Prezıdent BUU-nyń SPEKA-ǵa qatysýshy elder basshylary sammıtinde sóz sóıledi
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev BUU-nyń Ortalyq Azııa ekonomıkalaryna arnalǵan Arnaıy baǵdarlamasyna (SPEKA) qatysýshy memleketter basshylarynyń birinshi sammıtinde sóz sóıledi, dep habarlaıdy Kazinform Aqordanyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Memleket basshysy, eń aldymen, sammıtti joǵary deńgeıde uıymdastyrǵany úshin Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevke alǵys aıtyp, Ortalyq Azııa elderi basshylary men jıynǵa qatysýshy qurmetti qonaqtarǵa iltıpat bildirdi.
– Qazaqstan 1997 jyly BUU-nyń Ortalyq Azııa ekonomıkalaryna arnalǵan Arnaıy baǵdarlamasyn qurýǵa bastamashy boldy. Qazirgi ýaqytta bul baǵdarlamanyń óńirlik yntymaqtastyqty keńeıtý jáne jahandyq ekonomıkalyq protsesterge qosylý turǵysynan tıimdi platformaǵa aınalǵanyn erekshe atap ótkim keledi. Arnaıy baǵdarlamanyń 25 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylyp otyrǵandyqtan, búgingi kezdesýimizdiń sımvoldyq máni zor. Byltyr Qazaqstannyń tóraǵalyǵy aıasynda biz Baǵdarlamanyń negizgi baǵyttary jónindegi yqpaldastyqty nyǵaıtyp, ony júzege asyrý úshin mańyzdy sharalar qabyldadyq, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdenttiń aıtýynsha, Qazaqstan SPEKA-ny damytýǵa, sondaı-aq Ortalyq Azııa men Kavkaz óńiriniń yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa Ázerbaıjan Respýblıkasynyń qosqan úlesin joǵary baǵalaıdy. SPEKA-ǵa qatysýshy memleketter basshylarynyń búgingi tarıhı ári tuńǵysh sammıti atqarylǵan aýqymdy jumystyń túıini bolmaq.
– Búgingi kezdesý nátıjesinde bizdiń ashyqtyq, ózara qurmet pen senim qaǵıdattaryna negizdelgen kópjaqty yntymaqtastyǵymyzdyń kókjıegi keńeıetinine senimdimin. Geosaıası turǵyda bólshektený beleń alyp, jahandyq ekonomıkanyń konıýnktýrasy qubylyp turǵan qazirgi jaǵdaıda Arnaıy baǵdarlamanyń mán-mańyzy arta túsedi. Ortaq múddeni eskere otyryp, SPEKA-ny odan ári damytý jóninde óz kózqarasymdy ortaǵa salýǵa ruqsat etińizder. Ornyqty damý qaǵıdattary memleketterimizdiń ulttyq strategııalary men baǵdarlamalarynyń ózegine aınaldy. Búginde Qazaqstanda memlekettik bıýdjettiń 80 paıyzy ornyqty damý maqsattaryna sáıkestendirildi. Úkimetimizdiń eń basty mindeti – sapaly bilim berý men densaýlyq saqtaý isiniń barshaǵa qol jetimdi bolýyn qamtamasyz etý. Jýyrda kúshine engen jańa Áleýmettik kodekste áleýmettik osal toptarǵa jatatyn azamattardy qorǵaý tetikteri jetildirildi, – dedi Prezıdent.
Memleket basshysy eldiń barlyq azamaty áleýmettik, tehnologııalyq jáne ekonomıkalyq progrestiń paıdasyn teń dárejede kóre alatyn ınklıýzıvti keleshekti qamtamasyz etý maqsatynda bul baǵdarlamany júzege asyrýdy jalǵastyrýǵa nıetti ekenin atap ótti. Qazaqstannyń Almatyda Ortalyq Azııa elderi men Aýǵanstan úshin BUU-nyń ornyqty damý jónindegi óńirlik ortalyǵyn qurý týraly bastamasy osy maqsattyń údesinen shyǵady.
– Saýda men ózara tıimdi kooperatsııany keńeıtýge elderimizdiń múmkindigi mol. Qazirdiń ózinde Qazaqstan men SPEKA-ǵa qatysýshy memleketter arasyndaǵy taýar aınalymy qarqyndy túrde ósip kele jatqany baıqalady. Byltyr ózara saýda kólemi úshten bir ese artyp, 10 mıllıard dollarǵa jýyqtady. Taıaý keleshekte bul kórsetkishti eki ese arttyrýǵa tolyq múmkindigimiz bar dep sanaımyn. Biz bir-birimizdi básekege qabiletti baǵaǵa saı túrli taýarlarmen qamtamasyz ete alamyz. Osy arqyly ózge elderden keletin ımportty qysqartýǵa bolady. Qazaqstan SPEKA elderine jalpy somasy 2,3 mıllıard dollar bolatyn 175 shıkizattyq emes taýar túriniń eksportyn ulǵaıtýǵa daıyn. «Jasyl» dálizder jasaý, túrli kedergilerdi alyp tastaý saýda-sattyq jónindegi yntymaqtastyǵymyzǵa, sonyń ishinde qurylys, hımııa jáne tamaq ónerkásibi salalaryndaǵy yqpaldastyǵymyzǵa tyń serpin beredi. Sonymen qatar biz seriktesterimizdiń tıisti usynystaryn qarastyrýǵa daıynbyz, – dedi Memleket basshysy.
