Pavlodardaǵy qasaphana mashaqaty: aýyl adamdary mal soıyp satýdan nege qashqaqtaıdy
PAVLODAR. KAZINFORM — Pavlodar óńirinde mal soıatyn jáne ólekselerdi kómetin oryndarǵa qatysty máseleler qalyptasyp otyr. Keıbir aýyldardyń turǵyndaryna jalǵyz qoıyn soısa da, 50-60 shaqyrym jerge sandalýǵa týra kelip tur. Al mal qorymdarynyń joqtyǵynan keıbir aýdandarda brýtsellez aýrýy órship ketken.
Túlikti tirideı tapsyrýǵa májbúr
Qasaphana máselesi, ásirese, soǵym dese esi ketip, tisi qyshıtyn halqymyz úshin qıynǵa aınalyp tur. Qara kúz ben jeltoqsan aıynyń basynda aýyl-aımaqtarda jurt jappaı kúzdik pen qysqy soǵymdaryn jyǵady. Munyń syrtynda qaladaǵy týystaryna jiberý, bala-shaǵanyń nápaqasy úshin maldy etke tapsyrý bar.
Mal soıý alańdaryn qurý jobasy júzege asa bastaǵaly teriskeıdiń halqy aq-adal malynyń tirideı esebinen utylyp otyr. Sebebi etke ótkizeıin dese, jaqyn jerde qasaphana joq. Amalsyzdan veterınar izdep, qasaphanaǵa deıin № 1 formadaǵy anyqtama (ilespe qujat) alýyń kerek. Odan soń álgi anyqtamamen mal izdeý pýnktin izdep sabylasyń. Kúzgi ýaqytta ol jerde kezek qalyptasyp qalýy da ǵajap emes.
— Túligimiz talaı jylǵy eńbegimizdi aqtamady, paıdasyn kóre almaı otyrmyz. Tipti, qaladaǵy týysqandarymyzǵa et jiberýden qaldyq. Aparar bolsaq, ańdyp júrgen jol polıtsııasy aıyppul arqalatyp jiberedi, - dep qynjylady aýyl jurty.
Túsiniktirek bolýy úshin atap óteıik, Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń 2015 jylǵy 27 sáýirdegi № 7-1/370 buıryǵynda bylaı dep kórsetilgen:
— Mal soıý alańdarynda janýarlardy soıǵan kezde veterınarııalyq dáriger soıýǵa túsken tórt túlikke ilespe veterınarııalyq qujattyń (veterınarııalyq anyqtama nemese vetsertıfıkat) bolýyn jáne aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn (nemese jeke janýardy) ilespe veterınarııalyq qujatqa sáıkestigin tekseredi. Veterınarııalyq qaǵıdalarǵa sáıkes aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn soıý aldynda veterınarııalyq qarap tekserýdi jáne ushalar men ishki aǵzalardy soıýdan keıin qarap tekserýdi, ushalardy tańbalaýdy júrgizedi.
Bir sózben aıtqanda, soıý alańy — et óńdeıtin kásiporyn nemese soıý pýnkteri joq kezeńde, veterınarııalyq-sanıtarııalyq erejeler saqtalyp jáne janýar men onyń soıylǵan ónimderine veterınarııalyq tekserý júrgize otyryp, mal soıý úshin belgilenetin beıimdelgen.
Al soıý pýnkti — veterınarııalyq-sanıtarııalyq saraptama júrgizýge qabiletti, janýarlardy soıatyn jáne janýarlardyń soıylǵan ónimderin bastapqy óńdeıtin jabdyqtarmen jaraqtandyrylǵan, veterınarııalyq-sanıtarııalyq normalar men talaptarǵa saı keletin oryn. Sondyqtan aýyldyq aýmaqtarda mal soıý alańdary ǵana qarastyrylady.
Osy bir qujat mashaqatynan qashqan teriskeıdiń adamdary kúzde maldaryn tirideı satyp jiberýge árekettenedi. Sebebi túlikti tasyp, qaıta-qaıta anyqtama alyp júgirmeısiń. Alaıda tirideı tapsyrý — etin bólshektep ótkizý emes. Baǵasy arzan ári ol kózdiń shamasymen ólshenetin berekesiz saýda. Mal ósirýmen ǵana kúneltken momyn fermerler amalsyzdan alypsatarlardyń jemine aınalady.
