Pavlodar oblysynda órtten aman qalǵan Quran kitaby saqtaýly

None
None
ASTANA. QazAqparat - Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıinde Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Ótkenniń qazynasy - bolashaqqa» atty shara ótti, dep habarlaıdy pavlodarnews.kz.

Ertis óńiriniń kıeli geografııasy kartasyna Qashyr aýdanynyń týmasy Saıdilda qajy (Shaıdolla) Túıtibekulynyń zıraty engizilgen bolatyn. Saıdilda qajynyń jeke zattary tuńǵysh ret jurtshylyq nazaryna usynyldy. Onyń ishinde qoljazbalar, Quran kitaby men taqııa bar. 




Ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Erbol Qaıyrov jeti jyldan beri el aralap, Saıdilda  qajynyń ómirin zertteýmen aınalysýdy qolǵa alǵan.  

"Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ǵylym akademııasy, Omby murajaılary jáne Ýfa qalasyndaǵy Ǵalııa medresesimen hat almasýdamyz", - deıdi bólim meńgerýshisi.

- Búginde ol kisiniń 16 betten turatyn shaǵataı tilindegi qoljazbasy tabylyp otyr. Ókinishke oraı, elimizde shaǵataı tilinde oqıtyn adamdar joq. Sondyqtan Ǵylym mınıstrliginiń shyǵystaný ınstıtýtyna jiberilip, tórt beti ǵana oqylǵan. Óz qoljazbasynda «11 aıdyń 2-sinde nıet ettim. Halqym - barym, dinim - Alladan» dep jazǵan eken. Kóbinese ýaǵyzdar men dindi halyqqa jetkizý,  aýrý-syrqattan aryltatyn aıattar týraly jazylǵan.

 Erbol Qaıyrovtyń aıtýynsha, búgingi kórmege Shaıdolla Túıtibekulynyń Ábilqasan Jeńis degen azamat saqtap kelgen Quran kitaby qoıylǵan.  El aýzynda taraǵan  derekter boıynsha kezinde meshit pen medreseniń qurylysy kezinde órt shyǵyp, Quran  kitaby odan aman qalǵan. Ózi turǵyzǵan medresede Novosibir jáne Omby aımaqtarynan, Ertistiń arǵy-bergi jaǵynan kelgen balalar bilim  alǵan. Ókinishke oraı, Keńes úkimeti ornaǵan kezde meshit pen medrese buzylǵan. Meshittiń edeni men basqa da materıaldarynan kórshi orys aýyldarynda mektep salǵan. Alaıda sol mektep kópke uzamaı otqa oranǵan.  



El arasynda qalǵan ańyzdarǵa súıensek, kóne shaǵataı tilinde jazylǵan qoljazbalardyń kóbi ózimen birge jerlengen, birqatary jıenderinde saqtalǵan.

Saıilda (Shaıdolla) Túıtibekuly 1874 jyly dúnıege kelgen. 1908-1909 jyldary qajylyqqa barǵan. 1926 jyly meshit buzylǵannan keıin kópke barmaı dúnıeden ozǵan.  

- Ol adamnyń ómiri kópshilik úshin ańyz tárizdi, - deıdi Erbol Qaıyrov. - Basynda túnep júrgen kezde em qonǵan adamdar tań atyp kele jatqan sátte aq kıimdi adamdy kórip, bata alǵan. Bul da Allanyń bergen syıy bolar. Keńes úkimeti kezinde jer barlaý jumystary júrgizilip, ushaqtarmen ushyp júrgen.  Pavlodar oblysynda eki jerden ushaq ushyp bara jatqan kezde radarlary óship qalyp otyrǵan. Sol jerlerdiń biri - Máshhúr Júsip Kópeıulynyń, ekinshisi - Saıdilda qajynyń jatqan jerleri bolsa kerek.  Bul - jańa esim. Bolashaqta zertteý jumystary  jalǵasyn tabady.  Basty maqsat - osy adamnyń eńbekterin jaryqqa shyǵara otyryp,  dinimiz ben mádenıetimiz arqyly búgingi urpaqty tárbıeleý, Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý.

 Jetekshi kentiniń turǵyny, zeınetker Qonysbaı Júnisov Saıdilda qajynyń kesenesin turǵyzý jumystary úsh jyldan beri júzege aspaı kele  jatqanyn atap ótti. Kachır aýdany Trofımovka aýylynyń dál ortasynda Karasýk bólimshesine ótetin joldan sol jaǵyna qaraı medreseniń orny men meshit ornalasqan. Osy jerge úsh  jarym shaqyrym jol salyp, kesene turǵyzý  josparda bar.   - Jobalyq-smetalyq qujattamaǵa sáıkes alty mıllıon teńgedeı qarajat qajet, - deıdi Qonysbaı Júnisov.

 Saıdilda qajynyń ul balasy bolmaǵan. Bala kezinen óte zerek  bolyp ósken. Qyz baladan taraǵan jıenderiniń biri - búginde Baıanaýyl aýdanynyń ákimi Orazgeldi Qaıyrgeldınov.  Eseıgen soń ómir boıy halyq aǵartý isimen aınalysqan. Ýfada Ǵalııa medresesin bitirgen.  Bolashaqty boljap bilgen kóripkeldik qasıetimen tanylǵan. 

Foto: pavlodarnews.kz

Сейчас читают
telegram