Pavlodarda ár sársenbini Ánuranmen bastaıtyn ujym bar
PAVLODAR. KAZINFORM - Kerekýde ár sársenbide qazaqtyń ulttyq kıimderin jappaı kıip, jumys kúnin Memlekettik Ánurandy oryndaýmen bastaıtyn jekemenshik uıym bar. Munda memlekettik tilge, qazaqtyń mádenıeti men ulttyq salt-dástúrine mańyz berilip keledi. Eń bastysy kásiporyn basshylyǵy bul asyl qundylyqtardy ár qyzmetkerine asa bir tapqyrlyqpen, utymdy tásildermen jetkizip otyr.
Pavlodar qalasyndaǵy «Dom pechatı» - aırandaı uıyp otyrǵan uıym. Munda respýblıkalyq, óńirlik, jergilikti gazet-jýrnaldar kúnbe-kún basylyp shyǵady. Baspa jáne dızaın ónimderiniń kez kelgen kúrdeli túrin tapsyryspen qabyldap ala beretin, onysyn joǵaryda sapada basyp beretin kásiporynnyń bul saladaǵy orny bólek.
Kompanııanyń memlekettik tilge qurmetpen qaraıtyny ári buǵan óz qyzmetkerlerin beıimdep, tilderin ustartyp, qazaqtyń ulttyq mádenıetiniń nárin boılaryna egip jatqany bylaıǵy jurtqa baıqalmaıtyny ras. Basshysy Evgenııa Pısarevskaıa qazaq halqynyń qundylyqtaryna qurmetpen qaraıtyn, memlekettik tilge, memlekettik rámizderge basa mán beretin janashyr jan ekenin sálemdeskennen birden baıqadyq. Іshi zamanǵa saı bezendirilgen baspahana keńsesindegi ár qyzmetkerdiń jumys ústelinde Memlekettik týdy beıneleıtin jalaýshalar, qabyrǵada Ánurannyń mátinderi ilýli tur.
- Kirgennen baıqaǵan bolarsyz, bizdiń qyzmetkerlerimizdiń memlekettik nyshandarǵa degen qurmeti eren. Kompanııaǵa jumysqa turǵan adamǵa áýel bastan-aq ol jaıynda eskertiledi. Memlekettik tildi meńgerip kelse, tipti jaqsy. Al bilmegenderi qazaq tilinde sálemdesýdi, jaýap qatýdy birtindep úırenip, qazaq mádenıetimen tanysa bastady. Qazaq mádenıeti demekshi, uıymda árbir sársenbi qazaq mádenıeti men salt-dástúriniń kúni dep jarııalanǵan. Bul kúni biz barlyǵymyz ortalyqqa jınalyp, Memlekettik Ánurandy oryndaımyz. Ánuranda bizdi biriktiretin ulylyq, jumysymyzdy berekeli ete túsetin qasıet jatyr. Ózim de, qyzmetkerlerimiz de solaı uǵynady, - dep bastady áńgimesin Evgenııa Aleksandrovna.
Evgenııa Pısarevskaıanyń balalyq shaǵy negizinen Pavlodar oblysynyń Jelezın aýdanynda ótken. Deıturǵanmen bul óńir ejelden orys ultynyń ókilderi kóp mekendegen aımaq bolyp esepteledi. Keıin onyń ata-anasy Reseıge kóshýine baılanysty, joǵary bilimdi sol jaqta alyp, alǵashqy eńbek joly da kórshi elde bastalǵan.
«Alaıda ulanǵaıyr Reseı jerinde ózimdi sol ortanyń adamy retinde sezine almadym, meni kishkentaıymnan qazaqtardyń qarapaıymdylyǵy men meıirbandylyǵy tartyp turatyn.
