Pragada Qazaqstannyń áleýmettik reformalary talqylandy
Konferentsııa Qazaqstan Respýblıkasynyń Cheh Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń bastamasymen ótkizildi. Oǵan Shyǵys Eýropanyń 4 elinen-Vengrııa, Polsha, Slovakııa jáne Chehııadan jıyrmadan astam joǵary bilikti sarapshylar qatysty.
Konferentsııa barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.K. Toqaevtyń «Ádil memleket. Birtutas Ult. Berekeli qoǵam» atty Joldaýynyń mańyzy talqylandy.
Bul konferentsııa 2022-2023 jyldary búkil Eýropalyq Odaq boıynsha Ortalyq, Shyǵys, Ońtústik jáne Soltústik Eýropa elderinen, ıaǵnı Eýropalyq Odaqtyń barlyq 27 elinen sarapshylardyń, mamandardyń, memlekettik jáne qoǵam qaıratkerleriniń qatysýymen ótetin konferentsııalar serııasynyń alǵashqysy bolyp tabylady.
Mundaı aýqymdy talqylaýlardyń maqsaty, bir jaǵynan, Eýropalyq áriptesterdi Qazaqstandaǵy áleýmettik reformalar jáne ekinshi jaǵynan, Qazaqstanǵa qatysty eýropalyq elderdiń áleýmettik saıasatynyń tájirıbesin paıdalaný múmkindigi týraly habardar etý bolyp tabylady.
Pragadaǵy Konferentsııa Shyǵys Eýropalyq áriptesterdiń sońǵy jyldary Qazaqstan basshylyǵy iske asyryp jatqan jańa áleýmettik saıasatqa degen qyzyǵýshylyǵyn kórsetti. Ol joǵary saraptamalyq baǵa aldy.
Sonymen qatar, konferentsııaǵa qatysýshylar Eýropa elderiniń tájirıbesine negizdelgen birqatar naqty praktıkalyq usynystar aıtty.
Konferentsııany Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary R.ıÝ. Vasılenko ashyp, Qazaqstannyń Chehııadaǵy Elshiligi bastamasynyń ýaqtylyǵy men ózektiligin atap ótti. Ol konferentsııaǵa qatysýshylardy 2022 jylǵy 1 qyrkúıekte QR Prezıdenti Q.K. Toqaev jarııalaǵan «Ádil memleket. Birtutas Ult. Berekeli qoǵam» atty Joldaýymen tanystyrdy.
Óz sózinde Mınıstrdiń orynbasary Jalpy Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq jáne saıası reformalardyń barysyna erekshe nazar aýdaryp, áleýmettik saıasattyń negizgi baǵyttaryna erekshe toqtaldy. Ol sońǵy konstıtýtsııalyq jańalyqtardyń, sonyń ishinde Qazaqstan Prezıdentin merziminen buryn saılaýǵa baılanysty jańalyqtardyń qısynyn baıandap berdi.
Qorytyndylaı kele, ol bilim berý, densaýlyq saqtaý, jumyspen qamtý jáne áleýmettik qamsyzdandyrý salasyndaǵy áleýmettik saıasattyń eýropalyq modelderin praktıkalyq qoldanýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Cheh Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi professor M.M. Tájın óz sózinde sońǵy jyldary Qazaqstan Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń áleýmettik saıasattyń jańa baǵyttaryn qalyptastyryp kele jatqanyn atap ótti. Bul jahandyq jáne aımaqtyq sıpattaǵy birqatar sebepterge baılanysty boldy.
Dál osy áleýmettik standarttar, ómir súrý deńgeıi men sapasy Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq jáne saıası reformalar tıimdiliginiń basty krıterııine aınalýda. Bul sondaı-aq bolashaq Qazaqstannyń strategııalyq qoǵamdyq turaqtylyǵynyń negizinde jatqan áleýmettik ádilettilik qaǵıdattarymen tikeleı baılanysty. Sonymen qatar, Shyǵys Eýropa elderiniń tájirıbesi Qazaqstan úshin eki sebep boıynsha paıdaly bolýy múmkin.
Birinshiden, áleýmettik saıasat reformalary tujyrymdamalyq turǵydan óte jaqyn jaǵdaılarda bastaldy - biz bárimiz sotsıalızmniń keńestik túrine súıendik.
