Premer-Mınıstr halyqpen kezdesý ótkizbegen mınıstrlikterdi synady
«Prezıdent tapsyrmasyna saı júzege asyrylyp jatqan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdatynyń máni memlekettik organdardyń halyqpen baılanysyn kúsheıtý jáne azamattardyń saýaldary men ótinishterine jedel den qoıý ekeni málim. El arasynda halyq mınıstrlikteri dep atalatyn Eńbek, Oqý-aǵartý, Aýyl sharýashylyǵy jáne Ulttyq ekonomıka mınıstrlikteri sııaqty ózge de memlekettik organdar aýqymdy jumys júktemelerine qaramastan, tıimdi qyzmet atqaryp keledi. Naqtyraq aıtqanda, Memleket basshysynyń «Ortalyq atqarýshy organ basshylarynyń halyqpen kezdesýlerin ótkizý týraly» Jarlyǵy men Úkimet qaýlysy aıasynda, azamattardyń máselelerin sheshýde ákimdikterge eleýli qoldaý kórsetilip jatyr», - dedi Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Darhan Qydyráli.
Foto: primeminister.kz
Osy oraıda ol mınıstrlerdiń halyqpen kezdesýin taldaý jumystarynyń qorytyndysyna toqtaldy.
«Mınıstrlerdiń óńirlerdegi halyqpen kezdesýindegi mańyzdy sharalar: kezdesýlerdi jarııalaý, máselelerdi aldyn ala jınaqtaý, brıfıngter, azamattardy jeke qabyldaý, kommertsııalyq emes uıymdarmen kezdesýler jáne problemalar boıynsha is-qımyl josparyn daıyndaý. Keıbir ortalyq atqarýshy organdar atalǵan talaptardy tolyq saqtamaǵany anyqtalyp otyr. Kóshpeli kezdesýler aıasynda 2022 jylǵy qorytyndy boıynsha, mınıstrler 216 jeke qabyldaý ótkizip, 1498 azamattyń aryz-shaǵymyn tyńdaǵan. Kezdesýde 1679 másele kóterilip, onyń 1241-i nemese 74%-y sheshildi. Al 438-i memlekettik organdardyń oryndaýynda. Atalǵan is-sharalardyń oń áseri men nátıjeli bolǵanyn atap ótkimiz keledi», - dedi mınıstr.
Bul turǵyda ol Oqý-aǵartý mınıstriniń halyqpen kezdesý qorytyndysy boıynsha, memlekettik mektepterde oqýshylardy tamaqtandyrý qaǵıdalaryna ózgerister engizilgenin aıtty. Sonymen qatar, Soltústik Qazaqstan oblysynda Іshki ister mınıstriniń kezdesýi nátıjesinde jergilikti sport mektebi «Dınamo» dene shynyqtyrý-sport qoǵamynyń qamqorlyǵyna alyndy.
«Bul rette, azamattar men BAQ mınıstrlerdiń óńirlerge sapary jergilikti BAQ-ta keńinen jarııalanbaıtynyn, halyqtyń kóbinese habarsyz qalatynyn eskergen jón. Kestege sáıkes, 2022 jyly 227 kezdesý josparlanǵan, onyń 55-i birinshi jartyjyldyqqa, 172-si ekinshi jartyjyldyqqa mejelengen. Nátıjesinde, byltyr (mamyr-jeltoqsan kezeńinde) barlyǵy 212 kezdesý ótkizildi. Mınıstrlerdiń halyqpen kezdesýlerine júrgizilgen salystyrmaly taldaý jumystary ekinshi jartyjyldyqta kezdesý qarqyny 2,3 ese óskenin kórsetti. Jalpy halyqpen kezdesý ótkizýge vıtse-mınıstrlerdi de tartý kestede kórsetilgen mindetterdi 1 aıǵa jetpeıtin ýaqytta atqarýǵa múmkindik berdi», - dedi vedomstvo basshysy.
Sonymen qatar D. Qydyráli memlekettik organdardyń ashyqtyǵyn baǵalaý ádistemesine «Halyqpen kezdesý» atty jańa ındıkator engizilgenin aıtty.
Budan bólek mınıstr byltyrǵy tájirıbeni negizge ala otyryp, halyqpen kezdesý jaıynda birneshe usynysty ortaǵa saldy.
«Birinshiden, mádenıet úılerinde jáne Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń alańdarynda ǵana halyqpen kezdesýmen shektelmeı, azamattardyń ótinishterinde kórsetilgen problemalyq mekenjaılarǵa baryp, jaǵdaıdy kózben kórgen abzal degen oıdamyz. Ekinshiden, mınıstrlerdiń óńirlerge saparyn tek ortalyq atqarýshy organdardyń saıttarynda ǵana emes, jergilikti deńgeıde, ásirese óńirlik BAQ-ta jáne áleýmettik jelilerdegi tanymal paraqshalarda jıi jarııalaýdy qamtamasyz etken jón. Úshinshiden, Úkimet qaýlysymen bekitilgen Keste mınıstrlerdiń ǵana halyqpen kezdesýlerin retteıdi. Jarlyq talaptaryna sáıkes, mınıstrlermen qatar, vıtse-mınıstrler men vedomstvo tóraǵalarynyń da óńirlerge shyǵýy qajet degen oıdamyz. Sondyqtan memlekettik organdar vıtse-mınıstrler men komıtet tóraǵalarynyń kezdesýleri jónindegi vedomstvolyq josparlardy bekitip, mınıstrlerdiń kezdesýlerimen qatar, AQDM-ge árbir kezdesý boıynsha esep bergeni durys degen oıdamyz», - dedi Darhan Qydyráli.
