Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev: Jarqyn bolashaqty birge quramyz
– Qurmetti Shavkat Mıromonovıch, bizdiń basylymǵa suhbat berýge keliskenińiz úshin alǵysymyz sheksiz.
Búginde Ózbekstan barlyq baǵyttar boıynsha keremet damý qarqynyn kórsetip otyr. Bes jyl barysynda Ózbekstan jańa saıasattyń arqasynda Ortalyq Azııanyń barlyq elimen yntymaqtastyqty nyǵaıta aldy. Inaýgýratsııada sóılegen sózińizde bul óńir sizdiń elińiz úshin basymdyq bolyp tabylatynyn taǵy da aıttyńyz. Jańa Ózbekstannyń damý strategııasynda Qazaqstan qandaı oryn alady?
– Eń aldymen Ózbekstannyń júrgizilip jatqan qaıta qurýlar nátıjesindegi qarqyndy damýyna joǵary baǵa bergenińiz úshin alǵys aıtqym keledi.
Prezıdent retindegi qyzmetimniń alǵashqy kúnderinen bastap biz aldymyzǵa eldi jańǵyrtý jáne onyń ilgerileýine qolaıly jaǵdaılardy qalyptastyrý mindetin qoıyp otyrmyz. Osy maqsatta 2017-2021 jyldary memlekettik jáne qoǵamdyq qurylys júıesin jetildirý, zań ústemdigin qamtamasyz etý jáne sot-quqyqtyq júıeni odan ári reformalaý, ekonomıkany damytý jáne yryqtandyrý, áleýmettik sala, qaýipsizdikti, ultaralyq kelisim men dinı tózimdilikti qamtamasyz etý, sondaı-aq teńgerimdi, ózara tıimdi jáne syndarly syrtqy saıasatty júzege asyrý sııaqty bes basym baǵyt boıynsha is-qımyl strategııasyn júzege asyrdyq.
Búgingi tańda júrgizilip jatqan aýqymdy, dáıekti jáne júıeli demokratııalyq reformalar erekshe sıpatqa ıe boldy.
Búgin osy baǵyttyń qısyndy jalǵasy retinde biz Jańa Ózbekstandy damytý strategııasyn ázirledik. Ondaǵy ortalyq oryndary ultyna, tiline jáne dinine qaramastan, árbir azamattyń zańdy múddeleri men ál-aýqatyn qamtamasyz etetin halyqtyq jáne izgilikti memleket qurý, erkin azamattyq qoǵamdy damytý, bir sózben aıtqanda, «Adamnyń ar-namysy men qadir-qasıeti jolynda» degen basym qaǵıdatymyzdy tolyq júzege asyrý mindetterin alady. Endi biz óz is-áreketimizdi «adam – qoǵam – memleket» jańa paradıgmasy aıasynda uıymdastyryp jatyrmyz.
Biz ulttyq ekonomıkanyń ósý qarqynyn arttyrý, jeke sektordy yntalandyrý jáne onyń úlesin arttyrý arqyly ekonomıkanyń qurylymynda jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónimniń turaqty ósýin qamtamasyz etemiz, sondaı-aq tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardy tartý arqyly 2030 jylǵa qaraı Ózbekstan jan basyna shaqqandaǵy tabysy ortasha deńgeıden joǵary birqatar memlekettiń qataryna kire alady. Bul rette elimizde tynyshtyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý, zańnyń ústemdigi, ádil áleýmettik saıasatty júzege asyrý, sondaı-aq rýhanı-bilim salasyndaǵy reformalardy kúsheıtýdegi jumysymyzdyń basty ólshemi «Jańa Ózbekstan – aǵartýshy qoǵam» kontseptsııasy bolyp qala bermek.
«Іs-qımyl strategııasynan – Damý strategııasyna» ıdeıasyn iske asyrý sheńberinde biz Ortalyq Azııa aımaǵynda ózara túsinistik pen qurmet, tatý kórshilik pen strategııalyq áriptestik atmosferasyn nyǵaıtý baǵytyn jalǵastyrý nıetindemiz. Bul maqsattarǵa qol jetkizý eń jaqyn kórshilerimiz – Ortalyq Azııa memleketterimen ózara is-qımylsyz múmkin emes ekeni sózsiz.