Ekinshiden, Shyǵys Eýropa (ShE) elderi áleýmettik memleket evolıýtsııasynyń Eleýli jolynan ótti jáne búginde jaqyn bolashaqta Qazaqstan da kútýge bolatyn problemalarmen betpe-bet kelýde. Sondyqtan Shyǵys Eýropa elderiniń tájirıbesi Qazaqstan úshin kem degende eki ólshemde qyzyqty.
Birinshisi - eńbek qatynastaryn retteý, jumyspen qamtý saıasaty jáne jumyssyzdyqqa qarsy kúres, Densaýlyq saqtaý jáne bilim berý salalaryndaǵy naqty ózgerister, sondaı-aq kedeılik, ekologııa jáne áleýmettik ınklıýzııa problemalary.
Ekinshisi - 21 ǵasyrdyń úshinshi onjyldyǵyndaǵy qazirgi Eýropadaǵy áleýmettik memleket aldyndaǵy jańa syn-qaterler, birtutas eýropalyq áleýmettik úlgini qalyptastyrýdyń praktıkalyq tásilderi, Shyǵys Eýropa qoǵamdarynyń áleýmettik qurylymyndaǵy ózgeris jáne áleýmettik saıasattyń jańa paradıgmasynyń qajettiligi, jeke partııalardyń áleýmettik baǵdarlamalary aınalasyndaǵy saıası qaqtyǵystardyń ulttyq konteksteri, jahandaný men ishki áleýmettik saıasattyń qarama-qaıshylyqtary.
Ortalyq Azııa jáne Kavkaz ınstıtýtynyń dırektory, «Jibek jolyn» zertteý baǵdarlamasynyń jetekshisi, shved ǵalymy Kornell Svante jalpy Qazaqstandaǵy densaýlyq saqtaý, bilim berý salasyndaǵy áleýmettik reformalardyń tabysy memlekettik basqarý júıesiniń tabysty damýyna, sondaı-aq qarjy ınstıtýttarynyń senimdi jumys isteýine baılanysty ekenin atap ótti. Búginde Qazaqstan birqatar mańyzdy máselelerdi sheshe aldy, mysaly, jumyssyzdardy, múgedekterdi memlekettik qorǵaýdyń senimdi júıesin qurý, sondaı-aq turaqty zeınetaqy júıesi quryldy.
Konferentsııa barysynda Polshanyń Azııalyq jáne jahandyq zertteýler ınstıtýtynyń professory M.Sobansk-Tsvalınanyń baıandamasy oqyldy, ol QR Prezıdenti Q. Toqaevtyń Joldaýynyń negizgi erejelerine toqtaldy. Ol aýyldyq aýmaqtardy, ınfraqurylymdy damytýdyń, bilim berý men densaýlyq saqtaýǵa teń qol jetimdilikti qamtamasyz etýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin mańyzdy bolyp tabylatyn sý resýrstaryn durys basqarý jáne paıdalaný qajettiligi atap ótildi.
Saýda jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtynyń Vengr professory Laslo Vasha Eýropalyq Odaq elderinde qabyldanǵan kóp fýnktsıonaldy Aýyl sharýashylyǵyn damytý modeline nazar aýdardy, onda aýyl sharýashylyǵy aýyldyq jerlerde ekologııalyq jáne áleýmettik-mádenı qundylyqtardy saqtaýda mańyzdy ról atqarady. Mundaı modeldiń beıimdelýi Qazaqstanda da múmkin.
Sondaı-aq, tek organıkalyq jáne ekologııalyq aýylsharýashylyq qyzmetke ruqsat etilgen býferlik ekologııalyq aımaqtarǵa aınaldyrýǵa bolatyn tabıǵı parkterge nemese qorǵalatyn aımaqtarǵa jaqyn ónimdiligi tómen aýylsharýashylyq aýmaqtaryn paıdalaný týraly usynystar berildi. Sapasy tómen topyraqty keıbir ýchaskelerde aýyldyq jerlerde týrızm men demalý áleýetin keńeıtetin akvakýltýra dep atalatyn aımaqtardy qurý usynylady. Áleýmettik saıasattyń mańyzdy quramdas bóligi aýylda aýdandardy qoldaý jáne odan ári damytý úshin jergilikti eldi mekenderdiń dástúrlerin jańǵyrtý jáne saqtaý qajettiligi bolyp tabylady.
