Ozyq tehnologııaǵa arqa súıegen el ozady - jarkenttik jas dıqan
Jetisý oblysynyń Panfılov aýdanyndaǵy «Áıgerim» sharýa qojalyǵy óńirde alǵashqylardyń biri bolyp egistikke ylǵal saqtaý tehnologııasyn engizgen. Qazir ozyq tehnologııa óziniń jemisin berip otyr, dep habarlaıdy Kazinform.
Keıipkermen aradaǵy áńgime júgeri jınaý naýqanynyń qyzyp turǵan shaǵyna týra kelip qaldy. Áýeli suhbattasqysy kelmegendeı raı tanytty. Tipti, keıipkerimizdiń sheshilip sóıleýge ýaqyty joq ekeni daýys yrǵaǵynan-aq baıqalǵandaı edi. Ózimizge qajetti málimetti bilýge múddeli bolyp, biz de mazalap qoımaımyz. Shynymen, dál qazir Jarkent óńirinde kún raıy mızamshýaq bolyp turǵanymen, qara sýyq pen qar aralas jańbyrdyń habary alańdatyp-aq turǵan. Al dıqandar úshin ár sát qymbat, orylǵan júgerini keptirip, qoımaǵa tasyp úlgerý kerek.
«Áıgerim» sharýa qojalyǵynyń basshysy Ulan Sarpekovtiń keıingi 11 jyldaǵy qaýyrt tirligi osy eken. Mańdaı termen ósken egindi tókpeı-shashpaı jınaý alý úshin kúndiz kúlkiden, túnde uıqydan bas tartýǵa daıyn.
Jalpy, Jetisý oblysyndaǵy Panfılov aýdanynyń tarıhynda júgeri ósirýshi dıqandardyń aty altyn árippen jazylǵan. «Dala arýy» atanǵan daqyl egistigine qazir de basymdyq berilip otyr. Bıyl aýdanda 26 750 gektar alqapqa júgeri egilgen eken. Ulan Nábıuly bastaǵan «Áıgerim» sharýa qojalyǵynyń egis alqaptarynda ósip, óngen júgeri dáni osy tsıfrdyń jýan ishine kirip te tur.
– Sharýashylyqta mal azyǵyna jáne tuqymǵa arnalǵan júgeri túrleri, sol sııaqty popkorn júgerisin ósiremiz. Júgeri ósirýde ylǵal saqtaý tehnologııasyn engizýdiń mańyzy zor. Osy rette 2022 jyly aldymen 55 gektarǵa tamshylatyp sýarý júıesin engizip, ár gektarynan 150 tsentnerge deıin ónim jınadyq. Bıyl taǵy 101 gektarǵa osyndaı qurylǵylar qoıdyq. Bul rette sý únemdeý tehnologııasyn ornatýǵa jumsalǵan shyǵynnyń bir bóligi memleket sýbsıdııalaıtyny da edáýir kómek. Qazir kúzgi jıyn-terin naýqany qyzý júrip jatyr. Ónimdilik byltyrǵy shamadan kem bolmas, – dedi Ulan Sarpekov.
Anyqtama:
Ulan Nábıuly Sarpekov
1981 jyly, 23 qarashada Jetisý oblysynyń Panfılov aýdanyndaǵy Úlkenshyǵan aýylynda týǵan.
Turar Rysqulov atyndaǵy Ekonomıka ınstıtýtyn bitirgen.
2012 jyldan beri «Áıgerim» sharýa qojalyǵyn basqarady.
«Amanat» partııasynyń múshesi.
Panfılov aýdandyq máslıhatynyń depýtaty.
Sharýa jaıyn aıtqanda manadan sózge sarańdaý kóringen dıqan sheshilip sala bergendeı. Jastaıynan eńbekke etene aralasyp, aýyldyń tynys tirshiligimen bite qaınasqan keıipkerimiz qazir aýyl sharýashylyǵynyń damýyna qatysty jylt etken jańalyqty qalt jibermeıdi eken.
Ásirese, egistik pen mal basyn kóbeıtýde eski ádisten bas tartyp, zamanǵa saı ozyq tehnologııanyń óndiriske kóptep enýin jan-tánimen qoldaıdy. Osy jolda izdenip, bilimin jetildirip, iskerlik baılanystardy jolǵa qoıyp júr.
Óz sharýashylyǵyndaǵy egis alqabyna tamshylatyp sýarý tehnologııasyn engizý arqyly júgeriniń ónimdiligin eki ese arttyrǵan. Eki jyldyń ishinde 156 gektar jerge ylǵal saqtaý tehnologııasyn engizý maqsatynda jalpy somasy 270 mıllıon teńge ınvestıtsııa tartty. Ntıjesi joq emes, buǵan deıin júgeriniń ár gektarynan 70 tsentnerden ónim alynsa, tamshylatyp sýarýdy qoldanýdyń nátıjesinde ár gektaryna 150 tsentnerge deıin ónim alýǵa múmkindik týǵan.
