«Polıtsııany urǵan ońbaıdy» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, qurdymǵa ketken «Valıýt-Tranzıt Bank» aktsıonerlik qoǵamynyń salymshylary bes mıllıon teńgege deıingi somadaǵy aqshalaryn qaıtaryp alatyn boldy. Bul somany tóleýdi «Depozıtterdi kepildendirýdiń qazaqstandyq qory» AQ óz mindetine alyp otyr. Ótinimder aǵymdaǵy jyldyń 10 tamyzynan qabyldana bastady. «Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki» RMM Qaraǵandy fılıalynyń baspasóz qyzmeti bergen málimet boıynsha, tamyz aıynan bastap «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine menshik quqyǵyn qorǵaýdy kúsheıtý, sharttyq mindettemelerdi qorǵaýdy kepildendirý jáne olardy buzǵany úshin jaýapkershilikti qatańdatý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR zańy kúshine engen. Osyǵan sáıkes, kepildik óteýlerin alý úshin salymshylar jarty jyl ishinde tólemshi bank-agent bolyp tabylatyn «BankTsentrKredıt» aktsıonerlik qoǵamynyń kez kelgen bólimshesine habarlasa alady. Al bes mıllıon teńgeden asatyn salym somasynyń qaldyǵy men oǵan tıesili syıaqyny «Valıýt-Tranzıt Bank» AQ taratý komıssııasy tóleıtin bolady. Bul materıal « Atyshýly bankten aqshalaryn ala bastady » degen taqyryppen berilgen.
Bas basylymda « Tamyzda alma aǵashy gúldedi» atty materıal jaryq kórdi. Almatynyń «Taýgúl» shaǵyn aýdanynda turatyn Pansatbek qajy Raıymbek aqsaqaldyń baqshasynda alma gúldedi... Kóktemde gúl ashqan jazdyq alma jemisin salyp, ony áýlet adamdary jep taýysqan sátte alma aǵashynyń qaıtadan gúldegeni, tipti, kópshilik úshin kútpegen oqıǵa boldy.
- Mundaı baqshadaǵy qubylysty óz basym birinshi ret kezdestirip otyrǵanym joq, - deıdi 83 jastaǵy qart. - Іlgerirekte, budan 10-15 jyl buryn da bir alma aǵashy bir jylda eki ret gúldegeni bar. Biraq, jemis bermegen edi. Almatyda kúnniń qyzýy shildeniń basyndaǵydaı áli de qaıtar emes. Oqta-tekte quıyndatyp mezgilsiz jel soqqany bolmasa, qalanyń baıaǵy...jaýyp, basylyp turatyn aq jaýyny joq. Jerge tamshy túspegeli de aıǵa jýyqtap qaldy. Kúnniń erekshe ystyǵy qarııanyń baý-baqshasyna osyndaı bir qyzyq qubylys syılady. Tóbesinen ystyq, tabanynan sý ketpegen alma aǵashy osylaısha qaıtalaı búr jarǵan sekildi. - Jazdyń sońǵy aıynyń alǵashqy onkúndiginde qaıta gúldegen jemis aǵashy kúzdik tuqymdarymen qatarlasyp jemis te berip qalýy múmkin, - deıdi aqsaqal. ***
«Sońǵy kezderde quqyq qorǵaý organdary men azamattardyń arasynda bolǵan janjaldar týraly áńgimeni jıi estıtin boldyq. Kóbinese mundaı oqıǵalar jol boıyndaǵy kólik júrgizýshilerimen baılanysty bolady. Keıbir kezderde mundaı janjaldardyń shyǵýyna polıtsııa qyzmetkerleriniń ózderi sebepker bolǵany anyqtalyp jatady. Degenmen, qandaı da laýazym ıesi bolsyn, kúshi bar zań quqyq qorǵaý qyzmetkerlerine basymdyq beretinin este ustaǵan jón. Óıtkeni ol zańdylyqty qadaǵalaıtyn oryndaýshy bolyp tabylady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Polıtsııany urǵan ońbaıdy» atty maqalasynda.
Qyzylorda oblystyq Ishki ister departamentiniń habarlaýynsha, jyl basynan bergi jeti aıdyń ishinde polıtsııa qyzmetkerleriniń qyzmettik mindetterin atqarý kezinde olardyń zańdy talabyna baǵynbaý, qarsylyq kórsetý jáne kúsh qoldaný boıynsha 14 fakti tirkelgen eken. Osy faktiler boıynsha qylmystyq ister qozǵalyp, sotqa jiberilipti.
Osy basylymda «Internet ımmýnıtetti álsiretedi» degen materıal jarııalandy. Italıan jáne brıtan ǵalymdarynyń aıtýyna qaraǵanda, kompıýterdiń aldynda uzaq otyrý aǵzanyń qorǵanysh qabiletin álsiretip, adamnyń tezirek tumaýǵa shaldyǵýyna áser etedi.
Sondyqtan ǵalamtordy sharlap, ınternetke uzaq úńilýge bolmaıdy. Munyń syry mynada: zertteýshilerdiń aıtýynsha arasynda taza aýamen tynystap, kóshedegi ótken-ketkenge de qarap, tanystarymen sóılesip otyrý da qajet. Internetpen emes, adamdarmen kóbirek syrlasýy kerek.
«Adamdarmen syrtqy qarym-qatynastyń kóbirek bolýy - ımmýnıtetti kúsheıtedi». Bul - zertteý júrgizgen sarapshylardyń pikiri. Bul pikir beker emes. Saýalǵa jaýap bergenderdiń 70 paıyzy kúnine 6 saǵat boıy ınternetke úńilip otyratyndaryn jasyrmady. Jaýap alynǵandardyń 30 paıyzy kúnine 10 saǵat boıy kompıýterdiń aldynda ýaqytyn ótkizetin bolyp shyqty. Mamandar mynadaı taǵy bir qyzǵylyqty derekterdi alǵa tartyp otyr: Áıelder kompıýter arqyly ınternet-dúkenge kóp kirse, erlerdiń jeli arqyly oınalatyn oıyndarǵa ańsary kóbirek aýyp, pornosaıttardy jıi kóredi eken.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda « Pod blagovıdnym podlogom » degen materıal berilgen. 28 jasar aqtóbelik Qaısar Asqarov bedeldi qyzmettterge ornalastyramyn dep óziniń jerlesterin aldap kelgen. Ol abyroıly adamdarmen tanys ekenin alǵa tartyp, azamattardyń senimine kirip otyrǵan.
Onyń aldaýyna túsip qalǵan azamatshalardyń biriniń sózine qaraǵanda, ótken jyly Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttikten testileýden ótkeli júrgende, Q. Asqarov atalǵan qyzǵa aýdandyq ákimdikte 200 myń teńgege qyzmet usynǵan eken. Qyz keıinnen testileýden óte almaǵan soń, Asqarovqa aqshany qaıtarýdy talap etken. Alaıda ol óziniń telefonyn óshirip, baılanysyn úzgen. Sonymen qatar ol taǵy bir adamdy aldap, aqshasyn qaltasyna basqan eken. Sot úkimi boıynsha Q. Asqarovty eki jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasy shyǵaryldy.
