Petropavldyq boıjetken sheteldik fılmderdi qazaqsha sóıletip júr
PETROPAVL. KAZINFORM — Petropavldyq boıjetken Aıajan Qoıshybaı qazaqsha fılm, mýltfılmder ınternette qoljetimdi bolýy úshin sheteldik týyndylardy qazaqsha sóıletip júr.
Aıajan — Manash Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetinde sońǵy kýrsta oqıdy. Bolashaq mamandyǵynyń dýblıajǵa qatysy joq, joǵary oqý ornynda «Dızaıner-sáýletshi» kásibin meńgerip jatyr.
— Dýblıaj jasaýdy ózińiz úırendińiz be? Ne sebep boldy?
— Dýblıaj meniń ómirimde oıda-joqta paıda boldy. Pandemııa bastalyp, eshqaıda shyǵa almaı qaldyq qoı, sol kezde bar ermek áleýmettik jeli boldy. Birde TikTok qarap otyryp, qazaq jastarynyń dýblıaj jasap, dybystaǵanyn kórdim. Qyzyǵyp, men de jasap kórmek boldym. ıAǵnı, eshkim úıretken joq. Keıin biraz mashyqtanyp, dybystaýdy úırenip, osy ispen aınalysyp júrgen áleýmettik jelidegi toptarǵa qosyldym. Áriptesterimniń keńesiniń kóp paıdasy tıdi.
— Bul salada júrgenińizge neshe jyl? Bul — tabys kózi me, álde hobbı me?
— Úsh jyl, biraq árıne, úzilister boldy. Qazir de qolym bosaǵan kezde ǵana aınalysamyn. Óıtkeni oqýym bar. Sol sebepti dýblıaj men úshin hobbı. Biraq tapsyrys túsip, az-maz tabys ákelip jatady.
— Kásiptiń ereksheligi nede? Jalpy jumys barysyn aıtyp berińizshi…
— Dýblıaj — toptyq jumys, óıtkeni joba dybystalǵan kezde birneshe kezeńnen ótedi. ıAǵnı, bir kúndik jumys emes. Aldymen týyndy tańdalady, keıin ol aýdarmashyǵa jiberiledi. Aýdarmashy ony orıgınal tilinen qazaqshaǵa aýdarady. Keıin rólderge bóledi. Biz tanysyp, dybystap bolǵannan keıin montajerge jiberemiz. Ol daýysymyzdy jobaǵa qosyp, óńdep, tazalap, daıyn etedi.
— Kez-kelgen adam dýblıaj akteri bola ala ma? Qandaı talaptar qoıylady?
— Eń bastysy — qyzyǵýshylyq, yntanyń bolýy. Óıtkeni daýyspen kóp eńbek etý kerek, tildiń múkistigi bolsa, ony jattyǵýlar arqyly qalpyna keltirýge bolady. Syndy qabyldaı bilý kerek, óıtkeni, jumys barysynda kórip júrmiz, bireýge daýysyń unaıdy, bireý qabyldaı almaýy múmkin. Sondaı-aq, qazaqsha dýblıaj nashar, orysshasyn kóremiz deıtinder bar, soǵan tótep bere bilý kerek.
Alǵashqy jobalarda daýysyńyz ózińizge unamaýy múmkin, saldarynan senimsizdik paıda bolady. Biraq munyń bári ýaqytsha, talaptanyp, orta joldan tastap ketpeı, tájirıbe, bilim alý kerek.
Ár istiń tıimdi-tıimsiz tustary bar ǵoı. Bul jumysta eń bastysy — qazaqsha kontenttiń kóbeıýi. Qazaqsha fılm, mýltfılmdi ınternetten izdep tabý biz úshin qıyn bolmaýy kerek. Jańa fılm shyqty ma, ol qazaq tilinde bar, kóre alasyń degendeı. Biraq, ázirge ókinishke oraı, ásirese balalarǵa arn
alǵan dúnıeniń barlyǵy — orys tilinde. Sonyń kesirinen qazaq balalarynyń tili oryssha shyǵyp, óz ana tilinde sóıleı almaıtyn halge jetken.
«Moana», «Mýfasa: ań patshasy» mýltfılmderi qazaqsha shyqty. Biraq bizde Petropavl kınoteatrlaryndaǵy seanstarǵa qarasaq, orysshasy áldeqaıda kóp. Ýaqyty da qazaq kórermenine yńǵaısyz qoıylǵan.
— Búginge deıin qandaı jobalarda jumys istedińiz?
— Dýblıaj jasaý hobbı bolǵandyqtan, resmı jobalarǵa áli qatysyp kórgen joqpyn. Dopamine Voice dýblıaj tobynda bolǵan kezde japondyq rejısser Haıao Mııadzakıdiń «Jaıaý qamal» atty týyndysyn qazaqsha dybystadyq. «Tıtandar shabýyly» anımesiniń 10 bólimine qazaqsha dýblıaj jasadyq. Sol kezde basty keıipkerlerdiń biri Mıkasa Akkermandy dybystadym. Esimde qalǵan, men úshin kúrdeli bolǵan joba. 20 mınýttyq fılmge otyrmas buryn 2 saǵat daıyndyq jasaıtynmyn, ıaǵnı mıkrofon aldynda otyryp, ózime daýysym unaǵansha deıin daıyndalǵan kezderim boldy. Qazir negizinen doramalarmen jumys isteımin. Sońǵysy — «Qarapaıym bir kún» atty dorama, jaqynda qazaqsha shyqty. «Orda» dýblıaj stýdııasynda jumys istep jatyrmyn.
— Ol fılmder qaıda bar, kópshilikke qoljetimdi me?
— Dopamine Voice dýblıaj tobynyń jáne «Orda» stýdııasynyń Telegram kanaldarynan kórýge bolady. Barlyq jańa jumysymyz sol jerde shyǵyp otyrady.
— Dýblıajdy úıde jasaısyz ba? Sapaly shyǵý úshin qandaı qural-jabdyqtar paıdalanasyz?
— Men jumys isteıtin dýblıaj stýdııalary basqa qalalarda bolǵandyqtan, onlaın dybystaımyn. Úıde dybys taza shyǵýy úshin garderobtyń ishinde otyryp oqımyn. Kıim-keshek artyq dybys, shýdy ótkizbeıdi. Dýblıaj jasaý úshin aýdıokartasy bar jaqsy mıkrofon satyp aldym.
— Bolashaǵyńyzdy osy dýblıaj salasymen baılanystyrasyz ba?
— Men úshin kúrdeli suraq. Óıtkeni qazir oqyp jatqan mamandyǵym — dızaınerlik te qatty unaıdy. Dýblıajdy da tastaǵym kelmeıdi. Qazir ekeýin qatar alyp júrýge múmkindik bar. Qalǵanyn ýaqyt kórsetedi.
Buǵan deıin túrli materıaldan músinder jasaıtyn SQO-daǵy balalar úıiniń tárbıeshisi jaıly jazǵan edik.