Qazaqstan bul qatarda óte mańyzdy oryn alady, baıypty saıası, qarjylyq, ekonomıkalyq, demografııalyq áleýetke ıe, sonymen qatar Ortalyq Azııa memleketteri men halyqtaryn jaqyndastyrýǵa múddeli.
Osy tarıhı úderisterde zamanymyzdyń iri memleket jáne saıası qaıratkeri, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sińirgen eńbegi zor ekenin erekshe atap ótkim keledi.
Áriptesim, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevpen áńgimelerimizde jáne kelissózderimizde men árqashan óz halqynyń ǵana emes, sonymen birge búkil óńirimizdiń ıgiligi úshin belsendi jáne syndarly jumys isteýge degen umtylysty sezinemin.
Qazaqstan Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýlerin ótkizýdi birinshi bolyp qoldady, besjaqty kórshilestik týraly kelisimshartqa qol qoıý týraly bastama kóterdi jáne HHІ ǵasyrda Ortalyq Azııanyń turaqty damýy jolyndaǵy yntymaqtastyq osyǵan baǵyttalǵan bastamalardy júzege asyrýǵa belsendi yqpal etti.
Árıne óńirimizdiń bolashaǵy, aımaqtyq qaýipsizdikti tereńdetý keleshegi, sondaı-aq búkil Ortalyq Azııadaǵy damý, órkendeý jáne turaqtylyq ózbek-qazaq qatynastarynyń nyǵaıýymen baılanysty.
– Sózsiz, bul máselede bizdiń elderimizdiń kóshbasshylarynyń róli óte mańyzdy, óıtkeni olardyń óńirlik yntymaqtastyqtyń strategııalyq baǵyttaryn anyqtaýǵa tikeleı qatysy bar. Aldaǵy sapardan ne kútesiz? Josparlanǵan serpindi sheshimder bar ma?
– Ózbekstan men Qazaqstan ortaq tarıh, mádenıet, dástúrler baılanystyratyn jaı ǵana tatý kórshiler ǵana emes, ǵasyrlyq dostyǵy bar, sonymen birge óte jaqyn, baýyrlas elder. Bizdiń halyqtardy ajyramas rýhanı jáne otbasylyq baılanystar, umtylystar biriktiredi, ortaq ýaıymdarmen, úmittermen ómir súredi.
Biz sóz etip otyrǵan óńirimizdegi sol tarıhı oń ózgerister ózbek-qazaq qatynastarynda óte aıqyn kórindi. Sońǵy bes jyl ishinde bizdiń strategııalyq dıalog pen udaıy damyp kele jatqan memleketaralyq yntymaqtastyǵymyz óńirdegi berik tatý kórshilik áriptestiktiń úlgisine aınaldy. Onyń nátıjeleri bizdiń elderimiz turǵyndarynyń barlyq deńgeıde, atap aıtqanda, saýda jáne bıznes, ǵylym men bilim, mádenıet jáne sport salalarynda neǵurlym erkin ózara is-qımyl jasaý múmkindigine ıe bolǵanynan da kórinedi.
Bizdiń azamattar Tashkent pen Nur-Sultannyń ózara qarym-qatynasty jan-jaqty nyǵaıtý jáne tereńdetý maqsatynda ustanǵan baǵytyna úlken yqylaspen qaraıdy. Bul týraly maǵan kóptegen ózbekstandyq taıaýdaǵy saılaý naýqany kezinde aıtty. Halyq bizden dostyq pen tatý kórshilik saıasatyn belsendi jalǵastyrýdy, Qazaqstanmen jáne Ortalyq Azııanyń basqa da memleketterimen jan-jaqty baılanystardy ornatýdy kútedi.
Bul Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ekeýmizge úlken jaýapkershilik júkteıdi. Biz yntymaqtastyqtyń qandaı aspektilerin, bul eki eldiń jáne búkil aımaq halyqtarynyń múddelerine saı bolýy úshin birinshi kezekte qandaı josparlardy júzege asyrý qajet ekenin jaqsy bilemiz, áli tolyq ashylmaǵan qyryn árqashan ashyq talqylaımyz.