— Ózim mal bordaqylaýmen, et bıznesimen aınalysamyn, Deıturǵanmen meni eń áýeli aýyl jurtynyń jaǵdaıy oılantady. Týǵan aýylyma jıi at izin salyp, mal etin shaharǵa jetkize almaı otyrǵan azamattarǵa kómektesemin. Kóp aýyldarda arnaıy mal soıý alańynyń joqtyǵy qosymsha shyǵynǵa ushyratyp otyr. Bir barǵanda shaǵyn júk kóligimen aýdan ortalyǵyna 4-5 iri qara aparyp soıý qajet bolady. Ony jetkizýge shamamen 50 myń teńge shyǵyndalamyn. Sondyqtan men úshin paıdasynan góri, shyǵyny basym bolyp tur. Jergilikti aýdan ákimdigi, jaýapty mekemeler bul máselege bas aýyrtpaıtyndaı kórinedi. Qanshama halyq turatyn Aqqýly aýdanynyń óz basynda, Qort, Maıqaraǵaı aýyldarynda, berisi Sharbaqty aýdanynyń Shaldaı, Galkın, Baımoldın eldi mekenderinde álgindeı alańdar joqtyń qasy. Halyq jalǵyz qoıyn soıý úshin 50-60 shaqyrym jerge tasymaıtyny anyq. Sóıtip elde qujatsyz et tapsyrý bastalady. Munyń sońy «barmaq basty, kóz qysty» áreketke ulasady. Arasynda aýrý mal ketip qalsa, ony tekserip jatqan eshkim joq. Pavlodar oblysy boıynsha eldi mekenderdiń shamamen 60-70 paıyzynda mal soıý alańdary joq ekenin senimdi túrde aıta alamyn. Memleket mal soıý alańdaryn qurý boıynsha kásipkerlerdi yntalandyra almaı otyrǵan tárizdi. Sebebi nusqaýlyq boıynsha onyń soıylatyn maldy jetkizetin kóligi, túlikten aldyn ala synama alatyn veterınar (veterınardyń eńbegin memleket tóleıdi) bolýy kerek. Jergilikti veterınar maman alańdy baqylap, anyqtamamen qamtamasyz etýi tıis. Keıbir jerlerde ol mamandardyń ózi jetkiliksiz. Negizi mal soıý kásibi tabyssyz emes, ebin tapsa mol paıda keltirýge bolady. Tek júıesi jolǵa qoıylmaǵan. Esesine aýyldyqtar zııan shegip otyr, — deıdi kásipker Murat Imanǵazınov.
Mal soıýdyń quny qansha?
Qasaphanasy bar aýyldarda mal soıýdyń baǵasy ártúrli. Mal soıý alańyn jaldaǵany úshin turǵyn túliktiń turqyna baılanysty (qoı, qara mal, jylqy) 1,5 myń teńgeden 8 myń teńgege deıin tóleıdi. Munyń syrtynda terisin sypyryp, etin bólshektep beretin qasapshynyń eńbegi bar. Saıyp kelgende iri malǵa ortasha eseppen 15-20 myń teńge shyǵyndanady.
Sharbaqty aýdany Shegiren aýylynda mal soıatyn alań ustap otyrǵan Nurjan Azamatovtyń aıtýynsha, turǵyndar kóbine óz qasapshysymen keledi eken. Alań ıesi sıyr soıylsa — 3 myń, jylqyǵa — 4 myń, qoıǵa 1,5 myń teńge alady. Kásipker sanıtarııalyq, veterınarııalyq mekemeler tarapynan tekseristiń kóp bola qoımaıtynyn jetkizdi. Al turǵyndar túligin kóbine tirideı salmaqta satyp jibergendi qup kóretinin jasyrmady.
Óńirdiń ońtústik qıyrynda ornalasqan Baıanaýyl aýdanynyń halqy da osyndaı máselege kezigip otyr. Jumat Shanın aýylynyń turǵyny, mal ósirýmen aınalysatyn Nurdáýlet Aıtbaev jurtta mal barshylyq, alaıda soıýǵa kelgende qınalyp qalamyz dep aǵynan jaryldy.
— Mal soıatyn alańǵa bólingen jer bar, biraq bul bıznesti alǵysy keletin adam joq. Estýimizshe ondaı nysandarǵa tekserister kóp bolady eken. Syrtqa et jibergimiz kelse, aýdan ortalyǵynan nemese Toraıǵyr aýylynan anyqtama alǵyzamyz. Jergilikti veterınar soıylatyn maldyń aýrý emes ekenine kóz jetkizip, shtamp qoıyp beredi. Al senbi-jeksenbi kúnderi týysqandarymyz soǵym áketetin bolsa, sharýashylyq atynan túsinikteme jazyp jibere beremiz, -deıdi ol.
Anyqtaǵanymyzdaı, Pavlodar oblysynyń aýmaǵynda mal soıýdy júzege asyratyn 62 nysan bar. Onyń 8-i et jáne qus etin óńdeıtin kásiporyndarǵa tıesili bolsa, soıý pýnktteriniń sany — 5, soıý alańdary sany - nebári 49. Óńirde 350-den astam aýyl, 120-ǵa jýyq aýyldyq okrýg bar ekenin eskersek, soıý alańdary olardyń jartysyn da qamtı almaı otyrǵanyn túsinýge bolady.
