«Paramen ustalǵan qyzmetkeriniń áreketi úshin basshynyń otstavkaǵa ketýin zańmen bekitý kerek pe?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Daǵdarys qursaýyna tumshalanǵan álemdik ekonomıka turalap tur. Jahandyq ekonomıkalyq daǵdarystyń beti qaıtar emes. Dúnıejúziniń bilgir de bilikti ekonomısteri onymen kúrestiń tıimdi jolyn izdep, tıtyqtap bitti. Alaıda, tyǵyryqtan shyǵar soqpaqtyń súrleýi tabylar emes. Qurlyqtyń bárin qursaýlaǵan bul ekonomıkalyq kúızelisti sarapshylar san-saqqa júgirtip, daǵdarystyń birinshi tolqyny, daǵdarystyń ekinshi tolqyny degen sııaqty boljamdar jasaýda. Aqıqatynda álem ekonomıkasyn kúızeliske ushyratqan bul qubylys 2008-2009 jyldardaǵy amerıkalyq ıpotekalyq daǵdarystyń sozylmaly saldary sııaqty. Muhıttyń arǵy jaǵynan bastaý alǵan sol qarjy daǵdarysy kári qurlyqtyń kóne memleketteriniń damyǵan ekonomıkasyn turalatyp tyndy. Osy álemdik daǵdarys jaıly jáne elimizde daǵdarysqa qarsy atqarylyp jatqan sharalar jaıly «Egemen Qazaqstan» gazetindegi «Álem ekonomıkasy tyǵyryqta tur» degen taqyryptaǵy maqaladan bile alasyzdar.
Elbasynyń bıylǵy halyqqa Joldaýynda bilim berý salasyna, tárbıe máselesine, ásirese orta mektep, odan keıingi oqytý isine erekshe mán bergeni belgili. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» gazeti Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Mektepke deıingi jáne orta bilim berý departamentiniń dırektory Jańyl Jontaevany áńgimege tartqan. Basylymnyń barlyq saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ol: «Ulttyń ult bolyp qalyptasýy úshin tili men dini, jeri qanshalyqty mańyzdy bolsa, onyń rýhanı dúnıesi de sonshalyqty mán-maǵynaǵa ıe. Búginde sapaly bilim alý máselesiniń máni artýda. Ony jańa sapaǵa kóterý - qoǵamdyq máselege aınalýda. Joldaýda adamı kapıtaldyń sapaly damýyna basa nazar aýdarylyp, oqytý protsesine qazirgi zaman talabyna saı tehnologııalar men ádistemelerdi engizý, pedagogtar sapasyn kóterý, oqýshylardyń fýnktsıonaldyq saýattylyǵyn damytý, tárbıe máselesin kúsheıtý baǵyttary naqty qarastyrylǵan», - deıdi. Suhbat «Talapqa saı bilimdi bekemdeý mindet» degen taqyryppen berilgen.
***
Bıyl aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi astyqtyń rekordtyq kórsetkishin oryndaýǵa tyrysyp jatqan joq. Árıne, oǵan, birinshiden, ótken jylǵy jaǵdaı - bıdaıdyń biraz bóligi elevatorlarǵa syımaı, dalada qalyp, rásýa bolǵany áser etse, ekinshiden, aldaǵy eki jylǵa arnalǵan jańa bıýdjettiń jobasy sebep bolǵan syńaıly. Úkimet osy salaǵa bólinetin qosymsha qarajatqa mal sharýashylyǵyn damytýdy kózdeıdi. Sodan bolar, aǵymdaǵy jyly egistik alqaptarynyń biraz bóligi qysqarady. Degenmen, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi bıylǵy astyqtyń kólemi ótken jyldardyń dárejesinde bolady dep boljap otyr. Bıylǵy egis jumystaryna ázirlik, kóktemgi sý tasqyny men ońtústikte beleń alǵan aýsyl indeti týraly maqalany «Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynan oqı alasyzdar.
«Paramen ustalǵan qyzmetkeriniń áreketi úshin basshynyń otstavkaǵa ketýin zańmen bekitý kerek pe?» «Alash aınasy» gazeti óziniń turaqty «Oı-kókpar» aıdarynda qoǵam múshelerine osyndaı oı tastaıdy. «Budan bylaı paramen qolǵa túsken qyzmetkerleriniń qylmystyq áreketi úshin memlekettik mekemelerdiń basshylary otstavkaǵa ketýi kerek» degen pikirdi buǵan deıin Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Baımenov málim etken bolatyn. Zań jobasy aldymen sáýir aıynda Úkimettiń qaraýyna túsedi. Basylym bul máseleni buryn da kótergen edi. Endi osy taqyrypqa baılanysty Májilis depýtaty Murat Ábenov pen saıasattanýshy Aıdos Sarym pikir talastyrady.
***
«Otandyq naryqtyń basqa salalaryna qaraǵanda, qarjylyq qyzmet kórsetý sektorynyń ahýaly máz emestigi belgili. Áıtse de, onda sońǵy jyldary negizgi kórsetkishterdiń (jınalatyn saqtandyrý syıaqylarynyń kóleminen basqa) turaqty ósimi baıqalýda», - dep jazady «Aıqyn» gazeti juma kúngi sanyndaǵy «Ósim bar, al fýnktsıonaldyq múmkindikter baıaǵy deńgeıde», degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Ulttyq banktiń qarjy naryǵy jumystaryn retteý jáne baqylaý jónindegi komıtetiniń málimetterine sáıkes saqtandyrý uıymdarynyń sany ótken jyly 40-tan 38-ge tústi. Qazirgi kezde (2012 jyl basynda) ómirdi saqtandyratyn - 7, avtokólik qarajattarynyń ıelerin mindetti saqtandyrý boıynsha - 26 uıym bar eken. Sonymen birge, saqtandyrý qyzmeti rynogynda 14 saqtandyrý brokeri men 84 aktýarııa jumys isteýde. Ótken jyly saqtandyrý uıymdarynyń jıyntyq aktıvteri 13 paıyzǵa ósip, qarjysy 387,7 mlrd teńgeni quraǵan. Jeke kapıtaly 10,8 paıyzǵa ósip, 231,2 mlrd teńge bolyp otyr.
