Premer qoıan-qoltyq jumys isteýge ýáde berdi - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynyń birshama bóligi «Elimen etene Elbasy» aıdaryna bólinip, onda Memleket basshysy týraly maqalalar toptamasy berilgen. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti keńsesiniń basshysy Mahmut Qasymbekov «Bastaý» atty kólemdi maqalasynda Elbasynyń ómiri men qyzmeti taqyrybyn egjeı-tegjeıli jazady. «Elbasynyń ómiri men qyzmeti taqyrybyna qalam tartyp júrgenimdi kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi dep oılaımyn. Sonyń ishinde osy maqalada qamtylatyn kezeń sóz etilgen jarııalanymdarym da bar. Jaqynda redaktsııa tarapynan bul máselege búgingi kúnniń turǵysynan qaıta qaraý jóninde ótinish aıtyldy. Oılanyp, tolǵanyp, qolǵa qaıtadan qalam aldym. Rasynda da, áli de basyn asha, tolyqtyra túsetin jaılar, buǵan deıin aınalymǵa túsirilmegen faktiler bar eken. Munyń ózi Elbasynyń eli úshin etken eńbeginiń erendigine taǵy bir dálel», - dep jazady avtor.
Onyń aıtýynsha, búginde óz azamattaryna beıbit ári berekeli ómirdi qamtamasyz etip otyrǵan, jetilgen naryqtyq ekonomıkasy bar, qazirgi zamanǵy demokratııalyq memleket retinde qalyptasqan táýelsiz Qazaqstan óz bolashaǵyna senimmen qaraıdy. Tarıhı turǵydan alǵanda onyń qysqa, biraq oqıǵalarǵa meılinshe toly jylnamasynda irili-usaqty jeńister jetip artylady. Onyń bárin sanamalap shyǵa da almaısyń.
Maqalada 1984 jyly 44 jastaǵy N. Nazarbaevtyń KSRO-daǵy eń jas respýblıka Premer-mınıstri bolǵan kezinen bastap sol kezdegi barlyq saıası-ekonomıkalyq máselelerge jan-jaqty baǵa beriledi. Odan keıin Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp Qazaqstan Kompartııasy OK HV plenýmynda saılanǵan kezeńi týraly da tolyqqandy áńgimelenedi.
Sonymen qatar, gazette «Astana - dáýirimizdiń uly jobasy» atty taqyryppen Memleket basshysynyń Astana týraly, eldik týraly utqyr oılary men utymdy tirkesteri toptastyrylyp berilgen. Al «Bizdiń Prezıdent», «Alataýdaı asqar, Saryarqadaı darqan» degen taqyryptarmen belgili qoǵam qaıratkerleri, aqyn-jazýshylar, ǵalymdar men óner maıtalmandary ár jyldary Elbasymyz týraly aıtqan oılary toptastyrylyp berilgen.
Elbasy tapsyrmasymen ashylǵan sulý Kókshedegi áıgili Býrabaı baýyryndaǵy respýblıkalyq «Baldáýren» oqý-saýyqtyrý ortalyǵy elimizdegi birden-bir ortalyq retinde barshaǵa málim. Keńes kezinde oqý ozaty bolǵan úlgili, ónerli, belsendi balalar baratyn «Artek» lageri syndy táýelsiz elimizdiń «Baldáýrenine» barý - ár bala úshin arman-qııal. Jazǵy mezgilde baryp qyzyqqa qanyqqan balalar da, jyldyń ózge mezgilderinde «Baldáýrende» bilim alyp, dertinen saýyqqan syrqat balalar men mújálsiz otbasy perzentteri de atalmysh lagerge ekinshi ret qaıtyp barǵysy-aq keledi. Biraq, memlekettik kvotaǵa saı 16 aýysymnyń árqaısysynda 300-ge tarta oqýshyny qabyldaı alatyn «Baldáýren» baldyrǵandardyń bul qalaýyn túsinse de, oryndaı almaı jatady, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Býrabaıda - «Baldáýren», Kendirlide - «Aqbóbek» atty maqalasynda.
Maqala avtorynyń jazýynsha, Jyl saıyn Jańaózendegi 4000-ǵa jýyq balaǵa respýblıkanyń ár aımaǵyna jáne Qyrymǵa demalý úshin joldama beretin «Ózenmunaıgaz» AQ 200-ge jýyq munaıshy balalaryn «Baldáýrenge» jiberedi. Kendirli týrıstik aımaǵynan Mańǵystaý munaıynyń 100 jyldyǵyna oraı ashqan «Aqbóbek» balalar demalys ortalyǵy jazǵy demalys mezgilinde balalardy qabyldaǵanmen, jyldyń ózge maýsymdarynda bos. Sondyqtan «Ózenmunaıgaz» AQ-tyń tańdaýy «Baldáýrenge» túsipti. «Qazir alǵashqy aýysymda kópshiligi Jańaózen qalasy men Jetibaı kentinen jıylǵan munaıshylardyń 7 jáne 14 jas aralyǵyndaǵy 200-den astam ul men qyzy demalýda. Oıyn oınatyp, túrli án, óleń úıretip, jattyǵýlar jasatýǵa ysylǵan «Baldáýrenniń» top jetekshileri birqatar jańaózendik jas mamandar men stýdentterdi úıretýde», - deıdi «Aqbóbek» balalardy saýyqtyrý ortalyǵynyń dırektory Jangeldi Ámirǵalıev.