2022 jyly ákimder halyqpen 28,3 myń kezdesý ótkizdi
BúginÚkimet otyrysynda Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov 2022 jylǵy ekinshi jartyjyldyqta ákimder halyqpen 19,8 myńǵa jýyq kezdesý ótkizgenin aıtty.
Olardyń barysynda turǵyndar áleýmettik jáne turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylym nysandaryn salý, ekologııa jaǵdaıy, joldardy jóndeý, jer máseleleri jáne taǵy basqa suraqtar boıynsha 33,4 myńnan astam másele kóterip, óz usynystaryn aıtty.
Onyń sózine qaraǵanda, kezdesýlerdiń nátıjesinde jergilikti atqarýshy organdar 33,1 myń máseleniń sheshimin tapty. Halyq kótergen problemalardy sheshý úshin jergilikti bıýdjetten 485 mlrd teńge qajet. Kerek qarjynyń 253,8 mlrd teńgesi nemese 52,3 paıyzy bólindi.
«Ákimdikter ortalyq atqarýshy organdar, ulttyq holdıngter jáne kompanııalar deńgeıinde sheshiletin máselelerdiń tizimin qalyptastyrdy. Bul tizim 62 máseleni qamtyp tur. Olardyń basym bóligi respýblıkalyq bıýdjetten qarajat bólýdi qajet etedi», - dedi mınıstr.
Osy oraıda ol atalǵan tizimde qamtylǵan taqyryptarǵa qatysty egjeı-tegjeıli taldaý jasalǵanyn aıtty.
«Óńirlerde kóterilgen 10 másele boıynsha qajetti qujattama daıyn emes. Taǵy 5 máseleni sheshýge respýblıkalyq bıýdjette 20,2 mlrd teńge qarastyrylǵan. 13 máselege qatysty 61,2 mlrd teńge somasynda qarajat bólý múmkindigi 2023 jylǵy respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde qaralatyn bolady. 14 máseleni sheshý boıynsha jumysty memlekettik organdar atqaryp jatyr. 18 máseleniń sheshimi jergilikti atqarýshy organdardyń quzyretinde. Sondyqtan, olarǵa ortalyq memlekettik organdar qoldaý jasamady. Budan bólek, 2 másele boıynsha memlekettik organdar tıisti sheshim jasady», - dedi Á. Qýantyrov.
Foto: primeminister.kz
Taldaý nátıjesinde, ortalyq memlekettik organdar deńgeıinde sheshýdi talap etetin 6 másele iriktelip alyndy. Sonymen qatar, 2022 jylǵy birinshi jartyjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha ortalyq deńgeıde sheshýdi talap etetin 14 másele anyqtaldy. Onyń ishinde beseýiniń sheshimi oryndalyp, 6 máselege qatysty memlekettik organdar qoldamady. Sheshimi uzaq merzimdi talap etetin 3 másele qarastyrylyp jatyr.
«Jalpy, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha barlyq deńgeıdegi ákimder halyqpen 28,3 myń kezdesý ótkizdi. Onda 63 myń máseleniń basy ashylyp, 47,6 myńy sheshimin tapty. Bul kórsetkishin 75,5 paıyzdy qurady», - dedi mınıstr.
Óńirlerde kóterilgen máselelerdi sheshý boıynsha joǵary kórsetkish kelesi oblystarda baıqaldy:
- Aqtóbe oblysy – 94,7%;
- Qostanaı oblysy – 93%;
- Almaty qalasy – 92,8%.
Al tómen kórsetkishter:
- Almaty oblysynda. Bunda máselelerdiń tek 28,5% ǵana sheshildi;
- Batys-Qazaqstan oblysynda. Kóterilgen máselerdiń 50,5% sheshildi;
- Atyraý oblysynda. Munda máselelerdiń 54,5% sheshildi.
Turǵyndar máselesin elemegen óńirler bar
Búgin Úkimet otyrysynda Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov óńirlerdegi problemalardy sheshý boıynsha Іs-qımyl josparlaryna engizilgen máselelerdi ýaqytyly oryndaýdy tapsyrdy.
«Memleket basshysy mınıstrlerdiń jáne ákimderdiń halyqpen kezdesýlerinde jıi kóteriletin máselelerge júıeli túrde monıtorıng júrgizýdi tapsyrdy. Sondyqtan, halyqpen qarym-qatynas jasaýdyń jańa formatyna kóship, olardy tolǵandyratyn máselelerdi shuǵyl sheshýdiń naqty algorıtmderin ázirleý qajet. Monıtorıng kóptegen suraqtardyń jyl saıyn qaıtalanatynyn kórsetti, ıaǵnı olardy túpkilikti sheshý kerek», - dedi Á. Smaıylov.