— Aýyldyq okrýgterdiń sanyna shaqsaq, soıý alańdary Ertis, Maı aýdandarynda, Pavlodar qalasynda, sondaı-aq Tereńkól jáne Aqqýly aýdandarynda az. Jalpy mal etin daıyndaý (soıý) obektileri boıynsha normalar joq. Ári bul nysandardy bıýdjetten qarjylandyrý kózdelmegen. Óıtkeni qyzmettiń bul túri veterınarııa salasyndaǵy kásipkerlik qyzmetke jatady ári ony osy saladaǵy zańnamaǵa sáıkes jeke jáne zańdy tulǵalar júzege asyrýyna quqyly. Byltyr mal soıý nysandarynda 25 908 iri qara, 8 132 usaq mal, 6 141 jylqy, 172 538 qus, 154 007 shoshqa soıylǵan. Úı janýarlaryn soıý týraly derekter aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn birdeılendirý qorynyń aqparatyq júıesinde tirkeledi, sonymen qatar aı saıyn Veterınarııalyq baqylaý jáne qadaǵalaý komıtetine jiberiledi, — deıdi oblystyq veterınarııa basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Asyltas Tileýbaev.
100-ge jýyq aýylda mal qorymy joq
Óńirde mal qorymdarynyń jetispeýshiligi de búginde úlken máselege aınalǵan. Turǵyndar munyń zardaby saý adamǵa, tórt túlikke tıedi deıdi. Kóp jerlerde mertikken nemese aýrýdan kóterem bolyp ólgen maldy oı jerlerge laqtyra salady.
Kún jylyda ol buzylyp, túrli aýrýdyń taraýyna sebep. Bul problema ásirese, Baıanaýyl aýdanynda ózekti. Aýyldardyń basym bóliginde mal qorymy joq.
— Sońǵy jyldary Baıanaýyl jerin brýtsellez aýrýy meńdep tur. Talaı jyl baqqan aq-adal malymyz bir-aq kúnde brýtsellez bolyp shyǵa keledi. Ádette etke tapsyrǵanda 400-500 myń teńge shyǵaratyn qara mal brýtsellezge urynsa, shujyq óndiretin kásiporynǵa nebári 60-70 myń teńgege ótkizesiń. Sumdyq emes pe?! Byltyr bir ǵana meniń qojalyǵymnan 8 bas qara mal brýtsellez bolyp shyqty. Jeke aýlalardan besten, onnan shyǵyp jatady. Osynyń bárin eseptep kórsek, qyrýar shyǵyn. Brýtsellezge qarsy salatyn vaktsınaǵa da senim joq, kóbine maldyń boıyndaǵy indetti jasyryp kórsetedi. Mynaý bizben shekaralas Qaraǵandy oblysyndaǵy bir iri mal sharýashylyǵy úsh jyl vaktsınany salyp kelip, tórtinshi jyly salmaı qoıǵanda sıyrlardyń 80 paıyzynan brýtsellez anyqtalǵan. ıAǵnı osy ýaqyt ishinde janýarlar bir-birine juqtyra bergen ǵoı. Aýylymyzda arnaıy mal qorymy joq. Mal shyǵynsyz bolmaıdy, mertigip jatatyndary kóp. Bizdiń aýyldyń ózinen jylyna kemi 60-70 mal ysyrap bolady. Іrgemizde, nebári 500 metr jerde Taqyrkól dep atalatyn kól bar. Sonyń jaǵasyna aparyp laqtyra beremiz. Ol jer jazda ybyrsyp, baqa-shaıannyń ordasyna aınalady. Aınalasyna mal jaıylady. Al súıek-saıaǵyn qańǵybas ıtter aýylǵa súırep alyp keledi. Sıyr kúısegende súıek jalaıtyny bar. Aınalyp kelgende túligimizdi aýrý qylatyn aýrýdan, kóterem bolyp ólgen maldan bólinetin túrli bakterııalar, juqpaly indetter. Bul máseleni aıtyp barmaǵan jerimiz joq. Insıneratorlar (ólekselerdi jaǵatyn peshter) ákelip, jaǵyp jiberemiz degen. Ókinishke qaraı, ondaı múmkindikti kórmedik. Aýdan ákimdigi de, oblystyq veterınarııa, aýyl sharýashylyǵy basqarmalary da sheshe almaı otyr, — dep muńyn shaqty Nurdáýlet Aıtbaev.