Qasym-Jomart Toqaev SPEKA aıasynda elderimizdiń ónerkásip kooperatsııasy salasyndaǵy áleýeti joǵary dep sanaıdy. Bul rette energetıka, kólik-logıstıka, aýyl jáne sý sharýashylyǵy salalaryna arnalǵan tehnıka men qural-jabdyqtardyń ınnovatsııalyq úlgilerin ázirleý jáne olardy óndirý úshin mashına jasaý kompanııalarynyń tájirıbesi men kúsh-jigerin biriktirýdiń keleshegi zor. Prezıdenttiń pikirinshe, óndiris salasynda teń negizde aýqymdy jobalardy júzege asyrý aımaq memleketteriniń jahandyq básekege qabilettiligin nyǵaıta túsedi.
– Qazaqstan azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge eleýli úles qosýǵa umtylys jasap otyr. Sońǵy bes jylda biz aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń óndiris kólemin eki ese arttyrdyq. Qazir 80-nen astam elge ónim eksporttaımyz. Biz SPEKA elderimen osy baǵytta belsendi jumys isteýge nıettimiz. SPEKA elderi arasyndaǵy ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty yntalandyratyn quraldardy oılap tabýǵa aıryqsha mán bergen jón. Osyǵan baılanysty ekonomıkalyq damý men ıntegratsııaǵa yqpal etý úshin BUU aıasynda SPEKA arnaıy qorynyń (trust fund) negizin qalaý asa ózekti dep oılaımyz. Arnaıy baǵdarlamanyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, Qazaqstan Qorǵa qarjylaı úles qosýǵa ázir, – dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Qasym-Jomart Toqaevtyń pikirinshe, aımaq búginde halyqaralyq kólik-tranzıt baǵyttaryn damytý jáne ártaraptandyrý isinde óte mańyzdy ról atqarady. Shyn máninde, SPEKA elderi Eýropa men Azııa arasyndaǵy qurlyqaralyq kópirge aınaldy.
– Bul – orasan zor múmkindik. Ony damyta túsýimiz kerek. Bul rette halyqaralyq Transkaspıı kólik baǵytyn órkendetýge úlken úmit artamyz. Orta dálizdi «Bir beldeý, bir jol» jobasymen, sondaı-aq Transeýropalyq kólik jelisimen (TEN-T) jáne Global Gateway strategııasymen ushtastyrýdyń álemdik saýdaǵa mýltıplıkatıvti áseri zor bolatynyna senimdimin. Buǵan qosa Qazaqstan «Soltústik – Ońtústik» dálizin damytý úshin belsendi yntymaqtastyqqa daıyn. Sońǵy 15 jylda elimiz kólik ınfraqurylymyna 35 mıllıard dollardan astam ınvestıtsııa quıdy. Aldaǵy úsh jyl ishinde 1300 shaqyrymnan astam temirjol salýdy josparlap otyrmyz. Bul Qytaı, Ońtústik Azııa, Reseı jáne Eýropa baǵyttaryna júk ótkizý áleýetin arttyrýǵa múmkindik beredi. Barlyq seriktesti Kaspıı teńizindegi porttardyń qýatyn arttyrý, sondaı-aq júk kemelerin birlese óndirý úshin yntymaqtasa jumys isteýge shaqyramyn. BUU Eýropalyq ekonomıkalyq komıssııasy men ESKATO tarapynan tehnıkalyq jáne saraptamalyq turǵydan belsendi qoldaý kútemiz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Sonymen qatar ekologııa salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń máni zor. Qazaqstan Prezıdenti ekologııa jáne klımat problematıkasy, sondaı-aq transshekaralyq sý resýrstaryn basqarý jónindegi birlesken ǵylymı-zertteý jáne qoldanbaly zertteý jumystaryn bastaý mańyzdy dep esepteıdi. Onyń aıtýynsha, bul máseleniń SPEKA elderiniń bárine de qatysy bar. Bul rette bir ǵana memlekettiń jalǵyz ózi tabysqa jetýi múmkin emes. Aral qasireti – sonyń aıqyn dáleli. Onyń aýyr saldaryn Ortalyq Azııa elderi ǵana emes, odan tysqary jerler de sezinip otyr.
