«Paıdanyń kózi sańyraýqulaqta» - baspasózge sholý
« Aıqyn » basylymynyń habarlaýynsha, Tarazdyń qaq ortasyndaǵy kóshelerde turǵan beıbereket saýda oryndary men oıdan-qyrdan jınalǵan zańsyz dúńgirshekter qala kórkine, keskin-kelbetine kóleńke túsirip tur.
«Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq merekesi Tarazda toılanǵaly otyr. Aıtýly kúnge az ǵana ýaqyt qaldy. Búgingi kúni respýblıkamyzdyń ár óńiri shahardy abattandyrý jumystaryna demeýshilik kórsetip, bir úıdiń balasyndaı at salysyp jatyr. Degenmen qalanyń ortalyq kóshelerindegi beıbereket saýda oryndary. Bes jarym ǵasyrlyq belesimizben maqtanar tusta, Otan-ana men elden, tarıh pen bolashaqtan kúndelikti nápaqasyn joǵary qoıyp, qazaqtyń múıizi qaraǵaıdaı Qazybek bı, Áıteke bı atyndaǵy tól shaharymyzdyń tórinde ornalasqan kóshelerdiń boıyn beıbereket saýda alańyna aınaldyrǵandarǵa jol bolsyn. Tipti Jambyl dańǵyly boıyndaǵy qalalyq aýrýhana aldyn jabaıy bazarǵa aınaldyryp jibergen», - delingen « Mereıtoıǵa jabaıy saýda sán bermes » atty maqalada.
Gazettiń jazýynsha, osyǵan oraı Jambyl oblysy ákimi Kárim Kókirekbaev osy olqylyqty joıý úshin arnaıy qaýly qabyldap, jergilikti atqarýshy oryndarǵa tapsyrma bergen.
«Qaýly negizinde qalalyq máslıhat depýtattary men qalalyq bólim basshylarynan arnaıy komıssııa qurylyp, qalany beıbereket saýda oryndarynan tazartý jumystary júrgizildi. Taraz qalalyq máslıhatynyń hatshysy Balabek Narbaev bastaǵan komıssııa quramy «Ortalyq gastronom» mańyndaǵy beıbereket saýda dúńgirshekterine at basyn burdy. Burynǵy «Tıýlpan» meıramhanasynyń aldynda shoǵyrlanǵan jeńil taǵam satýmen aınalysatyn qos nysannyń biri alynyp tastalǵan. Al ekinshisi áli kúnge jyly jerinen jyljymaı otyr. Onyń egesine Balabek Narbaev aldaǵy aıtýly merekege oraı qolǵa alynyp otyrǵan máselemen qatar, sol «Smak» saýda pavılonynyń eshqandaı zań men sanıtarlyq baqylaýǵa saı jumys jasap otyrmaǵandyǵyn shegelep aıtty. Olardyń jumysyna osy kúnge deıin eki shaǵym da túsip úlgergen eken», - delinedi materıalda.
Sańyraýqulaq bıznesinen jaqsy tabys tabýǵa bolady, dep jazady « Aıqyn » « Paıdanyń kózi sańyraýqulaqta » atty maqalada.
«Sebebi, qazir sańyraýqulaqtan jasalatyn taǵamdar men salattarǵa degen suranys joǵary. Tipti sańyraýqulaqtan jasalǵan taǵamdardyń baǵasy da ushyp tur. Sodan bolar, elimizdiń ár aımaǵynda sańyraýqulaq bıznesin myqtap qolǵa alǵandar kóbeıdi. Buryn sańyraýqulaq saýdasyn ońtústik jurty qyzdyratyn, al qazir bul kásipti batys aımaqtary da dóńgeletýde», - delingen maqalada.