Tamshylatyp sýarýdyń ızraıldik tehnologııasyn Jarkenttegi sharýa qojalyǵyna almatylyq «Irrıgator Kazahstan» kompanııasy ornatyp bergen. Jáne osy kompanııa júıeniń durys jumys isteýi úshin áli kúnge qarqyndy túrde súıemeldeý jasap keledi eken. Sonymen qatar kompanııa mamandary sý sorǵy stansysynda qalaı jumys isteý kerektigin sharýashylyqtaǵy jumysshylarǵa arnaıy úıretip, qolǵabys etýde.
Ulan Sarpektovtiń aıtýynsha, júgeri sharýashylyǵymen qatar qazaqtyń bııazy júndi qoıyn ósirý de qalǵa alǵan. Bul aýyl adamdaryn qosymsha jumyspen qatýǵa múmkindik berip otyr. Qazir «Áıgerim» sharýa qojalyǵynda jalpy sany 15 adam turaqty negizde jumys isteıdi. Al maýsymdyq naýqan kezeńde jumysshylar sany 40-qa jýyqtaıdy.
- Biz ótken eki jyldyń ishinde 156 gektar jerge ylǵal saqtaý tehnologııasyn engizip, oǵan jalpy somasy 270 mln teńge ınvestıtsııa quıdyq. Ǵylymnyń aty – ǵylym. Nátıjesi bireden bilindi. Mysaly, buǵan deıin júgeriniń ár gektarynan 70 tsentnerden ónim alyp kelsek, tamshylatyp sýarýdy qoldanýdyń nátıjesinde ár gektaryna 150 tsentnerge deıin ónimge qol jetkizdik. Tıimdi me? Árıne. Shyǵyn az, qol eńbegi jeńildedi. Al ónimdilik artty, - deıdi Ulan.
Jalpy, elimizdiń aýyl sharýashylyǵyn damytý úshin kóp aıtylatyn qyzyl sóz ben bitpeıtin jınalystardan góri naqty nátıjesin beretin áreketter qajet-aq. Memleket sál demep, ǵylymyı negizdep jolyn kórsetip jiberse, aýyldaǵy aǵaıynnyń ózi-aq ozyq tehnologııaǵa ıe artatyn sózsiz. Mundaı qoldaý egin sharýashylyǵyna da, mal sharýashylyǵyna da úlken kómek bolar edi. Ásirese, egistikti sapaly tuqymmen qamtý, mal basyn asyldandyrý sııaqty jumystarǵa shıraqtyq kerek.
Bıyl dıqandar úshin daıyn ónimniń ótkizý quny tómendep ketip, úlken ýaıymǵa salǵany jasyryn emes. Onyń ishinde júgeri baǵasy da arzan bolyp tur. Negizinen osy daqyldy ósiretin jarkenttik sharýalar eńbegimiz aqtalmaı qala ma dep alańdaıdy.
- Júgeri ósirýdi ata kásibimiz desek te bolady. Eger ekken júgerimiz jaqsy shyǵyp, ónimdi dittegen baǵaǵa ótkizsek, onda mańdaı terimizdiń aqtalǵany. Bul degeniń egistikke jańa tehnologııa engizýge jol ashady, sharýashylyqqa jańa tehnıa satyp alýǵa múmkindik beredi. Jumysshylardyń da jaǵdaıyn jasaımyz. Biraq, bıyl júgeri baǵasy tómen. Osy alańdatady. Byltyr ótkizgen júgeriniń ár kılosy úshin 126 teńge tólengen bolatyn. Bıyl zaýyt júgerini 15 paıyz ylǵaldylyqpen 80 teńgeden qabyldap jatyr. 15 paıyz degen joǵary sapaly júgeri. Paıyzyna qaraı quny da ózgeredi. Mysaly, 15-22 paıyz ylǵaldylyqpen ótkizgen ónimge 75 teńge, al 22 paıyzdan joǵary dánge 70 teńge ǵana tólenýde. Tek shyǵynǵa batyp qalmasaq eken,- deıdi ýaıymyn bildirgen Ulan Nábıuly.
Aıtpaqshy, aýyldastary Ulan Nábıulynyń qoly ashyq, jomart jan ekenin aıtady. Aýyldaǵy kóp balaly otbasylarǵa, basqa da muqtaj jandarǵa únemi qol ushyn sozyp keledi eken. Jeke adamdarǵa, meshitke kómek kórsetýdi paryz sanaıdy. Ásirese, pandemııa kezeńinde Jarkentegi aýrýhanaǵa barynsha qoldaý bildirdi. Sol kezde aımaqta bastaý alǵan «Birgemiz!» qaıyrymdylyq aktsııasynyń basy-qasynda jarkenttik jas kásipker Ulan Sárpekov te júrdi. Muny da bizge keıipkerimiz emes, el aıtty.
