Pavlodardan tabylǵan ejelgi Gıpparıon jylqysy
PAVLODAR. KAZINFORM — Jer betindegi jylqy ataýlynyń alǵashqy atasy — eogıppýs dep atalǵan. Janýar osydan 50-60 mln jyl buryn paıda bolypty. Bıiktigi mysyqtaı ǵana, nebary 30-35 sm, al salmaǵy 5 kg tartqan. Eogıppýstan túrli tuıaqty janýarlar tarady.
Ǵalymdardyń zertteýinshe, 25 mıllıon jyl buryn ǵalamsharymyzdaǵy klımat ózgerip, ormandar men butaly alqaptar, shalǵyndar qurǵaqshylyqqa ushyrap, jer beti kebe bastaǵan. Osy ózgeristen soń taýly-tasty dalalar qalyptasyp, turqy qazirgi jylqyǵa uqsas jylqynyń atategi qalyptasa bastaıdy.
Jumsaq aıyr tuıaqtary qatty tuıaqqa aınalyp, endi sekirip, jyldam júrýine jaǵdaı týypty. Arada 13 mıllıon jyl ótken soń eogıppýstan dene turqy kıikteı, ár aıaǵynda úsh aıyr tuıaǵy bar, jyldam shaba alatyn gıpparıon degen janýar paıda bolǵan desedi.
Pavlodardaǵy «Qazqonaq» tabıǵı eskertkishi — ejelgi zamanda ómir súrgen janýarlardyń qańqasy saqtalyp qalǵan ǵajaıyp jer. Ertis ózeniniń jarlaýyt tusynda ornalasqan eskertkishten 1928 jyly paleontologtar 5-7 mln jyl buryn ómir súrgen túrli janýarlardyń súıekterin tapqan.
Ony jınaǵanda eki vagon shyqqan eken. Keıin ol Máskeýge jóneltilip zertteledi. Osy qańqalardyń arasynda Gıpparıon jylqysy da bar.
Potanın atyndaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń bólim jetekshisi Nadejda Maıbanyń sózinshe, gıpparıonnyń boıy alasa, ár aıaǵynda úsh tuıaǵy bolǵan. Shópqorekti janýar shapqanda kóbine aldyńǵy úlken tuıaqtaryna kúsh salyp, baıaý júrgende úsheýine de súıengen.
Bul ólkede ejelde ósimdikterdiń mol qory bolǵany baıqalady. Gıpparıondar úıirimen júrip, Soltústik Amerıkadan Eýropaǵa, odan soń Azııa aýmaǵyna taraǵan dep boljanady.
Ýaqyt óte kele osy gıpparıondar qazirgi jylqy turpatyna kele bastaıdy. Qazaq jylqysy da — sonyń urpaǵy. Derekterde alǵashqy bolyp Botaı mádenıeti — eneolıt dáýirinde qolǵa úıretilgen dep kórsetiledi. 10 myń jyl buryn qazirgi Qazaqstan jerin meken qylǵan.
Arheolog V.Zaıberttiń zertteýi boıynsha, sol kezdegi botaı turǵyndary bıeniń sútinen kymyz daıyndaǵan. Oǵan shamamen 5 myń jyldaı ýaqyt ótti. Qazirgi qazaq jylqylarynda ertedegi botaı jylqylarynyń 2,7 paıyz qany bar. Qazaq jylqylarynyń tuqymyn qalyptastyrý sol dáýirde bastalyp, myńdaǵan jyldar boıy jalǵasyp keledi.
Negizi kezinde keńes ǵalymdary «Qazqonaq» eskertkishinen 200 gıpparıonnyń qańqasyn jınap áketken desedi. Odan bólek, 60 túrli ejelgi janýarlardyń, sonyń ishinde 20 alyp buǵynyń, 40 keriktiń, 130 múıiztumsyqtyń súıekterin alǵan. Ókinishke qaraı, bul arheologııalyq oljalar keıin Qazaqstanǵa qaıtarylmaǵan.
Búginde «Qazqonaq» álemde teńdesi joq 20 tabıǵı eskertkishtiń qataryna enedi. Al dál mundaı erekshe oryn Pavlodarda jáne grek eliniń astanasy — Afına shaharynda bar.
Eske sala keteıik, Pavlodar oblysynda jylqynyń jańa tıpi ósirilip jatyr.
