Páterge baılanysty alaıaqtyq áreketter órship otyr - Bas prokýratýra
2015 jyly respýblıka boıynsha páterlerdi jáne úılerdi satýmen baılanysty alaıaqtyqtyń 700-den astam faktisi tirkelgen.
Aǵymdaǵy jyldyń 3 aıy ishinde osyndaı sıpattaǵy faktiler boıynsha 519 sotqa deıingi tergep-tekserý jumysy bastaldy.
Alaıaqtardyń tapqyrlyǵy men «klıentterdiń» senimdiligine sáıkes turǵyn úılerge qatysty alaıaqtyq ádisteri san túrli.
Mundaı ádisterdiń keń taraǵany - páterdi naryqtyq baǵadan tómen baǵaǵa satý.
Mysaly, Shyǵys Qazaqstan oblysynda B. esimdi azamatsha buqaralyq aqparat quraldarynda jáne ınernet saıttarynda bankilerde kepilde turǵan páterlerdi satyp alý jáne olardy naryqtyq baǵadan tómen baǵalarǵa satý týraly habarlandyrýlar bergen.
Óz qyzmetiniń zańdy bolyp kórinýi úshin jáne azamattardy jańyldyrý maqsatynda olarmen nysanaly maqsaty «páterdi satyp alý» dep kórsetilgen notarıaldy kýálandyrylǵan qaryz sharttaryn jasasqan. Sonymen qosa shart boıynsha azamattarda usynylyp otyrǵan páterlerdi óz betimen kórýge jáne memlekettik organdardan páterlerdiń tirkelýi men kimge tıesili ekeni jóninde aqparat suratyp alýǵa quqyǵy bolmaǵan.
Nátıjesinde B. esimdi azamatsha toqsan eki jábirlenýshige jalpy somasy 371 mln. teńge kóleminde materıaldyq zalal keltirdi.
Bul zańsyz áreketteri úshin Óskemen qalasy sotynyń úkimi boıynsha B. esimdi azamatsha múlkin tárkileý jáne 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna kesilip, oǵan jazasyn jalpy rejimdegi túzeý kolonııasynda óteý taǵaıyndaldy.
Basqa jaǵdaılarda alaıaqtar memlekettik baǵdarlamalar boıynsha úı alýǵa kómek beremiz degen ýádemen jábirlenýshilerden aldaý jolymen iri somalar alyp otyrǵan.
Mysaly Oral qalalyq sotynyń úkimi boıynsha múlkin tárkileý jáne ártúrli merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasymen 5 áıel adam sottaldy.
Bul áıelder toby ózderin jyljymaıtyn múlikti satý jónindegi menedjerler retinde tanystyryp, memlekettik baǵdarlama boıynsha arzan páterlerdi satyp alýǵa járdemdesýge ýáde bergen. Aqshany berý qaryz shartymen rásimdeledi. Nátıjesinde aqsha da joq, páter de joq.
Bul ádisti alaıaqtar bir jyl boıy qoldanyp kelgen, olar elýden astam azamatty aldap, árqaısysyna 30 ben 50 myń AQSh dollary kóleminde zalal keltirgen. 2015 jyly alaıaqtardyń quryǵyna túsken azamattar quqyq qorǵaý organdaryna shaǵymdana bastaǵan ýaqytta olardyń qylmystyq áreketteri toqtatyldy. Qazirgi ýaqytta kináliler sottaldy, alaıda zalal tolyǵymen ótelgen joq.
Bul alaıaqtyqtyń birneshe túri ǵana, al qazirgi zamanda olardyń túrleri óte kóp.
Jyljymaıtyn múlikke qatysty mámile josparlaý barysynda, ár adam ózin alaıaqtardan qorǵaý týraly oılanýy kerek.
Ol úshin jyljymaıtyn múlik nysanynyń baǵasyna nazar aýdarǵan jón, óıtkeni páterler tym arzanǵa satylmaıdy.
Eń aldymen basty nazardy adamdarǵa emes, qujattarǵa aýdarý qajet. Barlyq qujattar ret-retimen tolyq bolýy kerek jáne sizge mámile aldynda berilýi mindetti. Sonymen qatar barlyq jaǵdaıda qujattardyń túpnusqasyn talap etken jón.
