qatty alańdaýshylyq bildirdi» - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Aldyn almasa bolmaıdy» degen maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, 2009 jyly oblys kóleminde kámeletke tolmaǵan jasóspirimder arasynda ózine-ózi qol jumsaýdyń 18 qaıǵyly oqıǵasy oryn alsa, dál sol jyly aımaqta 25 jas ózin-ózi óltirýge áreket jasaǵan. Al ótken jyly dál osyndaı 33 sýıtsıd oqıǵasy tirkelip, jalpy sany 28 jasóspirim ómirmen qoshtasqan. Oblys bas polıtseıiniń aıtýynsha, mundaı qaıǵyly oqıǵalar boıynsha Qaraǵandy jáne Temirtaý qalalary aldyńǵy orynda kórinedi.
Osy basylymnyń dástúrli «Aq sóıle!» aıdarynyń senbilik qonaǵy jazýshy, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Orazbek Sársenbaevpen aradaǵy suhbat «Eń qıyn nárse - ózińniń zamanyń týraly jazý» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń barlyq saýaldaryna egjeı-tegjeıli jaýap bergen qalamger: «Memlekettik syılyq ábden kerek. Dúnıede ádebı syılyǵy mol elder - Frantsııa men Reseı. Ádebı syılyqtardyń bolǵany jón. Tek olar ádildik jolymen berilýi tıis. Qajyǵumardyń álgi aıtýly eńbegin eki aıdyń ishinde oqyp shyqtym. Bul - úlken, kesek bitimdi shyǵarma. Qazaq eliniń bir bólsheginiń jarty ǵasyrlyq ómirin kórsetken, M.Áýezovtiń «Abaı jolynan» keıingi kúrdeli epıkalyq shyǵarma. Jazýshylar odaǵynyń proza sektsııasynda talqylanǵanda, 20 shaqty adamnyń ishinen jeteýi ǵana osy kitapty qoldap daýys berdi, qalǵandary qarsy boldy. Qarsy bolatyn sebebi, birinshiden, olardyń eshqaısysy shyǵarmany tolyq oqymaǵan, ekinshiden, keıbir jigitterdiń «Qytaı qazaqtarynyń arasynda qanshalyqty kórkem shyǵarma týady» deıtin kúdikteri de bar. Saıası jaǵdaıdy da alǵa tartqandar joq emes», - depti.
***
«Alash aınasy» gazetiniń senbilik nómiriniń turaqty «Búkpesiz áńgime» aıdarynan tegindegi «ov» tirkesinen ada bolǵandar kóp kezdese bermeıtin Parlament Májilisindegi depýtattardyń biri Qurmanǵalı Ýálıdiń qysqasha qaıyrǵan áńgimesinen tanys bola alasyzdar. Kezinde Shý aýdanynyń ákimi bolǵan Ýálı myrza búginderi mansapqa umtylmaıtynyn, biraq aýyldyń máselesi aýyzsý, jol men kommýnıkatsııa syndy ózekti máselesin sheshý baǵytynda qoldan kelgen eńbegin aıamasyn aıtady. Qazaqy bolmystaǵy halyq qalaýlysynyń jeke syrlarynan habardar bolǵyńyz kelse, basylymdaǵy «Senesiz be, kishkentaı nemerem oryssha bilmeıdi» degen taqyryp nazaryńyzdan tys qalmasyn.
«Qyzyl shoqtaı qaryǵan, Qazaqqa sóz daryǵan» dese degendeı-aq, atamyz qazaq qaı zamanda da oralymdy oıyn kórkem tilmen kesteleı bilgen. Erdiń qunyn eki aýyz sózben kesken. Qolmen tarqatylmas túıindi tilmen sheshken. Qaljyńynyń ózi kisini maqtamen baýyzdarlyqtaı sonshama ótkir jáne meılinshe jarasymdy bolǵany belgili. Búginde sonyń báriniń ornyn sıpap qalǵandaı syńaıdamyz. Osy oraıda, ásirese qazaqy qaljyń máselesi oılandyrady. Óıtkeni sóz suıylyp, kúlki daraqylanyp ketti», dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaqy qaljyń qaırańdap tur» degen maqalasynda. Jazylǵan jaıttyń baıybyna baryp, qazaqy ázil-qaljyńǵa sýsyndaǵyńyz kelse, basylymnyń senbilik sanyn jiberip almańyz.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, Memleket basshysynyń atyna qazaqstandyqtardan Elbasynyń kezekten tys prezıdenttik saılaý ótkizý týraly sheshimin qýattaǵan hattar men jedelhattar kelip túsýde. Máselen, Jambyl oblysy, Merki aýylynyń turǵyny Sáken Dármenov óz hatynda: «31 qańtarda qabyldaǵan sheshim - tek uly adamdardyń qolynan keletin is. Bul arqyly bizdiń Prezıdent álemdegi bedelin taǵy da arttyra tústi. Sóıtip, óziniń jeke basynan góri halyq qamyn joǵary qoıatynyn kórsetti», - dep jazady. Odan ári avtor «Elbasy N.Á.Nazarbaev Qazaqstandy muratyna jetkizetin uly tulǵa», dep ózindik pikirin bildiredi.
