Petropavlda sý uńǵymasynan shyqqan suıyqtyq jana bastaǵan
Vıdeo áleýmettik jelide tarady. Saıajaı ıesi aýladaǵy sý uńǵymasynan áldebir suıyqtyq alyp, ony jaǵady. Suıyqtyq lapyldap jana jóneledi.
Erekshe jaǵdaıdy kózben kórý úshin oqıǵa ornyna tilshiler de bardy.
«Bizdiń kózimizshe 12 metrlik uńǵymadan ydyspen sý aldy. Qońyr tústi suıyqtyq shyqty. Ótkir ıisti, munaı ónimderine keledi. Ot qoıyp edi, lapyldaı jóneldi. Ústine taza sý quıyp ázer sóndirdi. Mundaı jaǵdaı 10 kún buryn paıda bolypty. Tek bul ýchaskede ǵana emes, taǵy úsheýinde osyndaı jaǵdaıdy baıqadyq. Qaıdan kelgeni belgisiz. Jerasty sýlarymen kóship júr me, qandaı aýmaqty alyp jatyr? Jalpy bul ne? Suraq kóp, ázirge jaýaby joq», - deıdi respýblıkalyq telearnalardyń biriniń menshikti tilshisi Olga Vıtýkevıch.
Saıajaı ıesi Tatıana Chernomoretstiń aıtýynsha, otbasynyń barlyq ydysy búlingen. Endi monshasynyń da sý quıatyn ydysyn aýystyrýǵa týra keledi. Óıtkeni bári maılanyp ketken, ot tıse lap ete túsýi múmkin.
Baý-baqsha qoǵamdastyǵynyń mańynda janar-jaǵarmaı quıý ortalyǵy ornalasqan. Turǵyndar oryn alǵan oqıǵany sol ortalyqpen baılanystyrǵan. Alaıda stansa mamandary olardyń kúdigin joqqa shyǵardy.
«Kúnde tańerteń biz quıylǵan jáne satylǵan ónimdi salystyramyz. Dalaǵa aǵyp jatqan bolsa, ol birden kózge túser edi», - deıdi ortalyq mamandary.
Oqıǵa ornyna ekologtar da kelip, tıisti saraptamany aldy. Onyń qorytyndysy 3-5 kúnniń ishinde belgili bolmaq.