Prezıdent Úkimet aldyndaǵy basty mindetterdi aıqyndady
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev keshe ǵana taǵaıyndalǵan Premer-Mınıstr Oljas Bektenov basqaratyn Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyn ótkizdi. Іs-shara barysynda Prezıdent ótken jylǵy atqarylǵan jumystardy qorytyndylap, jańa Mınıstrler kabınetiniń aldynda turǵan basty mindetterge jan-jaqty toqtaldy.
Úkimet pen ákimderge jumys isteýge múmkindik mol
Memleket basshysynyń atap ótýinshe, aldaǵy mindetterdi oryndaý úshin Úkimetke de, ákimdikterge de tıisti quzyret berilgen. Alaıda, bul múmkindikter kóp jaǵdaıda durys qoldanylmaı jatady. Sonyń kesirinen reformalardy júzege asyrý qarqyny báseńdep ketti.
«Mundaıdy doǵarý kerek. Memlekettik organdar arasynda ózara kelisý men talqylaý jumysy aıaqtalǵansha, kez kelgen bastamanyń negizgi mán-mańyzy da ózgerip ketedi. Bıýrokratııany toqtatý qajet, bizge naqty nátıje kerek. Úkimet pen ákimder jumys isteý tásilin túbegeıli ózgertýge tıis. Jumys barysynda júıeli ustanym bolýy qajet», - dedi Prezıdent.
Prezıdenttiń paıymdaýynsha, máseleni jedel sheshýmen qatar, ekonomıkanyń uzaqmerzimdi damýyn qamtamasyz etý óte mańyzdy. Qazirgi jaǵdaıda ekonomıkanyń meılinshe erkin damýyna mán berý qajet. Elimizdi damýdyń jańa belesine shyǵaramyz desek, bul jumysty jedel jáne dáıekti túrde júrgizgen jón.
Meje – ekonomıkalyq kórsetkishti 2 ese arttyrý
Ótken jyly Qazaqstan halqyna kezekti Joldaýyn jarııalanǵan Qasym-Jomart Kemeluly sol kezde 2029 jylǵa qaraı ulttyq ekonomıkanyń kólemin eki ese arttyrý qajettigin aıtqan bolatyn. Búgingi otyrysta da osy máselege taǵy bir márte nazar aýdaryp, ol úshin Úkimettiń jumysyna tyń serpin berý qajettigin eskertti.
«Negizgi maqsat barshańyzǵa belgili. Biz 2029 jylǵa qaraı ekonomıkamyzdyń kólemin 450 mıllıard dollarǵa jetkizýimiz kerek, ıaǵnı naqty meje bar. Endi tek jumys isteý qajet. Bul – elimizdiń jalpy ishki ónimi jyl saıyn keminde 6 paıyzǵa ósýi kerek degen sóz. Sondaı-aq makroekonomıkalyq kórsetkishtermen qatar halyqtyń naqty tabysy da qarqyndy túrde artýy kerek. Bul – óte mańyzdy mindet. Bir sózben aıtqanda, bizge shyn máninde sapaly damý qajet. Sondyqtan árbir qadamdy jan-jaqty, muqııat oılastyryp, batyl áreket etý kerek», – dedi Prezıdent.
Synǵa ilingen bıýdjet jáne salyq saıasaty
Aldyn ala boljamǵa sáıkes, bıyl respýblıkalyq bıýdjet tapshylyǵy 3 trln teńge bolmaq. Qazannyń osy olqy tusyn toltyrý úshin taǵy da Ulttyq qordyń qazynasyna qol salýǵa týra keletindigi sózsiz. Munyń syrtynda jetispeıtin qarajatty jabý úshin syrttan qosymsha zaem tartylýy da yqımal. Jalpy, sońǵy 5 jyldyń ishindegi bıýdjet tapshylyǵy 11 trln teńgeden asyp ketken eken. Bul bıýdjet pen salyq saıasatynyń tıimsizdiginen ekendigi sózsiz. Osy oraıda bıýdjetti tıimdi basqarý jáne onyń ólshemderin neǵurlym durys boljaý jańa Úkimettiń aldynda turǵan basty mindet bolyp qala bermek.
