Ózbekstanda «Uly dala muralary» kórmesi ashyldy
Halyqaralyq kórme Ózbekstandaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń jylyna oraı uıymdastyrylǵan bolatyn. Eki el prezıdentteriniń kezekti kezdesýinde 2019 jyly Ózbekstanda Qazaqstan jylyn atap ótý týraly sheshim qabyldanǵan bolatyn. Osylaısha eki el arasynda mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy damytýdyń mańyzyn, tarıhymyzdyń ortaqtyǵyn, rýhanı jańǵyrýymyzdy nazarǵa alyp, mádenı baılanysty damytý kerektigine toqtalǵany belgili.
Tashkenttegi sharany «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov pen «Temir áýletiniń tarıhy» memlekettik mýzeıiniń dırektory Hýrshıd Faızıev quttyqtaý sózben ashyp berdi.
«Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen eń alǵashqy is-sharany bastap Tashkent qalasyna keldik. Qorynda 25 myńnan astam jádigeri bar «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń Ózbekstan Respýblıkasynda kórmeni ótkizýdegi maqsaty - eki el arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq qarym-qatynastardy nyǵaıtý, túrki áleminiń qara shańyraǵy Túrkistannyń tarıhı ornyn, onyń mádenı-rýhanı kelbetin ashyp kórsetý, tarıhı jádigerlerdi nasıhattaý, mádenı baılanysty keńeıtý, mýzeıler arasyndaǵy kommýnıkatsııany nyǵaıtý. Rýhanı baılanys, mádenı qarym-qatynasy egiz qos eldiń yntymaǵy arta bersin!»,-dedi qoryq-mýzeı basshysy Nurbolat Qadyruly.
Kórmede 1871-1872 jyldary jıhankez A.Kýnnyń «Túrkistan albomynda» jaryq kórgen Túrkistan qalasy, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi, ondaǵy Ámir Temirdiń buıryǵymen jasalǵan HІV ǵasyrdyń qundy jádigerleri - Taıqazan, Laýha (týdyń ushy), Shyraǵdandar, Esikter men qoryq-mýzeı qoryndaǵy etnografııalyq, arheologııalyq materıaldar, Túrkistan óńirindegi tarıhı-rýhanı oryndardyń fotosýretteri kópshilik nazaryna usynyldy. Shara barysynda ózbekstandyq kórme tamashalaýshylar «Túrkistan áfsanasy» derekti fılmin de tamashalady.
Sondaı-aq, qoryq-mýzeı Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda kórsetilgen «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasyn negizge ala otyryp, Uly dalanyń rýhanı muralaryn shetelderde tanytý, nasıhattaý arqyly elimizdegi tarıhı oryndarǵa sheteldikterdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrýdy kózdeıdi.
Aıta keteıik, «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi ótken jyly Túrkııa Respýblıkasynyń Kastamoný, Ankara, Býrsa qalalarynda «Qoja Ahmet ıAsaýı muralary jáne Túrkistan» taqyrybynda, Grekııanyń Salonıkı, Reseıdiń Sochı qalalarynda halyqaralyq kórmelerge qatysty. Al, Tashkenttegi kórme bir aı kelýshilerge qyzmet kórsetedi.
