Petropavldaǵy QR Ulttyq ulany áskerı orkestrin Gınnes rekordsmeni basqarady
PETROPAVL. KAZINFORM – Mýzykaǵa beıjaı qaraıtyn adam áste joq shyǵar. Besik jyrynan alǵashqy tárbıe alyp, qýanyshyn da, qaıǵysyn da ánge qosatyn halqymyz úshin onyń orny erek. Budan bólek, qajet bolǵanda mýzykanyń rýhty janyp, jigerlendiretin qasıeti de bary belgili. 7 mamyr – Otan qorǵaýshy kúni qarsańynda QR Ulttyq ulany akademııasynyń áskerı orkestriniń dırıjeri Azamat Bekenovty áńgimege tartyp, áskerı qyzmetshi-mýzykant jumysynyń ereksheligin surap bilgen edik.
Azamat Bekenov áskerı dırıjerler daıarlaýǵa mamandandyrylǵan álemdegi jalǵyz joǵary oqý orny – áskerı dırıjerler daıarlaıtyn Máskeý ınstıtýtynyń túlegi. Qostanaı oblysynyń týmasy oqý ornyn bitirgennen keıin joldamamen Petropavldaǵy QR Ulttyq ulany akademııasynyń áskerı orkestrine dırıjer bolyp ornalasady, sodan beri eńbek etip jatqanyna bıyl jeti jyl tolyp otyr.
- Azamat, áskerı orkestrge, jalpy mýzykaǵa qalaı keldińiz?
- Anam meni mýzykalyq mekteptiń fortepıano synybyna ákeldi. Ol kezde mýzykant bolamyn degen oı bolǵan joq. Mýzykadan bólek sportpen aınalystym, ózime sport kóbirek unaıtyn. Mektepti bitirgennen keıin mamandyq tańdaý kerek boldy. Sol kezde mýzykalyq kolledjge baramyn dep sheshtim. Kórshi páterde áskerı dırıjer turatyn, Konstantın Rafkatovıch Arslanov degen, sol kisi shaqyryp, ózi dáris oqıtyn úrmeli aspaptar bólimshesine shaqyrdy. Sol jerde valtorna aspabymen tanystym. Keıin birqatar respýblıkalyq, halyqaralyq baıqaýlarǵa qatysyp, júldeger boldym.
Kolledjden keıin Astanadaǵy mýzykalyq akademııaǵa oqýǵa tústim. Bilim alyp júrip Ortalyq áskerı orkestrde qyzmet ettim. Birde Máskeýdegi áskerı dırıjerler daıarlaıtyn ınstıtýtqa qabyldaý júrip jatqanyn estip, bas áskerı dırıjer Ashat Muhamedııarovtan surap edim, ol eki oryn qalǵanyn aıtty. Osylaısha oqý ornyn bitirip shyqtym.
- Gınnestiń rekordtar kitabyna qalaı enip júrsiz?
- Máskeýde oqyp júrgende Reseıdiń memlekettik úrmeli aspaptar orkestrine jańa dırıjer kelip, erekshe jobany qolǵa aldy. ıAǵnı úrmeli aspaptar orkestri birneshe saǵat boıy úzilissiz oınaýy kerek boldy. Al bul óte qıyn. Úrmeli aspaptarǵa arnalǵan shyǵarmalardan quralǵan baǵdarlama daıyndalyp, ony biz 6 saǵat boıy oryndadyq. Ár shyǵarmadan keıin kelesi nómirdi habarlaǵan kezde 15 sekýnd demalyp otyrdyq. 3 saǵat oınaǵannan keıin 10 mınýtqa úzilis jarııalanyp, keıin taǵy 3 saǵat toqtaýsyz oınap shyqtyq. Qatelespesem mamyr aıy bolatyn, dalada Gorkıı atyndaǵy saıabaqta oınadyq, kún sýyq. Sol kúni qaıta-qaıta on shaqty ret jańbyr jaýyp ótti. Biz kúnniń sýyqtyǵyna, jańbyrǵa qaramastan oınap shyqtyq. Osylaısha eń uzaq oınalǵan shyǵarma atalymy boıynsha Gınnestiń rekordtar kitabyna endik.
- Dırıjerdiń mindeti ne?
- Orkestr ujymy úlken, ortasha, kishkentaı bolýy múmkin. Dırıjerdiń mindeti - basqaryp qana qoımaı, mýzykanttyń buzyp oınaýyna jol bermeý, shyǵarmanyń taza oryndalýyn qamtamasyz etý. Ol úshin, jaqsy mýzykalyq túısik bolýy shart. Repertýardy tańdaıtyn da dırıjer.
- Orkestrler birneshege bólinedi: halyqtyq, sımfonııalyq, estradalyq, djaz, taǵysyn taǵylar. Áskerı orkestrdiń olardan aıyrmashylyǵy nede?
- Mundaı orkestrlerge tek kásibı mýzykanttardy ǵana alady. Mýzykanttar ant qabyldaý rásiminde, áskerı paradtarda, mıtıngilerde, áskerı-saptyq rásimderde óner kórsetedi. Jastarǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berýde orkestrdiń atqarar mańyzy zor. Eń basty mindeti – áskerı-saptyq rásimdi qamtamasyz etý. Ol ádette dalada júzege asady. ıAǵnı kúnniń sýyqtyǵyna, jaýynǵa, ystyqqa qaramaı oınaý. Áskerı úrmeli orkestr kontserttik baǵdarlamalarǵa da qatysady. Taǵy bir ereksheligi – qyzmettik-saptyq repertýarlardy jatqa oınaıdy.
Bizdiń orkestr kez kelgen shyǵarmany oryndaı alady. Bul áskerı-úrmeli jáne sımfonııalyq orkestrlerge ǵana tán.
Úrmeli aspapta oınaıtyndardyń kópshiligi áskerı orkestrge kelýge qorqady, óıtkeni talap qatal jáne dalada -15 gradýsta da oınaý kerek. Goboı, klarnet degen aspaptar bar, olar aǵashtan jasalǵan, dalada oınaýǵa bolmaıdy. Biraq soǵan qaramastan syrtqa shyǵyp oınaımyz.
Úrmeli aspaptarda oınaıtyndardyń basym bóligi sozylmaly bronhıtpen aýyrady. Bul aıazda qalaıy aspapqa úrleýdiń saldary.
- Paradtarda óner kórsetesizder, mundaı is-shara keıde birer saǵatqa sozylady. Daıyndyq barysynda shydaı almaı sarbazdardyń qulaǵanyn da kórdik. Al mýzykanttarǵa mundaı jaǵdaıda óner kórsetý tipti ońaı emes shyǵar?
- Men ózim birneshe ret paradtarǵa qatystym: Astanada Jeńis kúnine, Konstıtýtsııa kúnine oraı ótken, Prezıdenttiń ınaýgýratsııasynda, Máskeýde ótken paradta óner kórsettim. Mýzykanttar úshin mundaı is-sharalarda óner kórsetý ońaı emes. Birinshiden oryndalatyn shyǵarmalardy jatqa jáne qaısynan keıin qaı marsh oryndalatynyn bilýiń kerek, notaǵa qarap oınaýǵa múmkindik joq. Erin apparaty – ambıýshýr jattyqqan bolýy kerek, óıtkeni toqtamastan uzaq oınaýdan erin apparaty sharshaıdy. Sondaı-aq fızıkalyq turǵyda jaqsy daıyndalǵan, shynyqqan bolýy tıis, paradtarda áskerı mýzykanttar sońyna deıin turyp, alańnan sońǵy bolyp ketedi.
- Áńgimeńizge raqmet!
