Prezıdent el damýyndaǵy oń ózgerister bızneske baılanysty ekenin jaqsy túsinedi – sarapshy
***
Qazaqstannyń ekonomıkalyq saıasatyn el ıgiligi úshin, halyqtyń áleýetin kóterý úshin durys jolǵa qoıý, jańartý boıynsha mańyzdy mindetter men oń sheshimder týraly bastamalaryn Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev 11 qańtardaǵy úndeýinde ashyp kórsetti.
Búgin Prezıdent Jańa Qazaqstannyń negizi bolýǵa tıisti jańa ekonomıkalyq saıasatty qalyptastyrý úshin elimizdegi bıznes ókilderin birlesip jumys isteýge shaqyrdy. Sebebi el damýyndaǵy oń ózgerister kóp jaǵdaıda bızneske baılanysty ekeni bárimizge málim. Alaıda, memleket tarapynan bıznestiń damýyn ilgeriletetin qanshama múmkindikter jasalǵanymen, ekonomıkany ártaraptandyrý máselesi áli de sátti sheshilmeı turǵany halyq aýzynda. Buǵan sebep – ulttyq tabysty ádil bólýdiń teńgerimsizdigi. Prezıdent óz sózinde keltirgen derekter de ony rastaıdy: «...Qazaqstan ál-aýqatynyń jartysyna bar-joǵy 162 adam ıelik etip otyrǵanyn málimdedi. Al halyqtyń jartysynyń aı saıynǵy tabysy 50 myń teńgeden aspaıdy».
Bul óte qaýipti úderis: áleýmettik, múliktik, tabystyq teńsizdik, olıgopolııa, ádiletsiz básekelestik sekildi aýytqýlar túbinde eldiń qaýipsizdigine, áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyǵyna jalpy damýyna nuqsan keltiretini aıdan anyq. Qazaqstan aımaqtarynyń ishinde eń kóp aqshalaı kirister dástúrli túrde Nur-Sultanda (275,9 myń teńge) tirkelgen. Turǵyndar arasynda eń tómengi tabys Túrkistan oblysynda belgilendi: 121,8 myń teńge – birinshi orynda turǵan Nur-Sultannan birden 2,3 ese jáne Qazaqstan oblystary arasyndaǵy tabys deńgeıi boıynsha sońǵydan keıingi orynda turǵan Jambyl oblysynan (151,8 myń teńge) 20 paıyzǵa tómen. Tabys deńgeıinin árýalandylyǵy saldarynyń bir ushyn biz qantar oqıǵalarynan da sezip úlgerdik.
Sol sebepti búgingi bıznes ókilderimen kezdesýde Memleket basshysynyń kótergen máseleleri ádil básekelestik, bıznestiń salyqtyq tazalyǵy, memlekettik saıasattyń boljamdylyǵy men kásipkerlerge ashyqtyǵy jáne kásipkerlerdiń áleýmettik jaýapkershiligi tóńireginde órbigeni de bıliktiń bul máselelerdi jiti qadaǵalap otyrǵany men bul jolda bıznes ókilderimen birlese oń sheshimderge jetý mindetin alǵa qoıyp jatqanyn tolyq ańǵartady.
Sondaı-aq oń úderisterdiń biri retinde elimizdiń ınvestıtsııalyq saıasatyn syrtqa qaraı emes, eldiń ıgiligine qaraı burý bastamasyn erekshe aıtýǵa bolady. Qazaqstanǵa ınvestıtsııa quıatyn elderdiń úshtigine Nıderlandy, AQSh jáne Frantsııa kiredi. Ulttyq banktiń málimetterin lsm.kz saıty jarııalady. 1990 jyldan beri AQSh Qazaqstanǵa 38,7 mıllıard dollarǵa jýyq ınvestıtsııa saldy. Al, qazirgi ınvestıtsııalyq báseke zamanynda ózimizdiń ishki rezervimizge sený, ony damytý áldeqaıda utymdy. Ol úshin da, Prezıdenttiń aıtýynsha, otandyq kompanııalar óz qarjylaryn elimizge qaıta ınvestıtsııalaýdyń joldaryn qarastyrý jón. Bul otandyq kásipkerlerdiń Qazaqstannyń aldynda áleýmettik, saıası jaýapkershiligi.
