Parlament qandaı mańyzdy zańdar qabyldady
ASTANA. KAZINFORM – Segizinshi saılanǵan Parlamenttiń 2-sessııasynyń jumysyn aıaqtalyp, depýtattar kanıkýlǵa ketti. Ekinshi sessııanyń zańnamalyq kún tártibi mazmundy boldy. Palatalardyń 5 birlesken otyrysy, Májilistiń 39 jalpy otyrysy jáne Senattyń 43 jalpy otyrysy ótti. Sessııa barysynda eki palatanyń qaraýynda 179 zań jobasy boldy. Onyń 102-si qabyldandy.
Sońǵy jyldary jylýmen, elektrmen jabdyqtaý salasyndaǵy problemalar jıi kóterile bastady. Apattarǵa, jylýmen qamtamasyz etý júıesindegi aqaýlarǵa tap boldyq. Bul – jyldar boıy qordalanǵan problemalar. Óıtkeni, óńirlerde jabdyqtardyń 80 paıyzdan astamy tozǵan. Osy rette Parlament qabyldaǵan jylý energetıkasy týraly zań saladaǵy jaǵdaıdy birshama jaqsarta túspek.
Depýtattar jylýmen jabdyqtaýdyń barlyq kezeńi boıynsha – óndiristen bastap tutynýshyǵa qyzmet kórsetýge deıin zań júzinde jaýapkershilik engizdi. Obektilerdiń jylý berý maýsymyna daıyndyǵyna birinshi basshylar tikeleı jaýapty bolady. Sonymen qatar, jylýmen jabdyqtaý júıesinde aqaý tabylsa, tutynýshylar shyǵyndy óteýdi talap etýge quqyly. Sondaı-aq elektrmen jabdyqtaýshy deldal uıymdardyń qyzmetin toqtatý jóninde norma qabyldandy. Bul normaǵa qatty qarsylyq bildirgender de bolǵany jasyryn emes. Biraq depýtattar men memlekettik organdar birlesip, normany qorǵap shyqty.
Taǵy bir másele – memlekettik satyp alý júıesindegi kemshilikter. Júıedegi burynnan kele jatqan problemalar onyń damýyn tejep, otandyq bızneske kedergi keltirdi. Sonyń saldarynan jergilikti jerlerde, ásirese ınfraqurylym nysanyn salý salasyndaǵy bastamalar jyldar boıy iske aspady. Sondyqtan Memleket basshysy búkil memlekettik satyp alý júıesin reformalaý qajet ekenin birneshe ret aıtqan bolatyn. Qabyldanǵan Memlekettik satyp alý týraly zań satyp alynatyn taýarlardyń, jumystar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrady. Ol memlekettik satyp alýdyń ashyqtyǵyn, sapanyń baǵadan basym bolýyn qamtamasyz etedi.
Osy sessııada depýtattar mass-medıa týraly zań qabyldady. Kúni keshe buqaralyq aqparat quraldary ókilderin kásibı merekemen quttyqtaý kezinde Prezıdentimiz bul zań jýrnalısterdiń múddesi men quqyqtaryn qorǵaý tetikterin kúsheıtetinin atap ótti.
«Ózderińizge málim, jýyrda men «Mass-medıa týraly» zańǵa qol qoıdym. Óte mańyzdy qujat. Jýrnalısterdiń múddesi men quqyqtaryn qorǵaý tetikteri kúsheıtilgen dep aıtýǵa bolady. Bul qujat elimizdegi mass-medıanyń áleýetin arttyra túsedi dep oılaımyn. Sondaı-aq aqparattyq derbestigimizdi nyǵaıtýǵa múmkindik beredi», - dedi Memleket basshysy.
Jańa zań otandyq mass-medıa salasynyń damýyna tyń serpin bereri sózsiz.
Sonymen qatar, depýtattar medıtsına qyzmetkerleri úshin de birtindep qolaıly jaǵdaı týǵyza aldy. Máselen, halyq qalaýlylary medıtsına qyzmetkerlerin qoldaýǵa jáne jalpy densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa baǵyttalǵan zań qabyldady. Medıtsına qyzmetkerleriniń kásibı jaýapkershiligin mindetti saqtandyrý júıesin engizdi. Áleýmettik kepildikterdi kúsheıtti.
Osy Zań dárigerlerdi aýylǵa barýǵa yntalandyra tústi. Endi aýyldyq aýrýhanalarda jumys istegisi keletin dárigerler eń tómen 100 jalaqy mólsherinde kóterme járdemaqy alady. Bul – shamamen 9 mıllıon teńge. Budan bylaı dárigerlerge aıryqsha eńbegi úshin «Qazaqstannyń eńbek sińirgen dárigeri» qurmetti ataǵy beriletin bolady.