Árıne bul joly Qazaqstan Prezıdenti ekeýmiz ekijaqty jáne óńirlik kún tártibindegi kóptegen ózekti máseleni qarastyryp, ózbek-qazaq qarym-qatynastaryn jańa, budan da joǵary deńgeıge shyǵarý úshin praktıkalyq qadamdar jasaýdy josparlap otyrmyz. Sapardyń kún tártibinde saıası dıalogty odan ári tereńdetý, yntymaqtastyqty keńeıtý, onyń ishinde eki eldiń óńirleri arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq jáne basqa da túrli salalarda birlesken jobalardy júzege asyrý, mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqty jáne týrıstik baılanystardy jandandyrý, ásirese pandemııa saldaryn eńserý máseleleri qamtylǵan.
Eki el azamattarynyń bilim jáne densaýlyq saqtaý salalaryndaǵy yntymaqtastyǵyn arttyrý, ózara barys-kelisterine qolaıly jaǵdaı jasaý sharalary qarastyrylýda. Sonymen qatar ortaq syn-qaterler men qaterlerge qarsy kúreste áriptestikti nyǵaıtý máseleleri boıynsha mańyzdy qujattar qabyldanady.
– Qazaq-ózbek ekonomıkalyq yntymaqtastyǵynyń joǵary damý dınamıkasy búginde barlyq salada baıqalady. Mundaı nátıjelerge jetýge qandaı mehanızmder men quraldar kómektesti?
– Sońǵy jyldary elderimiz arasyndaǵy strategııalyq áriptestik úlken praktıkalyq mazmunǵa toly boldy. Birlesken kúsh-jiger arqyly senim men syndarly yntymaqtastyqtyń múldem jańa atmosferasy qalyptasýda. Olar jyldar boıy qordalanyp kele jatqan máseleniń sheshimin tabýda. Osynyń barlyǵy ekijaqty ekonomıkalyq yntymaqtastyqty sapaly jańa deńgeıge shyǵarýǵa, saýda-ınvestıtsııalyq, kólik-kommýnıkatsııa, kooperatsııa jáne óndiristik baılanystardy dáıekti túrde keńeıtý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaıdy.
Premer-mınıstrlerdiń jetekshiligimen Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi Úkimetaralyq komıssııa nátıjeli jumys isteýde. Ózderińizge belgili, jýyrda Túrkistan qalasynda onyń kezekti otyrysy, sondaı-aq eki el óńirleriniń forýmy ótip, nátıjesinde keleshegi zor yntymaqtastyqty, kooperatsııalyq jobalardy júzege asyrý boıynsha kelisimder men kelisimsharttardyń qomaqty paketine qol qoıyldy.
Mınıstrlikter men keńseler deńgeıindegi kezdesýler turaqty sıpatqa ıe boldy. Shekara baılanystary keńeıip, tereńdeı túsýde, ekonomıkalyq qatynastardy arttyrýdyń jańa tetikteri qalyptasýda. Osy kúnderi Nur-Sultanda birlesken bıznes-forým ótedi, ózbek jáne qazaqstandyq kásipkerler kezdesedi.
Ózbekstan men Qazaqstan tabıǵı ekonomıkalyq seriktester ekenin, bizdiń ekonomıkalarymyz birin-biri tolyqtyratynyn erekshe atap ótkim keledi.
Bizdiń elderimizdiń áleýeti ónimderdi ózara jetkizýdiń nomenklatýrasy men kólemin aıtarlyqtaı keńeıtý úshin jetkilikti suranysqa ıe. Máselen, bıylǵy jyldyń basynan beri taýar aınalymy 40 paıyzǵa derlik artyp, jyl sońyna deıin 4 mıllıard dollarǵa jetedi dep kútilýde – bul bizdiń saýda qarym-qatynastarymyz úshin rekordtyq kórsetkish. Biraq bul shekti meje emes. Ekonomıkalardyń áleýeti bizge bolashaqta 10 mıllıardtyq maqsatty batyl qoıýǵa múmkindik beredi.
