Pandemııadan keıingi týrızm – elordaǵa jyl basynan beri 200 myń týrıst kelgen
Nur-Sultan qalasy ákimdigi Investıtsııalar jáne kásipkerlikti damytý basqarmasy Astana Invest kompanııasymen birlesip týrıstik salany damytady jáne osy salada statıstıka men taldaý júrgizedi. Derekterge sáıkes, 2021 jyly syrttan keletin týrıster sany 2020 jylmen salystyrǵanda Reseıden 23%-ǵa, Túrkııadan 36%-ǵa, Ýkraınadan 24%-ǵa, Birikken Arab Ámirlikterinen 10%-ǵa artqan.
Nur-Sultannan 27 elge tikeleı reıs bar
Sońǵy eki jylda búkil álemde epıdemııaǵa qarsy sharalar jasalyp, týrızm salasy aıtarlyqtaı zardap shekken edi. Statıstıka organdarynyń málimetinshe, týrızm salasy qalpyna kelip jatyr, 2021 jyly týrıster sany 2020 jylmen salystyrǵanda 88%-ǵa artqan.
Nur-Sultanǵa 2021 jyly 751 123 myń týrıst kelgen, onyń ishinde 78 023 sheteldik, 673 100 qazaqstandyq bar. Óz kezeginde, 2022 jyldyń birinshi toqsanynda týrıster sany 206 245 myń adamdy qurady, onyń ishinde 18 673 sheteldik, 187 572 óz azamattarymyz bar. Sońǵy málimetter boıynsha, týrıster sany 30%-ǵa artqan.
2021 jyly ornalastyrý oryndary kórsetken qyzmet kólemi 2020 jylmen salystyrǵanda 75%-ǵa artty. 2021 jyly elordaǵa 4,8 mln adam ushaqpen kelgen, bul kórsetkish 2020 jylmen salystyrǵanda 48%-ǵa artty.
Sonymen birge, 73 elmen vızasyz rejım qalpyna keltirildi. Bul kórsetkish 2019 jylǵy deńgeıine qaıta oraldy.
Nur-Sultannan álemniń 27 eline halyqaralyq tikeleı reıster ushyrylady: Ázirbaıjan, Armenııa, Belarýs, Ulybrıtanııa, Germanııa, Grekııa, Grýzııa, Egıpet, Úndistan, Iran, Italııa, Katar, Kýveıt, Qyrǵyzstan, Maldıv, Mońǵolııa, Nıderlandy, BAÁ, Polsha, Reseı, Saýd Arabııasy, Tájikstan, Taıland, Túrkııa, Ózbekstan, Chehııa jáne Ońtústik Koreıaǵa aptasyna 76 marshrýt júrgiziledi.
Ákimdiktiń habarlaýynsha, ázirge Qytaımen tikeleı reıster ashylmady. Tikeleı reısterdiń qaıta bastalýy eki el arasyndaǵy kelisimderge tikeleı baılanysty.
Elordadaǵy tanymal oryndar
Qazaqstan elordasy sheksiz qazaq dalasynyń ortasyndaǵy sıqyrly oazıske uqsaıdy. Ortalyq Azııadaǵy eń úlken meshitter, «Báıterek», «Han Shatyr», EKSPO, Tsırk sekildi fýtýrıstik formadaǵy ǵımarattar Batys pen Shyǵys órkenıetin ushtastyrady jáne kez kelgen týrısti tańdandyra alady. Búginde Qazaqstan astanasy qarqyndy damyp keledi. Munda únemi jańa jáne qyzyqty oryndar ashylady.
Qala ákimdiginiń habarlaýynsha, týrıster arasyndaǵy eń tanymal oryn – sózsiz «Astana-Báıterek» monýmenti. «Báıterek» - elordanyń sımvoly jáne qalanyń basty týrıstik ortalyǵy. Onda týrıster men elorda qonaqtary sol jaǵalaýdyń ádemi kórinisin bıikten tamashalaı alady.
Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha «Báıterek» monýmentine 300 000-nan astam adam keldi. Ásirese jaz aılarynda eń kóp adam tirkelgen.
«Báıterekten» bólek, qaladaǵy tanymal oryndar qatarynda Esil ózeniniń jaǵalaýy, «Nurjol» býlvary, «Nur-Álem» mýzeıi, «Han-Shatyr» saýda-oıyn-saýyq ortalyǵy, okeanarıýmy bar «Ailand» otbasylyq demalys ortalyǵy, Botanıkalyq oranjereıa, Ulttyq mýzeı bar.
Týrıstik kompanııalar qonaqtar úshin qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda Nur-Sultan qalasy boıynsha 60 týrıstik marshrýt pen ekskýrsııalar ázirlegen. Onda negizgi jeti baǵyt bólingen: Esil ózeni boıynsha teplohodtaǵy krýızdik ekskýrsııa, avtobýstyq ekskýrsııalar, taqyryptyq ekskýrsııalar, jaıaý ekskýrsııalar, velomarshrýttar, atpen serýendeý, ekstremaldy týrlar jáne basqalary bar.
Oǵan qosa, demalys kúnderine arnalǵan 70 marshrýt (qala syrtyndaǵy týrlar) jasalǵan.
Negizgi jáne halyq kóp baratyn jerler boıynsha 11 baǵyt bar: Býrabaı, Zerendi, Qarqaraly, Suńqar taýlary, Sileti kanony, «Imantaý Shalqar» kýrorttyq aımaǵy, Qorǵaljyn qoryǵy, tarıhı ekskýrsııalar, «Aljır» lageriniń mýzeıine, Qabanbaı batyr kesenesine, «Qarlag» lageriniń mýzeıine jáne Máshhúr Júsip Kópeev kesenesine barýǵa bolady.
Іs-sharalar týrızminiń damýy
Nur-Sultan qalasy ózin MICE-ındýstrııa baǵytynda damytýda. ıAǵnı, MICE – Meetings (kelissózder, kezdesýler), Incentives (baǵdarlamalar men týrlar, tımbıldıngter), Conferences (semınarlar, keńester, konferentsııalar), Exhibitions (ımıdjdik is-sharalar, kórmeler), túrli korporatıvtik sharalar ótkizýmen baılanysty iskerlik týrızm ındýstrııasynyń bir salasy.
Jalpy is-sharalar jáne bıznes-týrızmdi damytý úshin shet tilderin meńgergen mamandar daıarlanýy tıis. Munda belgili bir máselelerdi talqylaý úshin joǵary laýazymdy qonaqtar, bıznesmender jáne sala sarapshylary jınalady. Nur-Sultanda is-sharalar týrızmin damytý úshin úlken perspektıvalar bar.
Bıyl da elordada túrli halyqaralyq forýmdar, konferentsııalar, mamandandyrylǵan keńester qaıta jandandy. Mysaly, maýsym aıynda «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynda dástúrli Astana finance days ótti. Bul sharaǵa 70-ten astam eldiń ókilderi qatysty.
Al qyrkúıekte álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezin ótkizý josparlanyp otyr. Sondaı-aq, qazan aıynda Nur-Sultan qalasynda Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń VI Sammıtine daıyndyq júrip jatyr.