Jalpy, búginde otandyq óndiristi, otandyq ınfraqurylymdy damytý máselesi el basshylyǵynyń basty nazarynda dep aıtsaq, qatelespeımiz. Óndiris – ol ekonomıkanyń negizgi qozǵaýshy kúshi. Sonymen qatar, óndiris – ol eńbek resýrstarynyń kózi. Eger ekonomıkada jumys qolynyń tapshylyǵy oryn alsa, ol óz kezeginde bıýdjettiń jáne júıeni quraýshy salalardyń tikeleı shyǵasyna alyp keledi. Al sol jumys qolyn kóbeıtý mamandardy daıarlaýdan bastalady. Sarapshylardyń aıtýynsha, mamandar tapshylyǵynyń kesirinen Qazaqstan jylda 1,4 trln teńgeni joǵaltady. Máselen, Nur-Sultan qalasy boıynsha taldaý jasaǵan Kásipkerler palatasynyń aıtýynsha, 2021-2023 jyldary eń qajetti mamandar qurylys jáne ınjenerlik-tehnıkalyq salasynyń mamandary bolmaq. Astanalyq kompanııalardyń ózi 277 mamandyqtyń tapshylyǵyn aıtyp otyr, olar eń aldymen, qurylys jáne ınjenerlik-tehnıkalyq salasynyń qyzmetkerleri.
Elimizde tehnıkalyq, tsıfrlyq, ınjenerlik mamandyqtardyń jetispeýi jóninde dabyl qaǵylǵanyna birtalaı ýaqyt boldy. Aıta keteıik, 2019/2020 oqý jylynda Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha 99 myńǵa jýyq stýdent tirkelgen, bul sol oqý jylyndaǵy stýdentterdiń jalpy sanynyń 16 paıyzyn ǵana quraıdy. Qomaqty shıkizat resýrstary bar Qazaqstan úshin bul tómen kórsetkish.
Memleket basshysy da bul problemany sheshýde elimizdegi bilim berý júıesin qaıta formattaý, basymdyqty tehnıkalyq arnaǵa túsirýimiz kerektigin aıtyp otyr. Ol úshin «Bolashaq» baǵdarlamasyn da qaıta baǵdarlaıtyny belgili boldy. Injenerler men ónerkásip ókilderiniń jańa býynyn ósirip shyǵarý qajet bolyp turǵany anyq. Jáne Qazaqstandaǵy kadr tapshylyǵyn sheshý máselesi jańa ekonomıkalyq saıasattyń basym mindetteriniń birine aınalýy qajet. Sol sebepti Bolashaq baǵdarlamasy boıynsha 2021 jyly qazaqstandyqtar 147 mamandyq boıynsha, onyń ishinde 28 ónerkásiptik ınjenerııa boıynsha taǵylymdamadan ótýge múmkindik aldy. Eń bastysy, bul mindetterdi iske asyrýda úılesimdi yńǵaılardy qoldaný. Aıtqym kelgeni, bilim berý saıasatyndaǵy teńgerimdi saıasatty ustaný, tehnıkalyq mamandardy daıyndaımyz dep, basqa bilim, ǵylym salalaryn da úılesimdi damytýdy jalǵastyrý, mamandarmen, sarapshylarmen aqyldasý sekildi mehanızmder.
Qoryta kelgende, Memleket basshysynyń eldegi týyndaǵan birshama problemalardyń basyn ashyp, halyqtyń arasyndaǵy narazylyqqa ákelip soqqan sebepterdi ashyq kórsetip jatqany, úlken ózgeristerge qadam basqany qoǵamda úlken qoldaýǵa ıe. Eń bastysy bul ózgerister jolynda – ár azamattyń el bolashaǵy úshin óz jaýapkershiligi. «Maǵan bireýmen jaqsy qarym-qatynasta bolǵannan góri memlekettiń múddesi mańyzdy» - degen Prezıdenttiń sózi de osyǵan shaqyrǵany anyq.