Sessııada depýtattar alǵash ret «Adam saýdasyna qarsy is-qımyl týraly» derbes zań qabyldady. Buryn bizde mundaı zań bolmaǵan. Osy zańdy qabyldaý arqyly Qazaqstan halyqaralyq mindettemelerdi oryndap qana qoımaı, adam quqyǵyn qorǵaý salasyndaǵy quqyqtyq bazany da nyǵaıta tústi.
Depýtattar Úkimetti kútpeı-aq, qoǵamǵa qajet zańdarǵa ózderi bastama jasady. Máselen, Parlament depýtattary «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasyn iske asyrý úshin zańnamalyq baza qalyptastyrdy. Bul – Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasyndaǵy negizgi bastamanyń biri. Bıyldan bastap balalarǵa Ulttyq qordan alǵashqy tólemder túsip jatyr. Osylaısha, elimizdiń ulttyq baılyǵynan túsetin tabystyń úlesi balalarǵa tıe bastady.
Depýtattar jer jáne jer qoınaýy, barlyq tabıǵı resýrstar halyqqa tıesili ekendigi týraly konstıtýtsııalyq normany naqty iske asyrdy. Endi jańa iri munaı-gaz ken oryndarynyń 50 jáne odan da kóp paıyzy memleketke tıesili bolmaq. Bul eki zań da – áleýmettik ádildik qaǵıdattaryn naqty iske asyrýdyń aıqyn kórinisi.
Sondaı-aq, depýtattar bastama kóterip, turmystaǵy zorlyq-zombylyqpen kúresýge baǵyttalǵan túzetýler ázirledi. Azamattarymyzdyń rezonans týdyrǵan qylmystarǵa reaktsııasy, zorlyq-zombylyqqa tózbeý depýtattardy osy saladaǵy zańnamany edáýir qataıtýǵa ıtermeledi. Memleket basshysy da Joldaýda jáne Ulttyq quryltaıda bul máselege qatysty óz ustanymyn bildirgen bolatyn. Osy zań arqyly Qazaqstan qoǵamynda zorlyq-zombylyqtyń órshýine tosqaýyl qoıyldy.
Sońǵy ýaqytta halyqtyń shamadan tys kredıt alýy máselesi de qaterli sıpat ala bastaǵany belgili. El Prezıdenti osyǵan alańdaýshylyq tanytyp, bul problema azamattardyń jaǵdaıyna da, kóńil-kúıine de tikeleı áser etetinin birneshe ret aıtty. Máseleni túbegeıli sheshý úshin Parlament kredıt berý kezinde qaýip-qaterdi barynsha azaıtý jáne qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý máselesi boıynsha zań qabyldady. Bul zań – azamattardyń qarjylyq problemalary týraly kelip túsken ótinishterine naqty jaýap. Osy qadam halyq arasynda qaryzdyń aıtarlyqtaı azaıýyna septigin tıgizbek. Osylaısha, Parlament tuńǵysh ret bankter men qarjy uıymdarynyń emes, halyqtyń múddesin qorǵaıtyn zań qabyldady.
Depýtattar Ulttyq quryltaıdyń otyrysynda usynylǵan bastamalardy da iske asyra bastady. Elde lýdomanııa sııaqty qoǵamdyq dertke qarsy jalpyulttyq kúres jarııalandy. Memleket basshysy qumar oıyndy HHІ ǵasyrdaǵy eń keleńsiz áleýmettik indettiń biri dep atady. Tek resmı derekter boıynsha, shamamen 400 myńǵa jýyq azamat qumar oıynnyń quryǵyna túsken. Olardyń deni – jastar.
Oıyn bıznesi týraly zań Parlament qabyrǵasynda, túrli qoǵamdyq alańdarda uzaq ýaqyt boıy talqylandy. Zańdy qabyldaýǵa qarsylyq tanytýǵa tyrysqan yqpaldy toptar da boldy. Soǵan qaramastan depýtattar býkmekerlik keńseler men kazınolarǵa qoıylatyn talaptardy qataıtty. Onlaın-kazıno qyzmetin uıymdastyrǵany úshin qylmystyq jaýaptylyq engizildi. Boryshkerler men alıment tóleýshilerdiń oınaýyna tyıym salyndy. Osylaısha, qoǵamdy áleýmettik turǵydan saýyqtyrý jolynda mańyzdy qadam jasaldy.
Veıp satýǵa tyıym salatyn zań normalary jaqynda ǵana kúshine endi. Sońǵy eki jylda eldegi veıp aınalymy 300 ese ósken. 2,5 jyl ishinde elge úsh mıllıonǵa jýyq veıp ákelingen. Densaýlyq saqtaý týraly zań aıasynda veıp taratýǵa tolyq tyıym salyndy.
Sonymen qatar, 2-sessııada Prezıdenttiń taǵy bir bastamasy – kóshedegi, tabıǵat aıasyndaǵy vandalızm áreketterine qarsy kúres sharalary zańnamalyq sıpatqa ıe boldy. Osy zań arqyly bul máselede tártip ornatyp, elimizdiń tabıǵı jáne mádenı qundylyqtarynyń saqtalýyna yqpal etildi.