Ónerkásiptik kooperatsııa salasyndaǵy jobalar sátti júzege asyrylýda. Atap aıtqanda, Qostanaıda Qazaqstandaǵy satylym boıynsha jetekshi oryndarǵa kóterilgen avtomobılder, sondaı-aq avtobýstar men aýylsharýashylyq mashınalaryn birlesip shyǵarý jolǵa qoıylǵan. Túrkistan men Shymkentte zamanaýı toqyma kásiporyndary iske qosylyp, turmystyq tehnıkalar shyǵarylýda. Al mundaı mysaldar óte kóp.
Búginde Ózbekstanda qazaqstandyq kapıtaldyń qatysýymen ekonomıka men áleýmettik salanyń barlyq derlik baǵytyn qamtıtyn 1000-nan astam kásiporyn jumys isteıdi.
Elimizdiń óńirlerindegi fılıaldar jelisin keńeıtip jatqan Ózbekstanda qazaqstandyq «Teńge banki» eki jyldan astam jumys istep keledi.
Hımııa, farmatsevtıka ónimderin óndirý, ınfraqurylymdy jańǵyrtý, aýyl sharýashylyǵy klasterlerin qurý, avtomobıl óndirisin jergiliktendirý sııaqty kóptegen bolashaǵy zor iri joba jasalý ústinde.
Bizdiń elderimizdiń geostrategııalyq jaǵdaıyna súıene otyryp, ózara is-qımyldyń mańyzdy salasy kólik-logıstıkalyq sektor bolyp sanalady. Áńgime Úshqudyq – Qyzylorda temir jolyn salý, sondaı-aq Túrkistan – Tashkent baǵytyndaǵy joǵary jyldamdyqty qatynasty iske qosý sııaqty mańyzdy jobalar týraly bolyp otyr.
Sońǵy jyldary temir jol jáne avtomobıl júk tasymalynyń kólemi aıtarlyqtaı ósti. Áýe qatynasy tolyǵymen qalpyna keltirilgenin aıta ketý kerek.
Taýar aınalymynyń ulǵaıýy, yntymaqtastyqtyń jańa baǵyttarynyń damýy Ózbekstan men Qazaqstan halyqtarynyń múddelerine qyzmet etetini sózsiz.
– Qazaq pen ózbek ejelden dostyq pen kelisimde ómir súrgen. Bizdi ortaq tarıh, mádenıet jáne din, uqsas salt-dástúrler biriktiredi. Mádenı-gýmanıtarlyq almasý elderimizdiń jurtshylyǵy arasynda árqashan úlken qyzyǵýshylyq týdyrady. Eki halyqtyń osyndaı rýhanı tartylysyn qalaı túsindire alasyz?
– Men sizben tolyqtaı kelisemin. Osy jerde ejelden qatar ómir súrgen halyqtarymyzdyń tarıhy bir ǵana myńjyldyqpen shektelmeıdi. Bizdi árqashan dostyq, ózara qoldaý biriktiredi. Bizdegi tarıh pen órkenıet ortaqtyǵy, tildik týystyq, rýhanı qundylyqtar aramyzdaǵy myzǵymas tatýlyq pen kelisimdi, ózara syılastyqty, elderimiz ben halyqtarymyzdy odan ári jaqyndastyrýda mańyzdy ról atqarady.
Ózbekterde «Ýzoq qarındoshdan ıaqın qўshnı afzal» («Alystaǵy aǵaıynnan janyńdaǵy kórshi artyq»), qazaqtarda «Týysy jaqyn jaqyn emes, qonysy jaqyn – jaqyn» («Týystyqtan tatýlyq kúshti») degen maqal bar. Osy turǵydan kelgende, Alla taǵalanyń ózi bizge baǵa jetpes nyǵmet – tatý-tátti ómir súrýdi, kórshiles, jaqsy dos, senimdi seriktes bolýdy násip etti.
Ózbekstanda biz Qazaqstanmen dostyq pen baýyrlastyq baılanystardy joǵary baǵalaımyz jáne dıalog pen ekijaqty yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtýǵa kúsh salamyz. Bizdiń elderimizde ózbek pen qazaqtyń úlken dıasporalary turady. Búgingi tańda 620 myńnan astam etnostyq ózbek Qazaqstan azamaty, olardyń munda ana tilinde bilim alýyna, ulttyq salt-dástúrdi saqtaýyna múmkindik jasalǵan.