Memleket basshysynyń sózine qaraǵanda, Qarjy mınıstrligi byltyrǵy tabys josparyn aldyn ala tólengen osy jyldyń salyqtary esebinen oryndaǵany belgili. 600 mıllıard teńge kóleminde qosylǵan qun salyǵyn qaıtarý ýaqytsha toqtatylǵan. Demek, bıýdjet máseleleri bıznestiń aınalymdaǵy qarajaty esebinen sheshilip otyrǵany anyq.
«Áli sheshimin tappaǵan taǵy bir másele – bıýdjetti bólý tártibi. Ol ekonomıkalyq belsendilikti arttyrýǵa baǵyttalmaǵan. Qarajat kúndelikti máselelerdi sheshýge jumsalady, strategııalyq maqsattar sonyń kóleńkesinde qalady. Úkimet shyǵystardyń ekonomıkalyq paıdasy barynsha joǵary bolýyna basa mán bere otyryp, onyń naqty basymdyqtaryn aıqyndaýy kerek», – dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar Qasym-Jomart Kemeluly Ulttyq ekonomıka mınıstrligi 2023 jyly ázirlep, sol jyldyń kúzinde Parlament qaraýyna engizýi tıis bolǵan jańa Salyq kodeksine de toqtalyp ótti.
«Aldymyzda ulttyq ekonomıkany sapaly ári qarqyndy damytý degen óte mańyzdy mindet turǵanyn tereń túsiný qajet. Tabys pen múlikke salyq salýdyń jańa júıesin engizbesek, kásipkerlerdi tabysyn qaltaǵa baspaı, bıznesin damytý úshin jumsaýǵa yntalandyrmasaq, arnaıy salyq rejımderin ózgertpesek, bul mindetti oryndaı almaımyz. Sondyqtan Salyq kodeksi sekildi strategııalyq mańyzy bar qujatty ázirleýge osy sala mamandarynan bólek ekonomıster men bıznes ókilderi jumyldyrylýy qajet. Árıne, bıýdjet qorjynyn toltyrý mindetin umytýǵa bolmaıdy. Ekonomıka neǵurlym qýatty bolsa, soǵurlym kóp salyq túsedi degen qaǵıdatty berik ustaný kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdenttiń paıymdaýynsha, salyqty jaıdan jaı kóbeıte salýǵa bolmaıdy. Eń aldymen, salyq salý júıesin rettep, ony jetildirý qajet. Sondaı-aq, kóleńkeli ekonomıkany barynsha azaıtý kerek.
«Salyq júıesin basqarý jumysy durys jolǵa qoıylmasa, eń ozyq degen salyq saıasatynyń ózi tıimsiz bolyp shyǵady. Úkimet salyq jeńildikterin berýdiń ashyq ári naqty erejelerin ázirleýge tıis. Qarjy mınıstrliginiń málimeti boıynsha jeńildik berýdiń saldarynan jyl saıyn bıýdjetke ortasha eseppen 7 trıllıonǵa jýyq teńge kem túsedi. Men salyq jeńildikterin 20 paıyzǵa azaıtý týraly tapsyrma berdim. Biraq, áli kúnge deıin oryndalǵan joq, tipti, máseleni sheshý joldary da ázir emes», - dedi Memleket basshysy.
Qala qurylys kodeksi qaıta qaralady
2022 jyldyń 1 qyrkúıeginde Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti memleket. Birtutas ult. Berekeli qoǵam» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn jarııa etkeni este. Dál osy Joldaýda Úkimetke Qala qurylysy kodeksin qabyldaý tapsyrylǵan bolatyn.
«Búginde Qazaqstandaǵy sáýlet-qurylys qyzmetin retteıtin 2,5 myńnan astam qujat bar. Bul júıe ábden qaǵazbastylyqqa kómilgen. Jemqorlyq az emes. Eski qurylys standarttary men normalary áli de qoldanylady. Sondyqtan, Úkimetke múldem jańa qujat – Qala qurylysy kodeksin qabyldaýdy tapsyramyn», - degen edi Qasym-Jomart Kemeluly.