***
Qazaqstan múshe bolǵan halyqaralyq beldi uıymdardyń elimizdiń Ata zańyna qaıshy keletin sheshim shyǵarýyna tosqaýyl qoıylatyn bolady. Bul týraly keshe Konstıtýtsııalyq keńestiń tóraǵasy Igor Rogov málimdedi, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Premer qoıan-qoltyq jumys isteýge ýáde berdi» degen maqalada.
Basylymnyń jazýynsha, keshegi ótken Parlamenttiń qos palatasynyń birlesken otyrysynda depýtattar aldymen Konstıtýtsııalyq keńestiń «Qazaqstandaǵy konstıtýtsııalyq zańdylyqtyń jaı-kúıi týraly» esebin tyńdady. Igor Rogov óz esebinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sekildi halyqaralyq ıntegratsııalyq birlestikterdiń «ultústilik retteýshi organdary» qalyptastyrylyp jatqandyǵyna jáne bul qurylymdardyń «sheshimi barlyq múshe elder úshin mindetti sıpatta» bolyp keletindigine toqtaldy. Biraq olardy oryndamaýǵa da bolady eken, bul úshin sheshimniń Ata zańǵa, ıaǵnı memleket pen azamattar múddesine kereǵar qabyldanǵandyǵyn dáleldeý kerek.
Konstıtýtsııalyq keńestiń ustanymynsha, «Ata zańnyń ústemdigin jáne tikeleı qoldanylýyn esh sózsiz jáne tıisti túrde qamtamasyz etý, konstıtýtsııalyq materıaldyq jáne protsessýaldyq uıǵarymdardy qaltqysyz saqtaý - barlyq memlekettik jáne qoǵamdyq ınstıtýttar, laýazymdy tulǵalar men azamattar úshin mindetti talap bolyp tabylady».
«Konstıtýtsııany buljytpaı oryndaý - Qazaqstannyń tabysty damýynyń kepili!» dep túıdi I.Rogov.
Jalpy, keshegi birlesken jıynda elimizdiń tabysty damýyna qatysty máseleler jan-jaqty talqylanǵandyǵyn aıta ketken jón. «Konstıtýtsııalyq keńes joldaýynan» keıin qalaýlylar Úkimet pen Esep komıtetiniń ótken jylǵy bıýdjettiń atqarylýy týraly esepterin tyńdap, quptady.
Osy oraıda sóz alǵan depýtat V.Kosarev Úkimet pen Parlamentti ary qaraıǵy dostyqqa, aýyzbirshilikke shaqyrdy. «Áıtpese, qazirgi álemde el ishindegi qaıshylyqtardy órshiter tustardy udaı izdestirip, indetip júrgen kúshter bar. Bizge buǵan jol berýge bolmaıdy, biz esh sebep bermeımiz de!» degen ol qalaýlylar kótergen kóptegen máselelerdiń sheshimin Úkimettiń taýyp júrgendigin aıtty. Parlamenttiń mundaı senimine Premer K.Másimov alǵysyn bildirdi.
- Men sizderge qoıan-qoltyq jumys isteýge ýáde berdim, - dedi Kárim Qajymqanuly. - Meniń oıymsha, biz qazir solaı jumys jasaýdamyz. Búgin aıtylǵan usynystaryńyzdy Úkimettiń aldaǵy otyrystarynda egjeı-tegjeıli qaraımyz. Kúzde biz sizderdiń aldaryńyzǵa aldaǵy úsh jyldyń bıýdjetiniń jobasymen kelemiz. Sonda naqty jaýaptar kórinis tabady.
Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesi týraly áńgime o basta Nahıchevanda ótken Memleket basshylarynyń Sammıtinde kóterilgen bolatyn, deıdi qoǵam qaıratkeri Ádil Ahmetov «Aıqyn» gazetinde jaryq kórgen «Astana - túrki jurtynyń tóri» atty maqalasynda.
