«Petr Garıaev uıaly baılanys baǵanasynyń qaýiptiligin dáleldegeni úshin óltirildi» - feık
«Biz Petr Garıaevtiń teorııalary týraly buǵan deıin jazǵan bolatynbyz. Olardyń barlyǵy psevdoǵylymı bolýymen erekshelenedi jáne eshqandaı dáleli joq. Onyń negizgi teorııalarynyń biri tolqyndyq genetıka dep atalady. Oǵan sáıkes, DNQ-daǵy aqparat tolqyn túrinde saqtalady. Biraq qandaı tolqynǵa uqsaıtynyn Garıaevtiń ózi de bilmeıdi: bastapqyda ol akýstıkalyq tolqyndar, keıinnen buralǵan, optıkalyq jáne basqalar týraly jazdy. Shyn máninde, DNQ-da eshqandaı tolqyndar joq. Molekýladaǵy aqparat amınqyshqyldarynyń beıne tizbeginde usynylǵan.
Alaıda, Garıaev ǵalymdardyń synyna qaramastan, óz teorııasyn alǵa tartyp, kez kelgen vırýstyń nemese bakterııanyń «energetıkalyq izin» jasap, ony uıaly baılanys baǵanalary arqyly taratýǵa bolady dep málimdedi», - delingen saıtta.
Jeli qoldanýshylarynyń pikirinshe, Garıaev naq osy ashqan jańalyǵy úshin óltirilgen.
«Mundaı teorııa tolyǵymen negizsiz. Birinshiden, Garıaevtiń teorııasy jalǵan ekeni anyq. Óıtkeni, vırýstar da, bakterııalar da sáýlelený kózi bolyp tabylmaıdy. Ekinshiden, olar qandaı da bir tolqyndar shyǵarsa da, qazirgi ǵylym olardyń «izin» jasaı almaıdy. Mysaly, AES-te otyn retinde paıdalanylatyn ýran elementiniń quımasyn jasap, ony álem boıynsha óndirýdi toqtatý múmkin emes.
Sonymen qatar Petr Garıaev óziniń tolqyndyq genomdyq teorııasyn álemge 1994 jyly tanystyrdy. Garıaev 2020 jyldyń tamyzynda qaıtys boldy, ıaǵnı, jumysyn jarııalanǵannan keıin 26 jyl ótken soń», - dep naqtylaıdy stopfake.kz.
Málim etilgendeı, búginge deıin jetekshi ǵalymdar onyń teorııasyn synǵa alyp, júrgizgen tájirıbeleriniń belgilengen standarttarǵa sáıkes kelmeıtinin jáne olardyń nátıjeleri durys túsindirilmegenin atap ótken.
Demek, Petr Garıaev 26 jyl buryn ashqan psevdoǵylymı jańalyǵy úshin óltirildi dep aıtýǵa negiz joq. Ǵalymdar tolqyndyq gender teorııasyn eshqashan shyn dep qabyldamaǵan, óıtkeni oǵan dálel joq. Garıaevtiń qaıtys bolýynyń resmı sebebi kópshilikke aıtylmady, biraq onyń zorlyq–zombylyqpen óltirilgeni týraly senimdi derekter joq.
Foto: wikipedia.org