Foto: primeminister.kz
Onyń paıymynsha, Tsıfrlyq damý, Eńbek, Energetıka jáne Tótenshe jaǵdaılar mınıstrlikteri halyqpen kezdesýlerdi aldyn-ala habardar ete otyryp, sapaly uıymdastyrdy. Qorytyndysy týraly arnaıy brıfıngter ótkizdi.
«Sonymen qatar keıbir mınıstrlik basshylary josparlanǵan 15 kezdesýdi ótkizgen joq. Máselen, Indýstrııa mınıstrligi eki oblysta kezdesý ótkizgen joq. Energetıka jáne Іshki ister mınıstrlikterinde de osyndaı jaǵdaı. Bul jerde qandaı da bir syltaý aıtý orynsyz. Eshqandaı sebep qabyldanbaıdy», - dedi Á. Smaıylov.
Osy oraıda Úkimet basshysy josparlanǵan barlyq kezdesýdi ótkizý kerek ekenin aıtty.
«Oǵan vıtse-mınıstrlerdi de tartý qajet. Bul azamattardy kóbirek qabyldaýǵa múmkindik beredi. «Ákim bol – halqyńa jaqyn bol» deıdi. Bizge ashyq jáne naqty baılanys qajet. Halyq únine qulaq asatyn memleket úshin mundaı is-sharalar halyqpen qarym-qatynastyń mańyzdy quralyna aınalýy tıis. El ishinde ákimderdiń kezdesýlerin asyǵa kútedi, óıtkeni suraqtardyń kópshiligi jergilikti jerlerge qatysty. Sondyqtan, olar jańa formatta ótkizilip jatyr. ıAǵnı, ákimniń ózi aýdandarǵa jıi shyǵyp, halyqpen kezdesip turatyn bolady. Bul qatysýshylar sanyn aıtarlyqtaı arttyryp, kóp máseleni sheshýge múmkindik beredi. Esepterge qarasaq, ákimdermen kezdesýlerde problemalardyń shamamen 99 paıyzy sheshimin tabady», - dedi Premer-Mınıstr.
Bul rtte Á.Smaıylov Aqtóbe, Qostanaı oblystary men Almaty qalasyndaǵy oń tájirıbeni atap ótti.
«Al, Almaty, Batys Qazaqstan jáne Atyraý oblystarynda turǵyndardyń problemasyn sheshý kórsetkishteri áli de tómen», - dedi Úkimet basshysy.
Munymen qosa, Premer-Mınıstr bıyldan bastap memlekettik organdar jumysynyń tıimdiligi «Halyqpen kezdesý» ındıkatory boıynsha baǵalanatynyn aıtty. Osyǵan qarap, olardyń jumysynyń nátıjesin kórsetýge bolady.
«Sonymen qatar, «e-Ótinish» aqparattyq júıesine kelip túsetin azamattardyń aryzdaryna qaraıtyn bolsaq, basqasha jaǵdaı qalyptasyp otyr. 2022 jyly osy júıe arqyly 1 mln 700 myńnan astam adam ótinish berdi jáne qaraldy. Onyń 82 paıyzy jergilikti atqarýshy organdarǵa tıesili. ıAǵnı, 2022 jyldyń ekinshi jartysynda azamattardyń jergilikti bılikke joldaǵan aryzdarynyń sany 16 paıyzǵa artqan. Budan kóterilgen problemalardyń bir bóligi jergilikti jerlerde sheshimin tappaǵanyn kóremiz. Sondyqtan azamattar óz máselelerin «e-Ótinish» júıesi arqyly sheshýge májbúr bolǵan», - dedi Á. Smaıylov.
Úkimet basshysy Almaty jáne Astana qalalarynda, Qaraǵandy jáne Aqtóbe oblystarynda shaǵymdar kóp ekenin aıtty. Turǵyndar qurylys, kólik jáne kommýnıkatsııa, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq jáne halyqqa turmystyq qyzmet kórsetý máseleleri boıynsha memlekettik organdar qabyldaǵan ákimshilik aktilerge, olardyń áreketine nemese áreket etpeýine qatysty kóp shaǵym aıtady.
«Sondyqtan, ákimdikter jergilikti jerlerde máselelerdi sheshýdiń tıimdiligin arttyrýy qajet. Sonda elektrondy júıe arqyly aryzdardyń azaıǵanyn kóremiz», - dedi Premer-Mınıstr.
Bul turǵyda ol mınıstrler men ákimder máselelerdi shuǵyl sheshýge nazar aýdara otyryp, halyqpen kezdesýlerdiń nátıjeliligin arttyrýy kerek ekenin tapsyrdy. Árbir ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar boıynsha problemalardyń kartasyn ázirleý qajet.
«Josparlanǵan barlyq kezdesýler, olardyń ótetini týraly habarlandyrýlar, sondaı-aq sheshimin tapqan máseleler BAQ pen áleýmettik jelilerde keńinen jarııalanýy tıis», - dedi Álıhan Smaıylov.
Foto: ortcom.kz
Basty foto: primeminister.kz
