Ózbekstandaǵy arhıvte Baqytjan Qarataevtyń Álıhan Bókeıhanovqa jazǵan haty saqtalǵan
Konferentsııada Reseı, Tatarstan, Ózbekstan elderinen, sondaı-aq Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen kelgen tarıhshylar «Alash» qozǵalysy týraly arhıvtik qorlardaǵy qujattardy tanystyrdy.
Ózbekstan Respýblıkasy Ortalyq memlekettik arhıviniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Shahıda Davýdovanyń aıtýynsha, qazirgi tańda Ózbekstandaǵy arhıvte Túrkistan ólkesi boıynsha qundy materıaldar saqtaýly tur.
«Baqytjan Qarataevtyń óziniń dosyna, «Alash» partııasynyń kóshbasshysy Álıhan Bókeıhanovqa jazǵan hattary bar. Onda B.Qarataev tatarlardyń jańa ómirge bet burǵanyn, olardyń sońynan qyrǵyzdar (qazaqtar - avt.) da óz jeri úshin oıanýǵa tıis ekendigin atap ótedi. Hattyń sońynda: «Múmkin, men qatelesip otyrǵan shyǵarmyn. Meniń hatyma jaýap jazýyńdy suraımyn. Seniń Chedertı isine qatysty pikirińdi qurmetteımin. Qyrǵyzdarǵa jer máselesi boıynsha qalaı kómektesýge bolatynyn jazshy», - dep keńes suraıdy B.Qarataev. Sonymen qatar, Túrkistan aýdandyq qorǵaý bóliminiń jalpy qorynda «Alash» qozǵalysynyń qalyptasýyna, damýyna jáne Túrkistandaǵy túrli saıası uıymdardyń qyzmetine qatysty kóptegen qundy qujattar tabyldy», - dep túsindirdi Shahıda Davýdova.
Shahıda Haıdarqyzy Ózbekstan arhıvinde Reseı ımperııasynyń musylman halqy men olardyń kóshbasshylaryna qatysty saıasatyn sıpattaıtyn baǵaly materıaldar da kezdesetinin atap ótti.
«Mysaly, Barlybek Syrtanov, Otynshy Áljanov pen Tursynbaı Saýrambaevtyń úıin tintý maqsaty týraly qujattar da saqtalǵan. Sonymen qatar, arhıvtiń qorynda 1911 jyldyń 28 qarashasyndaǵy Tyńshylyq bóliminiń basshysy Sklıýevtiń B.Syrtanovtyń Peterbýrgke barýy úshin ár qyrǵyz bolysynan aqsha jınaý týraly agentýralyq derekterdi alǵany jaıly hattama bar. Arhıvtik qujattarda «Alash» partııasy múshesiniń atyna joldanǵan hattar da joq emes. Mysaly, ınjener Muhamedjan Tynyshpaevtyń 1920 jyldyń 20 qyrkúıegindegi Qyrǵyz ınstıtýty komıtetine matematıkadan sabaq berýdi kelisý týraly haty jáne onyń Qyrǵyz ınstıtýtyna muǵalim bolyp kirgeni týraly mandaty bar», - deıdi Sh.Davýdova.
Ózbekstan memlekettik arhıv qorynda Túrkistan avtonomııalyq respýblıkasynyń Ortalyq atqarý komıteti qyzmetkerleriniń, sonyń ishinde Sultanbek Qojanov pen Turar Rysqulovtyń qysqasha ómirbaıandary saqtalǵan.
«Jalpy, «Alash» qozǵalysy týraly derekterdi 1917-1920 jyldary jaryq kórgen merzimdi basylymdardan, atap aıtqanda, «Ýaqytsha úkimet habarshysy», «Túrki OAK habary», «Kızıl Ýzbekıston», «Semırechınsk oblysy habarshysy», «Túrkistan habarshysy», «Túrkistan daýsy», «Ferǵana oblysyy habarshysy» gazetteri men «Ulttyq ómir», «Túrkistan mádenıeti men óneri», «Qazaqstan halyq sharýashylyǵy», «Túrkiodaq bıýlleteni», «Sotsıal-demokrat» jýrnaldardan kezdestirýge bolady», - dep qorytyndylady aǵa ǵylymı qyzmetker.
Eske salaıyq, bıyl Alash qozǵalysynyń ǵasyrlyq toıy - Alash ulttyq avtonomııasynyń, Alash partııasynyń jáne Alash úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. Atalmysh mereıtoıǵa oraı respýblıka kóleminde túrli is-sharalar ótip jatyr. Alash qozǵalysynyń ıdeıalaryn eldiń túkpir-túkpirinde ótip jatqan konferentsııalar, sımpozıýmdar men dóńgelek ústelderde nasıhattaýda.