Avtordyń aıtýynsha, Bul bastamany kótergen - bizdiń Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaev. Igi bastamanyń negizgi maqsaty - túrkitildes memleketterdi jaqyndastyrý, mádenıeti, tarıhy men qundylyqtary ortaq halyqtardyń basyn qosý. Sodan beri Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń sammıti jyl saıyn ótkizilip otyrady. Byltyrǵy sammıt Ázerbaıjannyń Gabala qalasynda ótti. Sammıtte kóterilgen másele - transport júıesi men logıstıka máselesi. Onyń taqyrybyn 2012 jyly Bishkekte ótken sammıtte Qazaqstan Prezıdenti belgilegen bolatyn. Al bıylǵy tórtinshi sammıt Túrkııanyń Bodrým qalasynda boldy. Tórtinshi sammıttiń de taqyrybyn bizdiń Elbasymyz belgilegen edi. Ol - týrızm máselesi. «Bul taqyryp óte oryndy boldy dep esepteımin. Sebebi álem ekonomıkasynyń alyp kúshteriniń biri - týrızm. Kóp elderde qyzmet jasadym, sonda baıqaǵanym, Amerıkada, Batys Eýropada týrızm salasy qaryshtap damyp ketken. Máselen, bir Anglııada týrızmge salǵan bir fýnt tórt fýnt bolyp qaıtady. Óıtkeni, ol - ekonomıkaǵa úlken úles qosatyn sala. Túrkııaǵa jyl saıyn qyryq mıllıondaı týrıster keledi», - dep jazady Á. Ahmetov.
Kezinde túrki sózin aıtqyzbaıtyn. Jetpis jyldaı túrki uǵymynan aırylyp qaldyq. Túrki jurty degende tývalyqtar, sibirlikter, hakastar ǵana eske alynatyn. Túrkige qatysty dúnıelerdiń bári jasyryn boldy. Áıgili túrkolog ǵalymdar qýǵyndaldy. Olardyń eńbekterine tyıym salyndy. El egemendik alǵannan keıin túrkologııa ǵylymy qaıtadan óz ornyna keldi. Bul túrkologııa ǵylymyn damytýda da Elbasymyzdyń róli aıqyn. Osy maqsatta Astanada Túrki akademııasyn ashty. Akademııa qashanda aqyl-oıdyń, ǵylym men bilimniń qaınar kózi bolǵan. Túrki akademııasy da qazir túrki álemin zertteýdiń irgeli ortalyǵyna aınalyp keledi. Taıaýda «Túrki jazýy» kúnin halyqaralyq deńgeıde atap ótti. Tamyry bir, tarıhy ortaq halyqtardyń uly tulǵalaryn ulyqtap jatyr. Túrki jurtynyń tanymal ǵalymdary men belgili qoǵam qaıratkerleri osynda jınalýda. Sondyqtan Túrki akademııasyn Astanada ashý arqyly Elbasy taǵy da kóregendik tanytty. Sebebi, akademııa qaıda bolsa, ıdeıa men oı da, usynys pen bastama da sonda bolady. Onyń nátıjeleri qazirden kórinip jatyr, deıdi avtor.
Avtordyń jazýynsha, kelesi jyly besinshi sammıt Elbasymyzdyń basshylyǵymen Qazaqstanda ótetin bolady. Úlken usynystar jasalýda. Onda ekonomıkalyq baılanystardy kúsheıtý maqsat etilýde.
***
«Vremıa» gazetiniń jazýynsha, taldyqorǵandyq «Jetisý» fýtbol klýbynyń jartylaı qorǵaýshysy serbtik legıoner Marko Djalovıch óte yńǵaısyz jaǵdaıǵa tap boldy. Jetisýlyqtardyń kapıtany el aýmaǵynan zańsyz túrde 35 myń dollardy alyp shyqpaq bolǵan jerinen Almaty áýejaıynda Kedendik baqylaý departamentiniń qyzmetkerlerine ustalǵan. Mundaı qylmys úshin jaza da ońaı emes, ne kóp mólsherde aıyppul tóleý, ne bolmasa 3 jyl bas bostandyǵynan aıyrylý. Budan az mólsherdegi aqshany zańsyz alyp ketpek bolǵandardyń ózine 1000 AEK kóleminde aıyppul salynady. Kedenshiler fýtbolshynyń 25 myń dollaryn tárkilegen, al qalǵan 10 myńy aıyppul retinde tólenýi múmkin.
Aıta keteıik, Marko Djalovıchtiń sońǵy kezde joly bolmaı júr. Biraz ýaqyt buryn ol aýyr jaraqat alyp, qymbat ota jasatýǵa májbúr bolyp júrse, endi mine, qylmystyq iske tap boldy. Bir tańǵalarlyǵy, 4 jyl boıy Qazaqstan men Serbııa arasynda san márte ushyp júrgen fýtbolshy mundaı jaǵdaıǵa qalaı dýshar boldy? Bul oqıǵa Qazaqsandaǵy barlyq legıonerlerge sabaq bolýǵa tıis, dep jazady basylym «Ýdar mımo kassy» degen maqalasynda.
