PREZIDENT TAPSYRMALARY: ÚKІMET QALAI ORYNDAP OTYR: Serik Ahmetov baǵalar turaqtylyǵy máselesin erekshe baqylaýǵa alýdy tapsyrdy

None
None
ASTANA. 6 qarasha. QazAqparat - Búgin Úkimet úıinde QR Premer-Mınıstri Serik Ahmetov azyq-túliktiń jáne JJM-dyń negizgi túrlerine baǵalar máseleleri boıynsha selektorlyq keńes ótkizdi.

Bul týraly Úkimet basshysynyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Keńesti ashqan Premer-Mınıstr «aǵymdaǵy jyldyń 11 qazanynda Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy turaqtandyrma qorlarynyń qyzmetine qaramastan birqatar áleýmettik mańyzdaǵy ónimderge baǵalar aıtarlyqtaı óskenine nazar aýdarǵanyn» basyp aıtty.

QR Statıstıka agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Smaıylov habarlaǵandaı, aǵymdaǵy jyldyń 10 aıynda eldegi ınflıatsııa 3,6% deńgeıinde qalyptasty. Jyldyń qortyndysy boıynsha ınflıatsııa 5,5%-dan joǵary bolmaıdy dep kútilýde.

«Jalpy alǵanda, ótken 10 aıǵa ınflıatsııa kólemi joǵary emes deńgeıde qalyptasqan jáne jyldyń qorytyndysy boıynsha boljanǵan mánnen aspaıdy. Ortasha eseppen alǵanda eldegi ınflıatsııanyń birshama tómen qarqyndaryna qaramastan, birqatar óńirlerde áleýmettik mańyzdaǵy jeke azyq-túlikterge baǵalar ósip jatyr. Jyl basynan beri sút taýarlaryna jáne jarma ónimderine baǵalardyń eleýli ósýi baıqalýda», - dedi Á.Smaıylov.

Atap aıtqanda, onyń málimetinshe, pasterlengen sútke baǵalar 6-9%-ǵa Aqmola, Batys Qazaqstan oblystarynda jáne Almaty qalasynda, aıranǵa baǵalar 6-11%-ǵa Aqtóbe, Qaraǵandy, Ońtústik Qazaqstan oblystarynda jáne Astana qalasynda artty. Taýyq jumyrtqasy 7-den bastap 23%-ǵa deıin Jambyl, Qaraǵandy, Mańǵystaý oblystarynda qymbattady. Sondaı-aq, birqatar óńirlerde sarymaı, jarmalar, súzbe jáne nan qymbattady.

Á.Smaıylovtyń aıtýynsha, «baǵalardyń ósýi faktorlarynyń biri azyq-túlik taýarlarynyń ımporty bolyp tabylady, oǵan qosa ımport kólemderi ósý úrdisine ıe».

Básekelestikti qorǵaý jónindegi agenttiktiń tóraǵasy Bolatbek Qýandyqov áleýmettik azyq-túlik taýarlarynyń baǵalaryn taldaý nátıjelerin tanystyrdy, onda jarmalar men makaron ónimderine baǵalar óskeni kórsetilgen.

«Jumyrtqaǵa baǵalardyń artýy faktileri boıynsha BQA Pavlodar jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynyń naryq sýbektilerine qatysty básekege qarsy kelisilgen is-qımyldy tekserýdi bastady. Tamyzdan bastap qazanǵa deıingi aralyqta kóterme saýda baǵasy bul óńirlerde 60%-dan astamǵa artty. Aldyn ala taldaý kórsetkendeı, baǵalardyń kenetten artýyna sebep joq. Jumyrtqaǵa baǵa alypsatarlyq túrde baǵa kelisimi sheńberinde arttyryldy degen boljam bar», - dep habarlady B.Qýandyqov.

Budan ózge, aǵymdaǵy jyly BQA Qostanaı oblysyndaǵy taýyq jumyrtqasyn iri jetkizýshige qatysty monopolııalyq túrde joǵary baǵa qoıý faktisi boıynsha tekserýdi aıaqtady. Qaraǵandy, Ońtústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan oblystarynda tekserýdi bastaý máselesi qaralýda. Barlyǵy 2013 jyly Agenttik azyq-túlik naryǵy sýbektilerine qatysty 7 tekserý júrgizdi, sonyń nátıjesinde 10 naryq sýbektisimen antımonopolııalyq zańnamanyń buzylýy faktileri anyqtalǵan. Basqa da birqatar tekserýler júrgizilýde.

«Turaqty túrde taldaý júrgizýleriń kerek - baǵanyń artýyna ne sebep, domınantalardyń kelisimi qaı jerde júrgiziledi, dálelder men naqty sebepteri joq baǵalardyń ósýine ne sebep», - dep tapsyrdy S.Ahmetov BQA basshysyna.

«Áleýmettik nanǵa qatysty. Oblys ákimi birinshi suryptaǵy nanǵa baǵanyń turaqtylyǵyn qamtamasyz ete almaı ma? Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi unmen qamtamasyz etý máselesin sheshpeıdi me? Kez-kelgen óńir Turaqtandyrý qorlarynan un ala alady. Nanǵa qatysty osy máselelerdi sheshýimiz kerek. Jer-jerlerdegi ákimder osymen aınalysýy tıis», - dep tapsyrdy S.Ahmetov.

Keńes barysynda TMRA basshysy Murat Ospanov aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin AI-92/93 markaly benzınniń shekti baǵasy artpaıtynyn málimdedi.

«Qazir monıtorıng júrgizilip jatyr jáne Munaı jáne gaz mınıstrliginiń málimetinshe, barrel quny tómendeýde. Eger 30 kún boıy tómendeýmen 5 AQSh dollary kóleminde saqtalsa, naqty alǵanda 92/93 benzınge baǵa 5 teńgege tómendeıdi», - dep sendirdi ol.

Munaı jáne gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalın de jyldyń sońyna deıin AI-92/93 markaly benzınge baǵalardyń artýyna sebep joqtyǵyn naqtylady.

«JJM-ǵa baǵanyń turaqtylyǵy máselesi óte mańyzdy. Sizder jańa aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin AI 92/93 markaly benzınge baǵalar óspeıtindigin aıttyńyzdar. Sonymen birge, kelesi, 2014 jyly JJM baǵasy qandaı bolatynyn naqty túsinýimiz kerek», - dep basyp aıtty S.Ahmetov.

Kún tártibi máselesi boıynsha Aqtóbe, Qostanaı, Almaty, Qaraǵandy, Aqmola oblystarynyń ákimderi baıandady.

Úkimet basshysy «baǵalardyń ózgerýine áreket etý postfaktým júretinin» atap ótti. Osyǵan baılanysty, Ekonomıka mınıstrligine Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jáne Básekelestikti qorǵaý jónindegi agenttikpen birge óńirlerge qatysty azyq-túliktiń negizgi túrlerine baǵalardy boljaý ádistemesin jasaý tapsyryldy.

«Áleýmettik mańyzdylyǵyn eskergende baǵalardyń turaqtylyq máselesi mınıstrlerde de, ákimderde de erekshe baqylaýda bolýy tıis. Ákimderge naryqty azyq-túlik taýarlarymen molyqtyrý boıynsha qosymsha sharalar qoldanýdy jáne baǵalardy baqylaýdy kúsheıtýdi tapsyramyn», - dep qorytyndylady Serik Ahmetov.

Сейчас читают
telegram