Vengrııa Ǵylym akademııasynyń Ekonomıka ınstıtýtynyń professory ıAnosha Kelle halyqty jumyspen qamtý saıasaty týraly aıta otyryp, eń tómengi jalaqy quralyn paıdalanýda abaı bolýǵa shaqyrdy, eger ony shamadan tys paıdalaný baǵanyń turaqsyzdyǵyna jáne bıýdjettiń aıtarlyqtaı shyǵyndaryna ákeletin keri áser etýi múmkin.
Praga ekonomıka jáne bıznes ýnıversıtetiniń professorlary ıAn Mertl densaýlyq saqtaýdy qarjylandyrý kózi retinde arnaıy salyq nemese salyq stavkasynyń bir bóligin engizýdi usyndy. Olarǵa sondaı-aq densaýlyq saqtaýdy qarjylandyrýdy uıymdastyrý kezinde jumys isteýi tıis tıpologııa men resýrstar qurylymynyń avtorlyq modeli usynyldy.
Boım atyndaǵy Azııa jáne jahandyq zertteýler ınstıtýtynyń basqarma múshesi, polıak professory Kshıshtof Zalevskı ózin-ózi basqarýdy reformalaýdyń polıak tájirıbesi týraly aıtyp berdi. Ol aımaqtyq jáne jergilikti deńgeıde qarjylyq josparlaýdy buzýy múmkin jedel salyq reformalaryn júrgizýden saqtandyrdy.
Slovakııa ekonomıkalyq ýnıversıtetiniń professory Petr Drabık ekonomıkalyq tájirıbeni bilim berýdiń barlyq deńgeılerinde oqytý protsesine tartý prıntsıpin iske asyrýdy usyndy. Muny praktıkterdi oqytýdyń ınnovatsııalyq nysandary (jobalyq oqytý, tálimgerlik, koýchıng jáne t.b.) arqyly bilim berý protsesine tartý arqyly júzege asyrýǵa bolady.
Qarjy jáne basqarý ýnıversıtetiniń Cheh professory Leıa Melnıkova bilim berý jáne densaýlyq saqtaý salasyndaǵy áleýmettik qyzmetterge qol jetimdilikti qamtamasyz etý úshin tsıfrlyq platformany damytýdyń ózekti máselelerin kóterdi. Sondaı-aq, adamnyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne onyń memlekettik basqarýǵa tolyq qatysýy maqsatynda aqparat alýǵa teń qol jetkizý úshin tsıfrlandyrýdy arttyrýdyń mańyzdylyǵy atap ótildi.
Ǵylym akademııasy Ekonomıka ınstıtýtynyń Vengr professory Andrash Shımonovıch halyqtyń qartaıýy memleketke zeınetaqy aýyrtpalyǵyn arttyrýdy kózdeıtinin jáne bul jerde áleýmettik jarnalar mólsherlemesiniń mólsherin jáne zeınetkerlik jas deńgeıin aıqyndaý boıynsha ýaqtyly saıası sharalar qabyldaý mańyzdy ekenin atap ótti.
Praga Metropolıten ýnıversıtetiniń Cheh professory Martına Varkochkova Cheh bilim berý júıesiniń senimdiligi men turaqtylyǵyndaǵy birqatar mańyzdy sátterdi atap ótti, ol sonymen qatar erekshe qajettilikteri bar stýdentterge baǵyttalǵan jáne olar úshin jaqsy jabdyqtalǵan mamandandyrylǵan mektepter, mektepke deıingi jáne orta oqý oryndaryna arnalǵan mekemeler usynady.
Ekonomıkalyq jáne aımaqtyq zertteýler ortalyǵy Ekonomıka ınstıtýtynyń professory ıÝlııa Varga hanym muǵalim mamandyǵynyń tartymdylyǵy birneshe faktorlarǵa baılanysty ekenin atap ótti: mansaptyq ósýdiń balama múmkindikteri; eńbek jaǵdaılary; memlekettik bilim berý aıasynda Zııatkerlik jumyspen aınalysý múmkindigi. Ol muǵalimniń laıyqty jalaqysyn anyqtady, ol oqýshylardyń jaqsy úlgerimimen baılanysty bolýy kerek. Sondaı-aq, ol bilim berý salasyn qarjylandyrý kólemi men oqýshylardyń bilim nátıjelerine tikeleı sáıkes kelmeý zańdylyǵyn atap ótti.
