Petropavldaǵy mýzeıde múıizden jasalǵan erekshe oryntaq saqtaýly tur
PETROPAVL. KAZINFORM — Soltústik Qazaqstan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde shamamen 1,5 ǵasyrlyq tarıhy bar oryntaq saqtalǵan.
Oryntaqtyń ereksheligi — arqalyǵy da, shyntaqtap otyratyn taıanyshy da, tipti aıaqtary da iri qara maldyń múıizinen qııýlastyryp jasalǵan. Ústi qyzyl barqytpen qaptalǵan.
Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qyzmetkeri Gúljaýhar Sádýaqasovanyń aıtýynsha, bul oryntaq ıesi Іdiris Aıdarbekov degen azamat. Ol 1849 jyly qazirgi M.Jumabaev aýdany Maıbalyq aýylynda dúnıege kelgen. Іdiris — óz zamanynyń ataqty baıy, Keltesor bolysynyń bolysy, rý basshysy bolǵan. 1908 jyly 59 jasynda Mekkege qajylyqqa barǵan. Bul týraly 2000 jyly «Islam álemi» baspasynan shyqqan «Qazaqstan qajylary» degen kitapta jazylǵan.
— Іdiris — óz zamanynyń betke ustar azamaty. Eskishe de, jańasha da oqyp, bilimdi azamat bolǵan. Ol týraly el aýzynda óte qaıyrymdy el basshysy bolǵan dep aıtylady. Іdiris qajy qaıtys bolǵannan keıin oryntaq balasy Málik-Málǵajdarǵa mura bolyp qalady. Balasynyń aty Omby arhıvindegi resmı qujattarda birese Málik, endi birde Málǵajdar bolyp júr. Tegi de Petropavl, Omby arhıvinde Aıdarbekov bolsa, Almaty arhıvinde Idırısov bolyp kórsetilgen, — deıdi Gúljaýhar Sádýaqasova.
Málik-Málǵajdar da bilimdi bolǵan. Mýzeı qyzmetkeriniń aıtýynsha, arhıv qujattarynda onyń arabsha, oryssha jazǵandary saqtaýly.
— Orys tilin óte jetik bilip, saýatty jazǵan. Stalınge, Búkil Reseılik atqarý komıtetiniń prezıdıýmyna jazǵan hattary bar. Ákeli-balaly Aıdarbekovter Alash qaıratkerleriniń biri — Kólbaı Tógisulynyń Petropavlda «Úsh júz» gazetin shyǵarýǵa qarjylaı kómek kórsetken, — deıdi Gúljaýhar Sádýaqasova.
Jádigerdi mýzeıge 1967 jyly Petropavl turǵyny, oryntaq ıesiniń urpaǵy Venera Kýpkına ákelip tapsyrǵan eken. Bir jyldan keıin jıhazdy mýzeı sýretshisi Vasılıı Salkov qalpyna keltiredi.
— Qazaqtar múıizden túrli zattar jasaǵan, ydystar, áshekeıler, qural-saımandar, nasybaı salatyn shaqshalar. Oryntaqty jasaýǵa qoldanylǵan múıizder úlken, sol sebepti ol basqa jaqtan, mysaly Úndi elinen ákelinýi múmkin. Mundaı oryntaq elimiz boıynsha basqa esh mýzeıde kezdespeıdi. Kórgender tańdanyp jatady. Ortalyq mýzeılerge alý týraly «quda túskender» de boldy, — deıdi mýzeı qyzmetkeri.
Buǵan deıin Mańǵystaý mýzeıinde adam terisinen jasalǵan ámııan saqtalǵanyn jazǵan edik.