Prezıdenttiń Klımat jónindegi dúnıejúzilik sammıtte sóılegen sóziniń tolyq mátini
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev klımattyń ózgerýine qatysty BUU-nyń Dýbaıdaǵy konferentsııasy aıasynda ótip jatqan Klımat jónindegi dúnıejúzilik sammıtte sóz sóıledi, dep habarlaıdy Kazinform Aqordaǵa silteme jasap.
Qurmetti Bas hatshy!
Qurmetti delegattar!
Eń aldymen, SOR28 sammıtine tóraǵalyq etkeni úshin Joǵary Mártebeli sheıh Muhammed ben Zaıd Ál Nahaıanǵa zor alǵysymdy bildiremin.
Búginde jer sharyndaǵy halyqtyń teń jartysy klımattyń ózgerýi joǵary dárejede áser etetin óńirlerde ómir súrip jatyr. Shaǵyn araldardaǵy memleketterge, teńizge shyǵatyn joly joq damýshy jáne damýy kenjelep qalǵan elderge zor qaýip tónip tur. Qazirgi geosaıası turaqsyzdyq jáne energetıkalyq qaýipsizdiktiń bolmaýy da klımat máselesine nazar aýdarýdy qıyndatyp otyr. Qazaqstan bolashaq urpaq úshin qorshaǵan ortany saqtaýǵa baǵyttalǵan naqty sharalar qabyldaý jónindegi BUU-nyń kókeıtesti úndeýin tolyq qoldaıdy. Biz Parıj kelisimin ratıfıkatsııalaǵan aımaqtaǵy birinshi elmiz jáne 2060 jylǵa deıin kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý strategııasyn qabyldadyq. Qazaqstannyń jańa Ekologııa kodeksi ulttyq ekonomıkamyzdyń árbir sektorynda «jasyl» tehnologııalardy keńinen qoldanýǵa yqpal etedi.
Elimizde jel men kún energııasyn paıdalaný, sondaı-aq «jasyl» sýtegin óndirý úshin zor áleýet bar. Biz osy múmkindikti paıdalaný maqsatynda seriktesterimizben aradaǵy tyǵyz yntymaqtastyqty jalǵastyramyz. Qazaqstan – ýran eksporttaıtyn álemdegi jetekshi memleket. Bul rette elimiz dúnıejúzi boıynsha ýrannyń 43 paıyz tasymalyn qamtamasyz etedi. Biz jahandyq deńgeıde elektr energııasyn kómirtegi qaldyqtarynsyz óndirý isinde sheshýshi ról atqaramyz.
Shyn máninde, aldaǵy onjyldyqta asa mańyzdy mıneraldar, sonyń ishinde sırek kezdesetin mıneraldar álemdi dekarbonızatsııalaý deńgeıi boıynsha baǵa jetpes resýrsqa aınalady. Qazaqstan ótpeli kezeńde osyndaı mıneraldardyń negizgi jetkizýshisi bolýǵa daıyn.
Sonymen qatar biz jekelegen «jasyl» bastamalardy belsendi túrde qoldaımyz. Mysaly, Qazaqstannyń qaptaýshylar qaýymdastyǵy plastıkalyq qaldyqtardan qutylý jónindegi jobalardy júzege asyrý arqyly ekologııany qorǵaýǵa óz úlesin qosyp otyr.
Klımatty qorǵaý úshin ekonomıkasy damyp kele jatqan elderden ulttyq órkendeýi men jańǵyrýyn qurban etýdi talap etpegen jón. Bul prıntsıpti ári ádiletti ustanym dep sanaımyn. Kerisinshe, atalǵan maqsattar qatar júrýi jáne bir-birine dem berýi kerek. Osy oraıda batyl qadamdar jasaý qajet.
Metan qaldyqtaryn azaıtý – jahandyq jylyný qarqynyn báseńdetetin eń jyldam tásil. Sondyqtan Qazaqstannyń Metan qaldyqtaryn azaıtý jónindegi jahandyq mindettemege qosylýǵa sheshim qabyldaǵanyn zor qýanyshpen málimdeımin. Sonymen qatar bizdiń aımaqtaǵy elderdiń kómirge qatysty túıtkildi problemalary bar. Osy máseleni sheshý maqsatynda Qazaqstan óńirde birinshi bolyp Ádiletti energetıkalyq júıege kóshý jónindegi seriktestik baǵdarlamasyn (JETP) iske asyrýǵa umtylys jasap otyr. Atalǵan eki bastama tabysty oryndalýy úshin dostarymyz ben seriktesterimizdi qoldaý kórsetýge shaqyramyz.
Keńirek aıtqanda, halyqaralyq qoǵamdastyq klımat baǵytyndaǵy baǵdarlamalarǵa bólinetin qarjy kólemin ulǵaıtýǵa qatysty óz mindettemelerin kúsheıtedi dep úmittenemiz. Biraq qarjylandyrý – tek kedergilerdiń basy ǵana. 2050 jylǵa qaraı jahandyq temperatýranyń 1,5 gradýsqa deıin kóterilýin shekteı alǵanymyzben, Ortalyq Azııa elderi báribir temperatýranyń 2,5 gradýsqa deıin joǵarylaý máselesimen betpe-bet keledi. Bul sý tapshylyǵyna, qatty ystyqqa, shólge jáne ekstremaldy gıdrologııalyq qubylystarǵa ákep soqtyrady. Sondyqtan mundaı qıyn jaǵdaıdan qashyp qutyla almaımyz jáne oǵan beıimdelýge májbúrmiz.
Mysaly, biz Halyqaralyq Aral teńizin qutqarý qoryn qoldaýǵa kóbirek qarjy bólýge shaqyramyz. Ózderińizge málim, bir kezderi Aral teńizi álemdegi tórtinshi iri ishki sý aıdyny bolǵan. Qazaqstan kelesi jyly Qorǵa tóraǵalyq etedi jáne osy máseleni sheshý úshin barlyq seriktesti jumyldyrýǵa úmittenedi.
Budan bólek, BUU Bas Assambleıasynyń kelesi sessııasy sheńberinde «Birtutas sý» atty birinshi taqyryptyq sammıt ótedi. Biz Frantsııamen birge atalǵan jıynǵa teń tóraǵa bolatynymyzǵa qýanyshtymyz.
Bıylǵy COP28 sammıtiniń tabysty ótkenin eskere otyryp, barlyq qatysýshy memleketti 2024 jyldyń maýsym aıynda uıymdastyrylatyn Astana halyqaralyq forýmyna qatysýǵa shaqyramyn. Forým klımatqa qatysty osy ótkir máseleler boıynsha maqsatty yntymaqtastyqty SOR29-ǵa deıin jalǵastyratyn dıalog alańy bola alady.
Ortalyq Azııadaǵy klımatty qorǵaý jónindegi is-qımyldarǵa tyń serpin berý maqsatynda biz BUU aıasynda 2026 jyly Qazaqstanda Óńirlik klımattyq sammıt ótkizýge sheshim qabyldadyq.
Hanymdar men myrzalar!
Klımat jónindegi tótenshe jaǵdaı – jahandyq daǵdarys. Oǵan búkil álem bolyp tótep berý qajet. Bárimiz Jer sharyn saqtaýǵa jáne barshaǵa ortaq ornyqty damý maqsattaryn qamtamasyz etýge jaýaptymyz. Qazaqstan ujymdyq is-áreket pen yntymaqtastyqtyń arqasynda ǵana klımattyq daǵdarys problemasyn sheshe alatynymyzǵa kámil senedi.
Raqmet!