Bala kezimde bizdiń aýylda túrli ult ókilderi turatyn. Ár ulttyń ózindik ereksheligi, mádenıeti bite qaınasyp jatatyn. Biraq meni qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵy, kóńiliniń keńdigi men ańqyldap turatyn darhan minezi aıryqsha baýrap aldy. Kishkentaı shaǵymda tórde jınalyp turǵan quraq kórpelerge qarap qyzyǵatynmyn. Kórshi qazaqtardyń úılerinde meıman bolyp, tuz qosylǵan sary maı, qaımaq, jent, talqan, baýyrsaq jep máz bolysatyn edik. Qazaq dostaryma bir jaqsylyq jasasań, óteýin on ese qyp qaıtaratyn. Osy bir aqjarqyndylyq meni olarǵa baılap tastady. Qazaqtardyń mádenıetine, salt-dástúrine degen erekshe qyzyǵýshylyqtyń oty tutandy. Sol jalyn meni áli kúnge alǵa súıreýmen keledi. Osydan 20 jyldaı buryn Reseıde eńbek etip júrgen kezde Pavlodardaǵy «Dom pechatı» uıymy jumysqa shaqyrǵanda, oılanbastan kelisim berdim. Osy ýaqyt ishinde óńirdegi baspa ónimderi isin alǵa jyljytýda kóp dúnıeni atqardyq dep maqtanyshpen aıtýǵa bolady. Oblysta Eltańbamyz beınelengen mórlerdi shyǵarýdy alǵash bolyp qolǵa aldyq. Gazet-jýrnaldar baspahanaǵa retinde áli kúnge bizdi tańdaıdy. Kásibimiz júrip tur», - dep áńgimesin jalǵaı tústi ol.
Evgenııa Aleksandrovnanyń pikirinshe, memlekettik til bolǵannan keıin ony damytý, ornyqtyrý, bekitý jáne nyǵaıtýǵa qoǵam mindetti túrde atsalysýy kerek. Deıturǵanmen qazaq halqynyń janyn, mádenı qundylyqtaryn tereńirek túsinbeı, tildi meılinshe meńgerý múmkin emes. Bul úshin kásiporyn óz qyzmetkerlerine qazaq mádenıetiniń negizderin nasıhattaýmen keledi. Áýeli óz qyzmetkerlerine ulttyq oıý-órnekpen bezendirilgen qamzoldar tiktirgen. Olardy kez kelgen memlekettik merekelerde jáne ulttyq meıramdarda kıip júrý mindettelgen. Al Naýryz meıramynda munda asta-tók toı uıymdastyrylady. Qyzmetkerler ulttyq oıyndardy oınap, salt-dástúrge qatysty bilimderin shyńdaıdy.
«Meniń oıymsha, kez kelgen uıym menshik túrine qaramastan memlekettik tildiń kósegesin kógertýge, qazaqtyń ulttyq mádenı qundylyqtaryn nasıhattaýǵa atsalysýy kerek. Bul májbúrli túrde uıymdastyrylatyn naýqan emes. Oǵan kompanııa qyzmetkerleri sanaly túrde baratyndaı amaldar qarastyrǵan abzal. Bul rette óz tájirıbemizben bóliseıin. Sońǵy eki jylda biz ár sársenbi saıyn ujym bolyp tańerteń Ánurandy oryndaı bastaǵaly jergilikti ulttan emes azamattardyń qazaq tiline degen qurmetteri arta tústi. Olardyń kóbi negizi qazaqsha túsinedi, biraq sóıleýge kelgende bir jibermeıtin ishki tejelisteri bar. Sol bógetti Memlekettik Ánuran buzdy. Qazir memlekettik til jaıly pikirlerin, keıde sol tilde óz oılaryn ashyq jetkizýden qoryqpaıdy. Júreksinýden ada boldyq. Buryn ras, qazaq tili degende keıbir qyzmetkerlerdiń boıynan bir qolaısyzdyqty baıqaıtyn edik. Qazir jaǵdaı ózgergen. Ánuran bizdiń jansaraıymyzdy ashty, ony oryndap turǵanda júregimiz týlap, keýdemizdi patrıottyq jaǵymdy sezim bılep alady. Ujymda erkindik paıda boldy. Al ózge ult ókilderi qazaq halqynyń mádenıetin, tilin, janyn túsingen saıyn jaqyndaı túskendeı áser qaldyrady. Eń bastysy, biz ujym ishinde erkindik bolǵanyn, árbir qyzmetkerimiz ózin qolaıly sezinetin ortada eńbek etkenin qalaımyz», - deıdi kásiporyn basshysy.
Atap óterligi, jýyqta Pavlodar oblysyndaǵy «Tilder aılyǵy» sheńberinde «Memlekettik tilde úzdik qyzmet kórsetý» óńirlik baıqaýy ótkizildi. Sol saıysta «Dom pechatı» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń «Rýhty el!» komandasy óz múmkindikterin pash etip, júldeli úshinshi oryndy jeńip aldy. Kásiporyndaǵy Elena jáne Olga esimdi qyzdardyń qazaqsha ájeptáýir til syndyryp qalǵandary da baıqaldy. Ujymdaǵylar munymen tejelip qalmaı, aldaǵy ýaqytta kásibı de, rýhanı da jetilýdi jalǵastyra beretin bolamyz deıdi.