Bratıslava ýnıversıtetiniń slovak professory Elena Kashtıakova búginde shaǵyn jáne orta bıznesti otbasylyq jáne áıelder bıznesi túrinde damytý Slovakııa Úkimetiniń basymdyqtarynyń birine aınalǵanyn atap ótti.
Qarjy jáne basqarý ýnıversıtetiniń Cheh professory Radım Valenchık sońǵy jyldary Chehııa tolyq emes jumys kúni jumys isteı alatyn kóptegen bilikti mamandardan aıyrylǵanyn jáne zeınetkerlik jastaǵy adamdardyń basym kópshiligi jumystan nemese bıznesten ketetinin atap ótti. «Biz bul jolmen júrmeýdi usynamyz, árıne, bul rette eldegi zeınetaqy jasyn kótermeý kerek, bul problemalardy sheshpeıdi. Adamdarǵa, eger olar fızıkalyq jáne aqyl-oı jaǵynan daıyn bolsa, olar tipti zeınet jasynda da jumys isteýdi jalǵastyrýy tıis ekenin jáne memleket bul iste tek paıdasyn tıgizedi dep eseptep, yntalandyrý jolymen júrýdi usynamyn.»- dep usyndy baıandamashy.
Vengr ǵalymy, áleýmettik zertteýler ınstıtýtynyń dırektory D.Tot EO-nyń Áleýmettik saıasatynyń máni múshe elder arasyndaǵy aıtarlyqtaı ekonomıkalyq teńsizdikti azaıtý ekenin aıtty. Ol muny Baltyq jaǵalaýy elderiniń, Vyshegrad tobynyń jáne Balqan memleketteriniń mysalynda negizdedi.
Chehııa Parlamentiniń depýtaty Alesh ıÝhelka Chehııanyń áleýmettik saıasatyndaǵy negizgi úsh tendentsııany atap ótti: úı saıasaty, áleýmettik zańnamanyń negizgi perspektıvasy retinde; pandemııa saldarymen kúrestegi áleýmettik zańnamanyń róli jáne qazirgi energetıkalyq jáne ekonomıkalyq daǵdarys, áleýmettik saıasat úshin jańa mindet retinde. Búgingi tańda, onyń pikirinshe, qoǵamnyń negizgi qurylymdyq elementi retinde otbasyna degen zańnamalyq qyzyǵýshylyq artyp keledi. Daǵdarys kezinde otbasylardy tıimdi qoldaý jáne olardy qorǵaý zańnamalyq mindet bolyp tabylady. Otbasylyq járdemaqyǵa memlekettik shyǵyndar ósip kele jatqanda, bul otbasylyq járdemaqylar men qyzmetterdiń kemshilikteri bar.
Konferentsııada sóz sóılegen Polsha Prezıdentiniń keńesshisi Marek Rymsha áleýmettik qyzmetter búkil halyq úshin qol jetimdi bolýy kerek, olardy paıdalaný áleýmettik toqyraýǵa ákelmeýi kerek - bul saıası ózgeristerden keıingi Polshadaǵy áleýmettik saıasattyń evolıýtsııasyn taldaýdaǵy eń mańyzdy qorytyndy shyǵar. Qyzmetterge qol jetimdilik qazirgi zamanǵy memlekettiń qajetti sharty bolyp tabylady. Óńirlerge, shalǵaı eldi mekenderge sapaly áleýmettik qyzmet kórsetý de mańyzdy mindet bolyp tabylady. Polshanyń tájirıbesi kórsetip otyrǵandaı, jergilikti ákimshilik tarapynan memlekettik emes qurylymdarǵa, ásirese kommertsııalyq emes uıymdarǵa áleýmettik qyzmetter kórsetý múmkindigin paıdalanǵan jón. Sonymen qatar, qyzmet kórsetýshilerdiń kóptigi usynylatyn qyzmetterdi ártaraptandyrýǵa jáne naqty qajettilikterge jaýap beretin qyzmetter paketin qurý múmkindikterin keńeıtýge ákeledi.
Osylaısha, Qazaqstandaǵy áleýmettik reformalarǵa jáne eýropalyq tájirıbeni paıdalaný múmkindikterine arnalǵan birinshi konferentsııa osyndaı dıalog alańdarynyń óte ózekti ekenin jáne eýropalyq sarapshylar toby úshin Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy áleýmettik reformalar týraly túsinik beretinin kórsetti. Praga bastamasy Eýropalyq Odaqtyń barlyq aımaqtarynda jalǵasady.
