Pırotehnıkany qoldanarda asa saq bolǵan jón - almatylyq dáriger
Onyń sózine qaraǵanda, otshashýdyń eń jıi kezdesetin saldary – saýsaqtardyń ampýtatsııasyna deıin qoldyń kúıip qalýy men jaraqattanýy, sondaı-aq bet pen kózdiń jaraqattanýy.
«Kez kelgen jedel qyzmet qyzmetkeri pırotehnıkalyq quraldardy qoldanýdyń saldarymen betpe-bet keledi. Meniń tájirıbemde 28 jastaǵy jigittiń qolynda pırotehnıkalyq jarylǵysh zattyń jarylǵan jaǵdaıy boldy. Budan onyń eki saýsaǵy julynyp ketti», - dedi A. Lojkın.
Andreı Lojkın jańa jyldyq merekelerde adamdar árqashan qaýipsizdik erejelerin saqtaı bermeıtinin, bul óte qaýipti ekenin atap ótti. Sondyqtan pırotehnıkaǵa barynsha saq bolǵan jón.
Eger qaıǵyly jaǵdaı oryn alsa, kúıdirýdi kaýstıkalyq hımııanyń qaldyqtaryn sýmen jýyp tastaý kerek. Sondaı-aq, kózdi muqııat jýý kerek, aýyr jaǵdaılarda jedel járdem shaqyrý nemese zardap shekken jandy aýrýhanaǵa jetkizý qajet. Kózge zaqym keltirmeý úshin maman pırotehnıkany betke qaratpaýǵa keńes berdi.
«Jańa jyl kúnderi jaraqat alǵandar men pırotehnıkadan kúıik alǵandardyń kóbeıýine baılanysty shaqyrtýlar sany 1-2%-ǵa artady. Al ýlaný deregi ádette, jańa jyl qarsańynda emes, kóbinese bul merekeden keıingi ekinshi, úshinshi kúnderi bolady», - dedi spıker.
Dáriger jaraqattyń aldyn alý týraly aıta otyryp, pırotehnıka qaptamasynyń tutastyǵyna nazar aýdarýǵa shaqyrdy, qorap dymqyl nemese deformatsııalanbaýy kerek. Mundaı ónimderdi paıdalaný qaýipti.
Tótenshe jáne kez kelgen shuǵyl jaǵdaılar kezinde «103» nómirine habarlasý qajet. Ádette, pırotehnıkanyń jarylýy birinshi jáne ekinshi sanattaǵy qońyraýlar, sondyqtan jedel járdem 10-15 mınýt ishinde keledi.
Eger azamattar medıtsınalyq mekemege óz betinshe barýdy sheshse, jedel járdem qyzmetine qońyraý shalyp, dıspetcherden aqparat alý kerek.
Andreı Lojkın ata-analardy balalarǵa pırotehnıkany satyp alýǵa jáne óz betinshe paıdalanýǵa ruqsat bermeýge shaqyrdy. Eresekter pırotehnıkalyq «oıynshyqtardyń» aýyrlyǵy men yqtımal qaýiptiligin túsindirip, balalarǵa nusqaý berýi kerek.
Sóziniń sońynda birde-bir pırotehnıkanyń tolyǵymen qaýipsiz emestigin eske saldy, sebebi, onda tutanǵysh zattar bar.
«Pırotehnıkalyq ónimderdi tek mamandandyrylǵan dúkenderde nemese bólimderde satyp alý, merzimi ótken ónimderdi paıdalanbaý, nusqaýlardy muqııat oqyp shyǵý mańyzdy»,- dedi ol.