Aqtóbe oblysy, Qobda aýylynyń turǵyny Maıra Bımasheva nápaqasyn osy sańyraýqulaqtan tabady. Maıra memlekettik baǵdarlama boıynsha kásipkerlik negizderin oqyp, qolyna sertıfıkat alǵan. Sóıtip, óz kásibin júrgizýge kirisken. «Alǵashqy kezde jer telimim de, bastapqy kapıtalym da bolǵan joq. Sóıtip, sańyraýqulaqtardy úıde, shaǵyn jylyjaıda ósirdim. Keıin memlekettik baǵdarlamanyń kómegine júgindim. Qazir kásibim jandanyp keledi» deıdi kásipker. Maıra sańyraýqulaq ósirý jáne ótkizý boıynsha jarııalanǵan memlekettik baǵdarlama aıasynda 1,5 mıllıon teńge nesıe alǵan. Osy qarajatqa jalpy alańy 30 sharshy metr shaǵyn jylyjaı salǵan. Sańyraýqulaqtyń ósýine qajetti 100 kelideı túrli tyńaıtqyshtar, saban satyp alǵan. Maıranyń aıtýynsha, qysta sańyraýqulaq ósirýge qajetti saban tabý qıyn eken. «Sýbstratty daıyndaý úshin mindetti túrde týralǵan saban kerek. Sosyn sol sabandy ystyq sýǵa býlandyryp, sýytyp, artynsha polıetılen qapshyqtarǵa salyp, mıtselıımen aralastyramyz. Sańyraýqulaqtyń tuqymyn osy sabanǵa otyr-ǵyzyp, mıneraldy tyńaıtqyshtarmen qorektendiremiz. Sodan keıin baryp aýladaǵy jylyjaıǵa qoıýǵa bolady. Úsh kúnnen keıin sańyraýqulaq ósip shyǵady. Bir aptada taýarlyq kúıge keledi» deıdi Maıra Bımasheva.
« Demikken álem, dendegen dert » atty taqyryppen « Egemen Qazaqstan » basylymynda álem oqıǵalaryna sholý oqyrman nazaryna usynylyp otyr. Onda Gretsııadaǵy ahýaldan bastap, Ońtústik Sýdandaǵy áleýmettik daǵdarys, Ispanııadaǵy Qytaı kompanııalarynyń dáýren jasaýy, Eýropadaǵy bosqyndar máselesine deıingi taqyryptar kóterilip otyr.
«Jut jeti aǵaıyndy» degendeı, azamat soǵysy beleń alǵan Ońtústik Sýdanda tyrysqaq juqpaly aýrýy kúrt qozyp ketti. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń deregi boıynsha, jaqynda Ońtústik Sýdanda tyrysqaq aýrýyna shaldyqqan 1212 adam anyqtalǵan kórinedi. Sońǵy málimet boıynsha, olardyń ishinde 39 adam kóz jumǵan. Ońtústik Sýdan memleketi densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń aıtýynsha, tyrysqaq aýrýynyń alǵashqy nyshandary 2015 jyldyń 23 maýsymynda paıda bolǵan kórinedi. Sol aıdyń aıaǵyna deıin bul kesel 18 adamnyń ómirin jalmap úlgeripti», - dep jazady gazet atalmysh maqalalar toptamasynda.
« Egemen Qazaqstan » basylymynyń búgingi sanynda « DSU: jańa múmkindikter kókjıegi » atty maqala jarııalandy.
«Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymyna (DSU) kirý jónindegi barlyq kelissózderdi sátti aıaqtady. Uzaq merzimge sozylǵan úderistiń resmı núktesi osy jyldyń jeltoqsan aıynda qoıylady. Naqty aıtsaq, Kenııanyń Naırobı qalasynda ótetin konferentsııada Qazaqstannyń uıymǵa múshe bolǵany jarııalanady. Alaıda, oǵan deıingi basty beles baǵyndy. Sondyqtan elimiz saltanatty sharany kútpeı-aq, DSU-ǵa qatysty qadamdardyń negizgi baǵyttaryn aıqyndap, kezek kúttirmeıtin jumystardy bastap ketti. Osy rette Qazaqstanǵa ulttyq ekonomıkanyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin DSU qataryna qosylýdyń barlyq basymdyqtaryn paıdalaný qajet ekenin aıtqymyz keledi», - delingen maqalada.
Qazir Qazaqstan aýyl sharýashylyǵynyń álemdik naryqtaǵy orny aıtarlyqtaı joǵary deńgeıde. Sondyqtan DSU sheńberinde osy salaǵa basymdyq beriletini anyq. Bul baǵyttaǵy kelissózder nátıjesinde qol jetkizgen jetistikter de az emes.