Al Ózbekstandaǵy etnostyq qazaqtardyń sany 800 myńnan asady. Qazaq tili 400-ge jýyq orta mektepte, Syrdarııa, Jyzaq, Nókis jáne Naýaı pedagogıkalyq ınstıtýttarynyń kafedralarynda oqytylady, Ózbekstandaǵy eń kóne gazetterdiń biri «Nurly jol» gazeti shyǵady, tele-radıo habarlary beriledi.
Bizdiń azamattarymyz – qazaqtar respýblıkanyń damýyna laıyqty úles qosýda. Olardyń 700-ge jýyǵy joǵary memlekettik nagradalarǵa ıe bolǵanyn maqtan tutamyz. Olardyń qatarynda Ózbekstan Qaharmandary, senatorlar men depýtattar, mınıstrler men generaldar, iri kásiporyndardyń basshylary bar.
Respýblıkanyń halyq sýretshisi Oral Tańsyqbaev – qazaq, Tashkent qalasynyń týmasy, qazir onyń memorıaldyq murajaı-úıi jumys isteıdi, Ózbekstanda turyp, jumys istegen. Talantty músinshi Joldasbek Quttymuratovtyń jumysy da óńirde úlken tanymaldylyqqa ıe.
Mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy keńeıtý – halyqtarymyzdyń týysqandyq baılanystaryn nyǵaıtýdyń mańyzdy faktory. Sonyń jarqyn mysaly 2018 jyly Qazaqstandaǵy Ózbekstan jylynyń jáne 2019 jyly Ózbekstandaǵy Qazaqstan jylynyń ótkizilýi boldy.
Ǵylym, bilim, mádenıet jáne óner, sport salalarynda jalpy baǵdarlamalar júzege asyrylýda. Bul bizdi, árıne, qýantady. Qoǵamdyq dıplomatııany damytýdyń jarqyn úlgisi retinde bul úderiske bar kúshimizdi salýymyz kerek.
– Ortalyq Azııa memleketteri BUU, TMD, ShYU, AÓSShK, EQYU sııaqty kóptegen óńirlik jáne halyqaralyq uıymdarǵa qatysady. 2018 jyldan bastap Sizdiń bastamańyzben Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýleriniń múlde jańa mehanızmi iske qosyldy, bul rette birinshi sammıt Qazaqstan astanasynda ótti. Sizdiń oıyńyzsha, bul alańnyń basqa formattardan negizgi aıyrmashylyǵy nede jáne qanshalyqty suranysqa ıe?
– Rasynda da, sońǵy jyldary Ortalyq Azııadaǵy memleketaralyq qatynastardy nyǵaıta otyryp, bizdiń sammıtter zamanaýı halyqaralyq qatynastardyń negizgi qatysýshylary sanalatyn kóptegen eldiń saıasatkerleri arasynda úlken qyzyǵýshylyq oıatýda.
Konsýltatıvtik kezdesýlerdiń maqsattary men mindetteri týraly óte kóp jáne egjeı-tegjeıli aıtyldy. Bul týraly meniń áriptesterim, Ortalyq Azııa elderiniń prezıdentteri talaı ret aıtqan bolatyn. Bastama Ortalyq Azııa elderi Syrtqy ister mınıstrleriniń BUU Bas Assambleıasynyń 72-sessııasy aıasyndaǵy málimdemesinde jáne Ortalyq Azııa memleketteri basshylary Konsýltatıvtik keńesiniń 2019 jyldyń qarashasynda Tashkentte ótken kezdesýdiń sońynda qol qoıylǵan Birikken málimdemesinde kórinis tapty.
Biz jańa halyqaralyq uıym nemese óz jarǵysy men memleketústilik organy bar qandaı da bir ıntegratsııalyq qurylym qurýǵa umtylmaıtynymyzdy taǵy da atap ótkim keledi.
Bul aımaqtyq kelissózder alańynyń qyzmeti, qysqasha aıtqanda, saýda-ekonomıkalyq, saıası, quqyqtyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqtan qaýipsizdik máselelerine deıingi kópqyrly óńirlik damýdyń negizgi máseleleri boıynsha «saǵattardy teńsheýge» baǵyttalǵan.