Al ótken jyldyń sáýirinde sol kezdegi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligin basqarǵan Marat Qarabaevty qabyldaǵan Prezıdent odan Qala qurylysy kodeksin ázirleýdi jedeldetýdi talap etkeni de belgili. Taıaýda ǵana qazirgi Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi atalǵan kodeksti ázirlep, Májilis qaraýyna engizgen bolatyn. Dál osy kodeks jobasy ótken aptada Parlament qabyrǵasynda talqylanyp, sol kezde salanyń bilikti mamandary qujatqa kóńilderi tolmaıtyndyǵyn, bastan-aıaq qaıta ázirleý kerektigin alǵa tartty. Dál osy jaıt Prezıdenttiń de qulaǵyna jetip otyr. Tipti birqatar sarapshylar men kásipkerlerdiń atynan ótinish hat ta alǵan. Sondyqtan Memleket basshysy atalǵan qujatty qaıtadan muqııat qarap, jetildirý qajettigin basa aıtty.
«Elimizdi ekonomıkalyq-áleýmettik damytý isinde mańyzdy ról atqaratyn qurylys salasynyń tıimsiz basqarylýy óte ózekti másele bolyp tur. Mysaly, jobalardyń qunyn smetalyq esepter arqyly anyqtaý ádistemesi álemdik standarttarǵa saı emes. Investorlar ýaqytyn, qarajatyn jáne jumysqa degen qulshynysyn joǵaltyp, aqyry qurylysqa ruqsat beretin qujattar kóp talap etilmeıtin elderge ketip qalady. Úkimet halyqaralyq tájirıbeni negizge ala otyryp, ınvestorlar úshin jobalyq-smetalyq qujattardy bekitý tártibin barynsha jeńildetý kerek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
MÁMS-ten mán ketip tur
Otyrys barysynda densaýlyq saqtaý júıesinde qordalanǵan máseleler de nazardan tys qalmady. Máselen, Prezıdenttiń atap ótýinshe, mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń iske qosylǵanyna bes jyl boldy. Sodan beri bul salanyń bıýdjeti 2 ese artty. Bıyl 2,6 trıllıon teńge bólinedi. Alaıda medıtsınalyq kómektiń sapasy aıtarlyqtaı jaqsardy dep aıtýǵa bolmaıdy. Kóptegen qyzmet áli de qoljetimdi emes. Budan bólek, kóp jaǵdaıda resýrstar tıimsiz jumsalady. Sonyń saldarynan bul salaǵa qosymsha qarjy bólip, bıýdjetke salmaq salýǵa týra keledi.
«Úkimet medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń qyzmetin qatań baqylaýǵa alýy kerek. Bul júıe qarapaıym ári túsinikti bolýǵa tıis. Medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı toptamasyn qalyptastyrý qajet. Memleket kepildik beretin medıtsınalyq qyzmet onyń bazalyq bóligi bolýǵa tıis. Kelesi bóligi jumys berýshiler men azamattardyń jarnalarynan quralatyn saqtandyrý qarajaty esebinen jasaqtalýy kerek», – dedi Prezıdent.
Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynan keıin uıymdastyrylǵan brıfıngte Premer-Mınıstrdiń orynbasary Tamara Dúısenova mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin ózgertý qajettigi bar ekendigin moıyndady.
«Medıtsınalyq saqtandyrý júıesi álemdegi klıent úshin aqsha ustanymynyń júzege asyrylýyn qamtamasyz etetin jalǵyz júıe sanalady. Eger durys jolǵa qoısa, onda árbir emhana men aýrýhana adamdardyń ózderine kelip, sapaly kómek alýyna múddeli bolar edi. Iá, bizde problema bar. Adamdar sapaly kómek alýy úshin bul júıeni ózgertýimiz qajet», - dedi Úkimet basshysynyń orynbasary.
