«Polıtsııa qylmysty ashýǵa nege qaýqarsyz?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Aıta, aıta Altaıdy, Jamal apaı qartaıdy» degendeı, sybaılastardyń jemqorlyǵyna shek qoıylmaıtyn boldy. Óıtkeni, olardyń deni qolynda bıligi bar laýazymdy sheneýnikter bolǵandyqtan, indet pen mindettiń aıqasýymen ǵana ýaqyt ótýde. Muny Qarjy polıtsııasy organy da teriske shyǵaryp otyrǵan joq. Solardyń jedel-tergeý tájirıbesi kórsetkendeı, kásipkerlik qyzmetke zańsyz aralasý jaǵdaıynyń kópshiligi memlekettik organdardaǵy laýazymdy tulǵalar tarapynan oryn alady eken. Al Elbasy shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin qorǵaý jáne qoldaý týraly tapsyrmany barlyq memlekettik organdarǵa artqany belgili. Alaıda, olardaǵy bılik tutqasyn ustap otyrǵan laýazymdy tulǵalardyń kásipkerlik qyzmetke zańsyz aralasýynyń toqtamaı turǵandyǵy alańdatady», - delingen «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Kásipkerge qysym kúsheıip, para alý ulǵaıdy» degen maqalada.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, batysqazaqstandyqtar bıylǵy joıqyn sý tapshylyǵyna kýá ǵana bolyp qoımaı, onyń adam aıtsa nanǵysyz zardaptaryn bastan keshýde. Osyndaı qubylys óńirde sońǵy ret qashan oryn alyp edi? Osyndaı saýaldy bir-birine qoıyp, anyq-qanyǵyna jete almaı júrgender de jetkilikti. Aımaqta gıdrometeorologııalyq ortalyq pen sý sharýashylyǵy salasynda júrgen mamandardyń málimdeýine qaraǵanda sonaý 1957 jyldyń kókteminde Shaǵan men Derkól ózenderinen sekýndyna 1280 tekshe metr sý aqqan eken. Bul - sýdyń osynshama tonna aýyrlyq kúshi bar degen sóz. Jolyndaǵynyń bárin jermen-jeksen qylyp, jaıpap óte alatyn ǵalamat úlken kúsh bul. Atalǵan ózenderge kelgen bıylǵy sý mólsheri de budan 54 jyl burynǵy kórinispen qaraılas dep tujyrymdaıdy olar. Bul týraly tereńirek bilgińiz kelse, «Tasqynnyń aşy sabaǵy» degen taqyryppen berilgen maqalaǵa zer salyńyz.
***
Stýdentter men jastardyń táýelsiz kásipodaǵy keshe Almatyda memlekettik bilim berýdiń jınaqtaý júıesiniń engizilýine narazylyqtaryn bildirip, aktsııa uıymdastyrdy. Olardyń aıtýynsha, memleket tegin bilim berýdi tyıyp, stýdentterdiń oqý aqysyn ata-analardyń moınyna birjola júktep bermek. Atalǵan másele «Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirinde jarııalanǵan «Bilim berýdiń jınaqtaý júıesi tıimdi me?» degen taqyryptaǵy maqalaǵa arqaý bolǵan. Kásipodaq músheleriniń pikirinshe, bilim berýdiń jınaqtaý júıesin engizý - jastardy qoldamaıdy, kerisinshe, olardyń ata-analaryna úlken salmaq túsiredi.
«Eger buǵan deıin Syrtqy ister mınıstrliginiń birneshe qyzmetkeri taksıstermen shekisip, attaryn shyǵarsa, osy joly Qazaqstannyń ıÝNESKO-daǵy ókildik keńesshisi áýe ekıpajyn qorqytyp, ushaqty Lıvııaǵa aıdap áketpekshi bolǵan», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Maqalada Qazaqstannyń BUU-nyń mádenıet, bilim men ǵylym boıynsha qurylymynda jumys isteıtin qazaqstandyq qyzmetker Parıjden Rımge ushyp bara jatqan Alitalia kompanııasynyń ushaǵynda stıýardessanyń moınyna pyshaq tárizdi úshkir zat kezep, ushaqtyń baǵytyn ózgertýge tyrysqany jaıynda baıandalǵan. Oqıǵanyń odan ári qalaı órbigeni, ol azamattyń kim ekendigi jaıynda tereńirek bilgińiz kelse, «Dúnıeni dúrliktirgen dıplomattar» degen maqalaǵa kóz júgirtińiz.
