Pandemııadan keıingi álemdik ekonomıkanyń qazirgi jaǵdaıy men keleshegi qandaı
Pandemııa áseri: Álemdik ekonomıkaǵa jasalǵan boljamdar
Qazir álemdik ekonomıkanyń bolashaǵyna boljam jasaıtyn halyqaralyq uıymdar taldaý kezinde pandemııanyń halyqaralyq saýdaǵa áserin eskeredi. Dúnıejúzilik saýda uıymynan (DSU) málimdegendeı, 2020 jyly pandemııa álemdik saýda-sattyq kólemin 13-32%-ǵa tómendetti. Álsireýge sebep bolǵan - saıahatqa engizilgen shekteýler, tutynýshylyq suranystyń tómendeýi jáne taýar tasymaldaý marshrýttarynyń ózgerýi.
Degenmen jaǵdaıdy baǵalaý kezinde indettiń naqty qandaı salalar men sektorlarǵa qalaı áser etkenin eskerý mańyzdy. Máselen, koronavırýs pandemııasy ýaqytynda tehnologııalar men densaýlyq saqtaý baǵytyndaǵy qyzmetterge suranys artty.
Mundaı kezde elderdiń úkimeti men saıasatkerlerine ekonomıkanyń qalaı damıtynyn boljaý qıyn. Sarapshylar pikirinshe, COVID-19 qysqa merzimdi aralyqta álemdik ekonomıkaǵa eleýli áser etedi jáne ol birqatar memlekette qarjylyq daǵdarys pen retsessııa týdyrýy múmkin. Sonymen birge pandemııanyń uzaq merzimdi saldary ekonomıkalyq quldyraýǵa alyp keledi degen boljamdar da jasaldy. Kóptegen zertteýlerde COVID-19 ınfektsııasynyń taralýy toqtamasa, onda ol álem elderiniń ekonomıkasyna qandaı joıqyn soqqy bolary eseptelip, kórsetildi.
Kóptegen eldiń jalpy ishki ónim kólemi tómendedi
Pandemııa saldarynan birqatar álem elderiniń jalpy ishki ónimi (JІÓ) azaıdy. Sonymen qatar adamdardyń da oıy ózgere bastady. Atap aıtqanda, halyq taýarlardy onlaın satyp alyp, elektrondyq kommertsııaǵa bet burdy. Osy tendentsııanyń nátıjesinde COVID-19-dan keıingi kezeńde dástúrli bólshek saýda jelileriniń quldyraýy nemese túbegeıli ózgeriske ushyraýy múmkin.
Toqtala keteıik, Halyqaralyq valıýta qory (HVQ) DSU-men birlesip álemdik JІÓ 2020 jyly 4,9%-ǵa qysqarady dep boljam jasaǵan bolatyn. Bul - buryn bolǵan álemdik ekonomıkadaǵy uly depressııadan keıingi eń úlken quldyraý. HVQ ókilderi 2022 jylǵa deıin álemdik ekonomıka tolyq qalpyna kelmeıdi, tıisinshe atalǵan aralyqta túrli sektorlar zardap shegetinin málimdegen edi.
Dúnıejúzilik Banktiń (DB) «Álemdik ekonomıkanyń perspektıvalary» esebine sáıkes, COVID-19 saldary álemdik jalpy ishki ónim kólemin 5,2%-ǵa tómendetedi. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy jahandyq JІÓ alǵashqy kezeńde 6%, keıin 7,6%-ǵa deıin azaıady dep boljady. Sonymen qatar Azııa Damý Bankiniń dereginshe, álemdik jalpy ishki ónim 4,8%-ǵa azaıýy múmkin. Bul óz kezeginde tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń 6%-dan 15%-ǵa deıin tómendeýine ákep soqtyrýy ytımal.
Dúnıejúzilik Bank esepteýine sáıkes, 2020 jyly is júzinde álemdik ekonomıka 3,1%-ǵa jáne 2021 jyly 5,9%-ǵa ósti.
Alaıda, jasalǵan boljamdarǵa qaramastan, dúnıejúzilik ekonomıka ár memlekettiń saıasaty men qabyldaǵan ýaqtyly sharalaryna tikeleı baılanysty boldy. Damyǵan elder zardap shekken salalardy qoldaý jáne jumys oryndaryn qurý úshin yntalandyrý josparlaryn júzege asyrsa, damýshy elder bul baǵytqa qajetti qarajat bóle almady.
Osylaısha, COVID-19 pandemııasy álemde buryn-sońdy bolmaǵan ekonomıkalyq dúrbeleń týdyrdy. Sondyqtan álemdik ekonomıkanyń keleshegin boljaý - kúrdeli ári aýyr mindet.