– Kelesi jyly Qazaqstan Halyqaralyq Araldy qutqarý qorynyń tóraǵasy retinde bir kezderi álemdegi eń iri tuıyq sý aıdyndarynyń biri bolǵan Aral mańyndaǵy qorshaǵan orta degradatsııasynyń aldyn alý jumystaryn kúsheıtýge erekshe mán bermek. Kaspıı teńizindegi kúrdeli ekologııalyq ahýal da alańdaýshylyq týǵyzady. Teńizdiń tabany taıyzdanyp, oǵan quıatyn ózen sýlarynyń mólsheri kúrt azaıdy. Bıoresýrstar qysqaryp, antropogendik lastanýǵa ushyrap jatyr. Kaspııdi qutqarý uzaqmerzimdi halyqaralyq yntymaqtastyqtyń basymdyǵyna aınalýǵa tıis. Barlyq múddeli tarapty osynaý biregeı sý aıdynynyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin ortaq is-qımyl josparyn ázirleýge shaqyramyn. Bizdiń ózara tıimdi yntymaqtastyǵymyz Kaspııdiń beıbitshilik jáne múmkindikter teńizi retindegi mártebesin nyǵaıta túsetinine senimdimin, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev 2060 jylǵa qaraı Qazaqstan kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdi maqsat etip otyrǵanyn málimdedi. Osy rette Prezıdent SPEKA memleketteriniń basshylaryn balamaly energııa kózderine kóshý máselesinde birlesken is-áreketti jandandyrýǵa jáne Almatyda Ortalyq Azııa elderiniń klımat máseleleri jónindegi jobalyq keńsesin qurý bastamasyn qoldaýǵa shaqyrdy.
– Tsıfrlyq tehnologııa jáne jasandy ıntellekt salasyndaǵy yqpaldastyq keń múmkindikterge jol ashady. Jasandy ıntellektiniń dáıekti damýy óndiristi, eńbek naryǵyn jáne qyzmet kórsetý salasyn transformatsııalaý úshin bizge asa mańyzdy mindet júktep otyr. Elimizdegi memlekettik qyzmetterdiń 90 paıyzdan astamy elektrondy túrde kórsetiledi, al qolma-qol aqshasyz tranzaktsııalardyń úlesi 80 paıyzdan asty. Tek ótken jyldyń ózinde IT salasyndaǵy eksport kólemi bes ese artty. Biz bul kórsetkishti 2026 jylǵa qaraı bir mıllıard dollarǵa deıin jetkizýdi kózdep otyrmyz, – dedi Memleket basshysy.
Qazaqstan Prezıdentiniń pikirinshe, Astana SPEKA-ny ınstıtýtsıonaldandyrý protsesin qoldaıdy. Bul aımaq elderi arasyndaǵy kópjaqty saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty tıimdi ilgeriletý úshin atalǵan baǵdarlamanyń orasan zor áleýetin tolyq paıdalanýdy kózdeıdi.
– Buǵan qosa, keleshekte seriktes memleketter men BUU ınstıtýttary ókilderiniń SPEKA-ǵa jańa qatysýshy retinde qosylǵanyn qýana quptaımyz. Elderimizdiń úkimetterine SPEKA-nyń arnaıy jumys tobyn qurý jóninde tapsyrma bergen durys dep sanaımyn. Osy múmkindikti paıdalanyp, kelesi jyly maýsym aıynda elimizde ótetin kezekti Astana halyqaralyq forýmy aıasynda SPEKA-nyń paneldik sessııasyn uıymdastyrýdy usynamyn. Joǵary deńgeıdegi bul jıyn buryn-sońdy bolmaǵan zamanaýı syn-qaterlerge birlese jaýap izdeý úshin álemdik qaýymdastyqtyń kúsh-jigerin jumyldyrýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar SPEKA-nyń aldaǵy sammıtteriniń birin ózara kelisilgen ýaqytta Qazaqstanda ótkizýdi usynamyn, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent sózin qorytyndylaı kele, búgingi Sammıt Arnaıy baǵdarlamanyń tıimdiligin arttyrý úshin naqty mehanızmder ázirleýge múmkindik beretinine, sondaı-aq elderimiz arasyndaǵy dostyq jáne strategııalyq seriktestikti nyǵaıta túsetinine senim bildirdi.
Sammıt barysynda Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev, Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev, Grýzııa Premer-mınıstri Iraklıı Garıbashvılı, Majarstan Premer-mınıstri Vıktor Orban, Túrikmenstan Mınıstrler kabıneti tóraǵasynyń orynbasary Hodjamýrad Geldymýradov, BUU Eýropalyq ekonomıkalyq komıssııasynyń Atqarýshy hatshysy Tatıana Molchan, Azııa jáne Tynyq muhıty óńirlerine arnalǵan Ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııasynyń Atqarýshy hatshysy (ESKATO) Armıda Salsııa Alıcdjabana, sondaı-aq Shyǵanaqtaǵy arab memleketteri yntymaqtastyq keńesiniń Bas hatshysy Djasem Ál-Býdaıvı sóz sóıledi.