***
«Alash aınasy» gazetiniń turaqty «Dat!» aıdarynda Qazaqstannyń halyq jazýshysy Qabdesh Jumadilovpen aradaǵy suhbat «Eýropalyq ádebıettiń nárin Áýezov arqyly aldyq» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń barlyq saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ol: «Qazir de erkekten áıel kóp. Bir Almatynyń ózinde 100 myń qyz-kelinshek artyq eken. Olardy kim alady? Tepse temir úzetin 70-80 myń adam túrmede otyr. Sondyqtan qyz-kelinshekterdiń baǵyn baılamaý kerek. Bireýler sógedi eken demeýimiz kerek. Bizdiń zańdarymyz ulttyń keleshegi jolyndaǵy múddelerge baǵynýy tıis. Eki áıel alasyń dep eshkimdi mindetteme. Biraq ruqsat berý qajet. Shamasy kelse alsyn», - deıdi.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Polıtsııa qylmysty ashýǵa nege qaýqarsyz?» degen taqyryppen maqala basty. Basylymnyń Parlament depýtattarynyń sózderine súıene otyryp aıtqandaryna qaraǵanda, qazaǵy qalyń ońtústik óńirdegi qoǵamdyq tártiptiń jaıy jan shoshyrlyqtaı eken. Osydan Parlament Májilisiniń ótken aptadaǵy jalpy otyrysynda depýtat Nurdáýlet Sársenov Premer-mınıstr Kárim Másimovtyń atyna «sensatsııalyq» derekterge toly depýtattyq saýal joldady. «Sensatsııalyq» dep otyrǵanymyz, elimizdiń barlyq salasy boıynsha kórsetkishter qarqyndy ósip jatqanda, mundaǵy málimetter quzdan qulaǵandaı kileń quldyraýlardy kórsetedi. Májilis depýtaty Nurdáýlet Jumaǵululy keltirgen derekter eriksiz tańdaı qaqtyrady: ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha, aýyr jaraqattar salý - 18,9 paıyz, qaraqshylyq - 20,6 paıyz, buzaqylyq - 26,4 paıyz, urlyq - 35,1 paıyz (onyń ishinde páterge urlyqqa túsý - 57,6 paıyz, mal urlyǵy - 22,3 paıyz, avtokólik - 79,5 paıyz) kóbeıip ketken. Qylmystardyń ashylý kórsetkishteri de tómendeý ústinde ekenin aıtty depýtat. Al, jol apatynan qaıtys bolǵandardyń úlesi 46,9 paıyzǵa sharyqtap shyǵa kelipti.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, «Ystambýl ýnıversıtetinde Qazaqstannyń Bas konsýldyǵy men túrkııalyq «Dıalog Evrazııa» uıymy «Qazaqstan táýelsizdigine 20 jyl» atty dóńgelek ústel otyrysyn uıymdastyrdy. Atalmysh jıynǵa qatysýshylar elimizdiń damý qarqyny men demokratııalyq úderisterdiń órkendeýine joǵary baǵa bergen. Onda ásirese Qazaqstannyń syrtqy saıasattaǵy qol jetkizgen jetistikteri erekshe atap ótildi. Bul jetistikterdiń arasynda árıne elimizdiń Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtasty uıymyna sátti tóraǵalyq etýi de sóz boldy. Bul týraly basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Tempy razvıtııa vpechatlıaıýt» atty maqaladan bile alasyzdar.