Inflıatsııa álemdik ekonomıkanyń basty máselesine aınaldy
Inflıatsııa pandemııadan keıingi kezeńde álemdik ekonomıkadaǵy eń úlken problemaǵa aınaldy. Halyqaralyq valıýta qory jarııalaǵan «Jahandyq ekonomıkaǵa sholý» esebinde álem ekonomıkasyndaǵy ınflıatsııa bıyl 6,6%, al keler jyly 4,3%-ǵa tómendeıtini jazylǵan. Degenmen bul kórsetkish pandemııaǵa deıingi deńgeıden áli de joǵary.
Inflıatsııa ósken kezde nesıe berýshiler qaryzǵa joǵary paıyzdyq mólsherleme qoıady. Bul rette ıpotekalyq jáne bıznes úshin beriletin kredıtterdiń paıyzy artady. Osynyń nátıjesinde memlekettiń, jeke kompanııalardyń, halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń qaryzy úzdiksiz ósip barady.
Qazirdiń ózinde boryshtar jahandyq deńgeıdegi ekonomıkalyq, qarjylyq jáne monetarlyq quldyraýǵa ákep soǵatyndaı mólsherge jetip otyr. Eger ortalyq bankter pandemııadan keıin ınflıatsııamen kúresý úshin paıyzdyq mólsherlemelerdi kóterse, bul kóp kompanııalar, kóleńkeli bankter jáne ınvestıtsııalyq kompanııalardyń kúıreýine jeteleıdi. Tıisinshe, ol baǵaly qaǵazdar naryǵyna da teris áser etpek.
Klımattyń ózgerýine baılanysty ekonomıkaǵa tónetin qaýip
Pandemııadan soń týyndaǵan taǵy bir qaýip - klımattyń ózgerýi. Ol apatty saldarǵa ulasýy yqtımal. Al damýshy elderdi tipti tyǵyryqqa tirep otyrǵany belgili. Bul asa mańyzdy jahandyq másele. Óıtkeni, iri qaýipterdiń barlyǵy bir-birimen baılanysyp jatyr. Ol úshin CO2 shyǵaryndylaryn azaıtý qajet. Degenmen búginde ekonomıkalyq shyǵyndardy qysqartý esebinen ǵana CO2 kólemin tómendetýden basqa jol joq. Dúnıejúzi boıynsha 2020 jyl ótken 60 jyldaǵy eń aýyr jyl bolǵanyna qaramastan, sol jyly parnıkti gaz shyǵaryndylary 9%-ǵa qysqardy. Alaıda ekinshi jaǵynan, eger belsendi ekonomıkalyq ósim bolmasa, onda álemdik ekonomıkadaǵy qaryz máselesi sheshilmeıdi. Sondyqtan qazir shet memleketter CO2 shyǵaryndylarynan aryla otyryp damıtyn joldardy izdeýi qajet.
Tehnologııa men ınnovatsııa – basym baǵyt
COVID-19 pandemııasy kezeńinde álemdik ekonomıkany jańa deńgeıge kóterý protsesi jedeldedi. ıAǵnı, tehnologııalar jahandyq aýqymda aldyńǵy qatarǵa shyǵyp, ınnovatsııalardyń mańyzy artty.
Qazirgi ýaqytta álemdik naryqtaǵy zamanaýı tehnologııalarda qoldanylatyn toq ótkizgish materıaldardyń 50%-yn jáne joǵary sapaly jartylaı ótkizgishterdiń 80%-yn óndiretin Taıvan aınalasyndaǵy jaǵdaıdyń shıelenisýin pandemııa saldarynyń biri retinde qarastyrýǵa bolady. Óıtkeni, búginde ekonomıkada dástúrli energetıkalyq resýrstarǵa qaraǵanda, jartylaı ótkizgishterge suranys artyp keledi.
Álemdik ekonomıka kórsetkishteri qashan ósýi múmkin
Byltyr qańtarda Halyqaralyq valıýta qory jarııalaǵan «Jahandyq ekonomıkalyq boljam» esebinde kórsetilgendeı, álemdik ekonomıkanyń ósýi bıyl 2,9%-ǵa deıin baıaýlaıdy. Al 2024 jyly kerisinshe 3,1%-ǵa ósedi.
Ýkraınadaǵy qaqtyǵys jáne paıyzdyq mólsherlemelerdiń ósýi ekonomıkalyq belsendilikke úzdiksiz áser etip jatyr. Bul rette Qytaı ekonomıkasynyń tez arada qalpyna kelýi – turaqty damý men kórsetkishterdi kóterýge jol ashty.
PricewaterhouseCoopers (PwC) boljamyna sáıkes, bıyl álemdegi eń iri 20 eldiń ishinde Reseı ekonomıkasynda ǵana quldyraý bolady. Ol atalǵan elge pandemııadan keıin salynǵan sanktsııalarǵa baılanysty. Gaz, munaı jáne kómir eksportyna tyıym salý, shıki munaıǵa shekti baǵa engizý, áskerı jáne áleýmettik shyǵyndardyń artýy Reseı ekonomıkasyn baıaýlatty.
