Petropavlda «Maǵjan. Jaraly jolbarys» telehıkaıasynyń túsirilimi bastaldy
Petropavlda búgin «Maǵjan. Jaraly jolbarys» tarıhı telehıkaıasynyń túsirilimi bastaldy. Kınokompanııa mamandary Qyzyljar óńirinde shamamen bir aı jumys istemek.
«Alashtyń arysy Álıhan Bókeıhanovtyń sózinshe, Maǵjandaı aqyny bar eldiń tili jutań, mádenıeti tómen bolýy múmkin emes. Maǵjan qazaq aqyndarynyń ishindegi shoqtyǵy bıigi. Keı aqyndar Maǵjandy óleńniń paıǵambaryna teńegen. Abaı aqyldyń aqyny, Maǵjan aqynnyń aqyny dep aıtamyz. Sondyqtan bul isti bastarda úlken daıyndyqtan óttik. Osy Qyzyljar óńirine arnaıy kelip, Maǵjannyń týǵan jeri, aýyly Sartomarda boldyq. Osy ólkeniń geografııalyq erekshelikterine de mán berdik. Sebebi stsenarıı jazý barysynda sen keıipkerlerińniń qaı jerde júretinin bilý kereksiń. Odan keıin Maǵjantanýshy belgili ǵalymdar Erbol Tileshov, Dıhan Qamzabekuly aǵalarymyzdan, keıingi jas tolqyn bar, sol kisilermen sóılesip, Maǵjandy jazǵan zııalylardyń kitaptaryn oqydyq», - deıdi joba avtory, stsenarııin jazǵan Qanat Ramazan.
Stsenarııdi jazýǵa eki aı ýaqyt ketken.
«Maǵjannyń ómiriniń qaı kezeńi qamtylmaq? Maǵjannyń jastyq shaǵy, 1915-21 jyldardyń aralyǵy, 20-27 jas arasyndaǵy bozbalalyqtan aqyndyqqa transformatsııa jasaǵanyn, aqyndyqtan qaıratkerlikke bet burǵan Maǵjannyń bolmys-bitimin kórsetemiz dep hronologııalyq merzimge toqtadyq. ıAǵnı albyrt, bozbala, minezdi, salmaqty, 20 jasynyń ózinde qazaq ultyna salmaqty ister jasap júrgen, osy jastyń ózinde artyna mol mura qaldyra bilgen Maǵjandy qazirgi jastarǵa kórsetý. Sebebi qazirgi aýdıtorııamyz – jastar. Maqsatymyz jastarǵa oı salý. 20 jasynda ne istedi Alashtyń arystary, qazirgi balalar kúndelikti oqýyna, sabaǵyna baryp kelgenine rıza bolyp júrgen zaman ǵoı bylaısha aıtqanda. Olar 20-21 jasynda tutas ulttyń múddesin, bolashaǵyn ıyqqa artyp alǵandaı kúıde júrdi. Osyny ádemi kórsetsek deımiz.
Budan basqa Maǵjannyń lırıkasy, aqynnyń mýzasy Gúlsimge kóbirek nazar aýdardyq. Árkim ártúrli aıtar keıin, biraq osy utymdy shyǵady dep olap otyrmyz», - deıdi Qanat Ramazan.
Kórkem fılm 4 bólimnen quralady. Árqaısysy 50 mınýttan turmaq. Basty róldi akter Meıirhat Amangeldın somdaıdy.
«Jalpy fılmdi túsirýge daıyndalǵanymyzǵa jarty jyl boldy. Osy taqyrypty jan-jaqty zerttep, Maǵjantanýshylarmen kelisilip jazylǵan stsenarıı boıynsha túsirilimdi bastadyq. Munda Mirjaqyp, Sáken Seıfýllın sııaqty iri tulǵalar boı kórsetedi. Gúlsim degen ǵashyǵy arqyly lırıkalyq mahabbat jelisi de órbıdi.
Maǵjannyń týǵan aýyly Sartomarǵa baramyz, Sasyqkól mańynda biraz túsirilimder bolady. 20-25 kún túsirilim jasaýdy josparladyq. Keı epızodtar Petropavlda, qala mańynda túsiriledi», - deıdi fılm rejısseri Darhan Sarkenov.