«Máselen, atalmysh salany «sary sebet» atanyp ketken sheńber boıynsha aýyl sharýashylyǵy óndirisi naqty óniminiń jalpy qunynan 8,5% kóleminde qarjylandyrý quqyǵyna ıe boldyq. Tarqatyp aıtar bolsaq, elimiz aýyl sharýashylyǵy óniminiń sońǵy baǵasyna tikkeleı yqpal etetin memlekettik dotatsııa nysandaryn qoldana alady. Sondaı-aq, oǵan «sary sebet» sheńberinde ınstıtýtsıonaldyq damytý men aýyldardaǵy ınfraqurylym qurylysyna baǵyttalǵan qoldaý sharalary esh shekteýsiz usynylady. Atalǵan jaıtqa qatysty jan-jaqty túsindirme bergen Ekonomıkalyq ıntegratsııa isteri mınıstri Janar Aıtjanova mundaı múmkindikke qol jetkizýdiń ońaı bolmaǵanyn aıtty. DSU-ǵa 2001 jyly kirgen Qytaı men Qazaqstan ǵana «sary sebet» sheńberinde 8,5% kólemde qoldaý kórsetý múmkindigin aldy. Máselen, Reseı Federatsııasy 5 paıyzdyq qoldaýǵa ǵana ıe bolǵan edi, - dedi. Sonymen qatar, DSU-nyń erejeleri men qabyldaǵan mindettemelerge sáıkes, Qazaqstannyń astyq óndirýshilerge kóliktik (eksporttyq) sýbsıdııa usynbaıtynyn atap ótken jón», - delinedi materıalda.
« Túrkistan » gazetinde « Dıplom bar, jumys joq » atty maqalada jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq máselesi taldanady.
«Dıplom bar, jumys joq». Qazir jumyssyz júrgen jastardan tek osyndaı jaýap alýǵa bolady. Joǵary oqý ornyn aıaqtap, qolyna dıplomyn alǵan kóptegen jas mamannyń jumyssyzdyq máselesimen betpe-bet keletini jasyryn emes. Joǵary oqý ornyn bitirgen túlekterdi eshqandaı jumys berýshi qushaq jaıa qarsy almaıtyndyǵy da aqıqat. Al keıbir mamandar joǵary bilimdi jastardyń jumyssyzdyǵyn olardyń mamandyqty durys tańdamaýymen baılanystyrady. ıAǵnı, suranysqa ıe mamandyqtardan góri búgingi kúnniń «sánge aınalǵan» mamandyqtaryn tańdaýǵa tyrysady. Bul búgingi jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqqa keri yqpalyn tıgizetin birden-bir sebep. Aýyl sharýashylyǵy, tehnıkalyq salalarda, medıtsınada mamandar tapshylyǵynyń sezilip júrgenine biraz ýaqyt bolǵan. Alaıda bul olqylyqtyń ornyn toltyratyn jas mamandar áli kúnge deıin tabylmaı tur. Túlekterdiń basym bóligi mundaı salalardy tańdaýdan bas tartyp júrgenin ókinishpen aıtýǵa tıispiz», - delingen maqalada.
«Resmı derekter boıynsha elimizdegi jumyssyz jastardyń deńgeıi 5,6 paıyzdy kórsetip otyr. Bul kórsetkish 2012 jyly 4,6 paıyzdy qurasa, 2013 jyly 5,9 paıyzǵa bir-aq kóterilgen. Al 2014 jyldyń statıstıkalyq derekteri mynadaı sandardy usynady: elimizdegi jastardyń jalpy sany - 4,3 mln., onyń ishinde qala jastary 2,4 mln., aýyl jastary - 1,9 mln. Jastardyń 2,2 mln-y jumys istese, 1,9 mln-y oqıdy. Al 117 myńnan astam jas jumyssyzdardyń qatarynda bolǵan», - dep jazady basylym.
Semeı bıligi bıýdjettiń tapshylyǵyna qaramastan, halyqtyń muqtajyna qajet emes asa qymbat jobalardan bas tartpaı keledi, dep jazady « Ekspress K » .
Qarjygerlerdiń boljamynsha, qalalyq qazyna jyl sońynda 170 mln. teńge defıtsıt kórmek. Kommýnaldyq saladaǵy qyzmetkerlerge qazirden bastap jalaqy keshiktirilýde. Bıýdjettik uıymdar aldyndaǵy qaryz áreń ótelýde. Degenmen qysta Semeıde mýzykalyq fontannyń jobasy tanystyryldy. Sáýlet óneriniń bul týyndysy qala halqyna 160 mln. teńgege túspek. Osynaý qymbat jobanyń qurylysy turǵyndardyń ashýyna tıdi.
«Birneshe jyl buryn ǵana ortalyq alań qaıta jóndeýden ótti jáne eski sýburqaq jańasyna aýystyrylǵan bolatyn», - deıdi qoǵam belsendisi Elena Netrebko. - Bizge taǵy bir fontannyń keregi qansha, onyń ústine tym qymbat?». Tolyǵyraq, « Denejnyı fontan » atty materıaldan oqýǵa bolady.