Statıstıkalyq derekterge súıensek, oblysta janýarlar ólekselerin joıatyn 239 mal qorymy bar, onyń 33-i tıptik, 206-sy qarapaıym shuńqyrlar. Sonymen qatar, barlyq aýdandarda ınsıneratorlar (ólekselerdi jaǵatyn peshter) bar. 22 ınsıneratordyń ekeýi ǵana jyljymaly.
Asyltas Tileýbaev Ertis-Baıan óńirinde mal qorymdaryn salý máselesi ózekti ekenin moıyndaıdy. Jalpy óńir boıynsha jańadan 100-ge jýyq mal qorymy qajet.
— Negizi mal qorymdary ári ketse 50 jylǵa jaramdy. Al ólekselerdi jaǵyp jiberetin ınsıneratorlardyń shyǵyny shash-etekten, gaz, janar-jaǵarmaıdy kóp tutynady. Qarapaıym esepke júginsek, bir ınsıneratordyń quny 20 mln teńge turady. Oǵan qosa, qurylǵyny únemi baptap turý kerek. Bir ólekseni jaǵyp jiberýge kemi 100 lıtr janar-jaǵarmaı jumsalady. Al ádettegi mal qorymyn salýǵa shamamen 30 mln teńge qajet bolady. Únemdilik turǵysynan mal qorymy tıimdi bolsa, ekologııalyq jaǵynan jaǵý apparattary ońtaıly. Mal qorymdarynyń eki túri bar. Birinshisi, tıptik jáne ekinshi túri — qarapaıym. Alǵashqy túri veterınarlyq-sanıtarlyq erejelerge saı salynsa, ekinshi túrin qarapaıym betondy shuńqyr dep ataýǵa bolady. Tıptik qorymǵa jerasty sýlary kirmeıdi. Oblys aýmaǵyndaǵy osy tektes nysandardyń kóbi 2015 jyly salynǵan, — deıdi ol.
Baıanaýyldy brýtsellez búrip tur
Mal qorymynyń jetispeýshiliginen óńirdegi epızootııalyq ahýaldyń ońyp turmaǵanyn baıqaýǵa bolar. Resmı derekterde 2023 jyldyń basynan osy ýaqytqa deıin 5902 bas iri jáne usaq maldan brýtsellez aýrýy anyqtalǵany aıtylady.
Máselen byltyr 604 376 bas iri qara jáne 683 588 bas múıizdi usaq maldar brýtsellez aýrýyna tekserilip, jalpy sany 2863 iri qaradan jáne 245 usaq maldan indet tabylǵan. Al bıyl jyl basynan 2007 iri qara men 126 usaq mal brýtsellezdi juqtyrǵan. Óńirdegi barlyq iri qaranyń 0,4 paıyzynan brýtsellez anyqtalyp otyr.
Brýtsellez boıynsha óńirdegi ahýaldy ári qaraı zerdeleı tússek, eń kóp derekter Baıanaýyl aýdanynda tirkelgenin kórýge bolady. Munda byltyr — 1535, bıyl jyl basynan 1108 iri qara mal brýtsellezge shaldyqqan. Odan keıin Jelezın, Ertis, Tereńkól, Aqqýly aýdandary tur. Ókinishke qaraı, ózge aýdandardaǵy barlyq aýrý maldyń sanynan Baıanaýylda tirkelgen derekter sany asyp túsedi.
— Oblys kóleminde 2023-2024 jyldary Aqtoǵaı aýdanynan ǵana brýtsellez aýrýy shyqqan joq. Іri qara mal boıynsha anyqtalǵan brýtsellez aýrýyn aýdandarǵa shaqqanda 53-55 paıyzy Baıanaýyl aýdanyna, 11-13 paıyzy Ekibastuz aýyldyq aımaǵyna, 9-12 paıyzy Aqsý aýyldyq aımaǵyna, 8-10 paıyzy Pavlodar aýdanyna tıesili, — dep tolyqtyrdy veterınarııa basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy.
Ókinishke qaraı, Baıanaýyl aýdanynan mundaı kúrdeli ahýaldyń ne sebepti qalyptasyp otyrǵanyn túsindirip bere alatyn basshy taba almadyq. Jergilikti veterınarııa bóliminiń basshysy Naýryzbaı Dáýletov jýrnalıster dese, at-tonyn ala qashatyn janǵa uqsaıdy.
Aımaqtaǵy mal soıý alańdary men mal qorymdarynyń kúıi ońbaı turǵany veterınar mamandardyń jetispeýshiliginen de bolýy múmkin. Oblystyq vetstansasynyń shtattyq kestesine sáıkes, aýyldyq okrýg veterınarlyq pýnkterinde 530 maman qyzmet atqaryp júrgen bolsa, taǵy 536 veterınarlyq maman qajettigi týyndap otyr.
