Petropavl turǵyndary jaǵymsyz ıiske shaǵymdanyp jatyr
Birer kúnnen beri Petropavl turǵyndary páterleriniń terezesin asha almaı otyr. Qolqany qabatyn kúlimsi ıis bıyl da kóktem kelisimen paıda boldy. Mamandardyń aıtýynsha, bul – ýaqytsha qubylys. Jyldaǵydaı 1,5 aıǵa sozylmaıdy.
«Toǵannyń betindegi muz erisimen qys boıy jınalǵan ıis joǵary kóteriledi. Tazartý qurylystary bar ma, joq pa, bul qolaısyzdyqtan biz qutyla almaımyz. Qubyr arqyly toǵanǵa táýligine orta eseppen 40 myń tekshe metr quıylady. Qys merziminde onyń mólsheri 7,5 mln tonnaǵa jetedi. Bul qalanyń barlyq kárizinen, avtojýý, monsha, saýna jáne basqalarynan keletin aǵyndylar. Qys boıy ol muz astynda jınalyp, óńdelmeıdi. Óıtkeni, tunbadaǵy eshqandaı mıkroaǵza +10 gradýstan tómen bolǵanda, sonyń ishinde bizdiń hlorellamyz da jumys istemeıdi», - deıdi «Sýdyń ǵylymı-tehnologııalyq ortalyǵy» JShS dırektory Aleksandr Reıband.
Mamannyń aıtýynsha, Petropavldaǵy jınaqtaıtyn toǵan 1953 jyly jobalanyp, salynǵan. Sodan beri 70 jyl ótse de múlde tazalanbaǵan. Túbindegi jınalǵan laıdyń bıiktigi 4,5 metrge jetken. Al, 1-2 jyldyń kóleminde ony tazartyp shyǵý múmkin emes.
«Buryn bul jaman ıis osydan 3-4 jyl buryn 1,5 aıǵa deıin saqtalatyn jáne aýadaǵy kúkirtsýtektiń normadan birneshe ret asqanyn baıqaıtynbyz. Qazir de aýytqý bar, biraq burynǵydan anaǵurlym tómen. Hlorella baldyry nátıjesin beredi. Biraq, oǵan ýaqyt kerek. Qazirgi bizdiń mindetimiz – osy shógindiniń joǵary qabatyn ózgertý, sol baǵytta jumys istep jatyrmyz. Jobany qolǵa alǵan kezde nátıjesin kórý úshin 5 jyl kerek degenbiz. Aldaǵy jarty jyl qarqyndy jumys isteýimiz kerek. Osy aralyqta toǵanǵa áli de hlorella baldyryn salamyz. 2021 jyldan bastap 95 tonna quıdyq», - deıdi Aleksandr Reıband.
Esterińizge salaıyq, Petropavlda kóktem kelip, kún jylynysymen aýaǵa taraǵan kúkirtsýtekten qutylý úshin «Qyzyljar-Sý» JShS «Sýdyń ǵylymı-tehnologııalyq ortalyǵy» JShS-men kelisimge otyryp, bıotoǵanǵa hlorella mıkrobaldyrlaryn saldy. Algolızatsııa nátıjesinde sý qoımasy tazartylmaq.