Biz ózara múddelerdi eskerý, qurmetteý jáne qoldaý negizinde birlesken kúsh-jiger arqyly óńirlik máselelerdi tıimdi sheshe alatynymyzdy túsinemiz.
Bizdiń basty maqsatymyz – Ortalyq Azııany turaqty, ashyq jáne qarqyndy damyp kele jatqan aımaq, senimdi jáne boljamdy halyqaralyq seriktes retinde qalyptastyrý. Ortalyq Azııadaǵy saıası dıalog pen memleketaralyq jaqyndasýdyń oń úderisteri ashyq, syndarly ári úshinshi elderdiń múddelerine qarsy baǵyttalmaǵan.
Konsýltatıvtik kezdesýler mańyzdy format bolyp esepteledi, onda óńirdiń barlyq elderi ókildik etedi. Bul kezdesýlerdiń negizgi prıntsıpteri konsensýs pen teńdik bolyp sanalady. Bizdiń sammıtterimizdiń ózektiligine olardyń turaqtylyǵy, sondaı-aq ózara árekettesý mehanızmderiniń keńeıýi dálel.
Sonymen, Túrikmenstannyń Avaza qalasynda Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń sońǵy kezdesýi aıasynda kóshbasshy áıelder dıalogy, ekonomıkalyq forým, ulttyq buıymdar kórmesi, ulttyq taǵamdar festıvali, aımaq elderiniń óner maıtalmandarynyń kontserti ótti.
Ózara árekettesýdi damytý úshin qosymsha yntalandyrýlar, meniń oıymsha, Óńirlik parlamenttik forým, sondaı-aq Ortalyq Azııa jastar forýmy, aımaqtyq yntymaqtastyqty odan da turaqty, progressıvti etedi jáne dınamıkalyq sıpatqa ıe mańyzdy quraldarǵa aınalady.
Jalpy, Ortalyq Azııadaǵy jaqyndasý protsesteri bul tıimdi óńirlik yntymaqtastyq, senim men ózara túsinistikti qalpyna keltirý, sondaı-aq óte mańyzdy, qordalanǵan máselelerdi jedel sheshý týraly kópten kútken suranysqa jedel jaýap. Bul tásildiń nátıjeleri ásirese pandemııa kezinde tańǵaldyrdy.
– Osy oraıda Ortalyq Azııanyń bolashaǵyna qalaı qaraıtynyńyzdy bilgim keledi?
– Konsýltatıvtik kezdesýlerdiń kún tártibine engizilgen máseleler aýqymy, meniń áriptesterim – Ortalyq Azııa elderi prezıdentteriniń bastamalary, sondaı-aq osy sammıtter aıasynda uıymdastyrylǵan is-sharalar Ortalyq Azııa keńistigindegi qaýipsizdikti jáne turaqty damýdy, beıbitshilikti qamtamasyz etý negizgi baǵyt ekenin kórsetedi.
Óńirdegi jalpy ózgerister, bytyrańqylyqtan birigýge evolıýtsııalaný oń úrdis ekeni kúmánsiz.
Búgin biz Ortalyq Azııa memleketteriniń qarym-qatynasy jańa sapalyq deńgeıge kóterilip, ashyq, boljamdy jáne turaqty sıpatqa ıe boldy dep aıta alamyz.
Ózara is-qımyldy nyǵaıtý jáne ortaq mindetterimizdi dáıekti sheshý óńirdiń barlyq elderimen jalǵasyn tabatynyna senimdimin.
Qaıtalap aıtamyn, bizdiń basty mindetimiz – Ortalyq Azııany gúldengen jáne turaqty damyp kele jatqan óńirge, senim men dostyq keńistigine aınaldyrý.
Óńirlik yntymaqtastyq formattarynyń tabysty damýynyń álemdik tájirıbesi olardyń ózeginde geografııalyq jaqyndyq, tarıhı tutastyq, saýda-ekonomıkalyq, mádenı jáne órkenıettik baılanystar ǵana emes, sonymen qatar tyǵyz seriktestiktiń ósip kele jatqan ózara paıdasy syndy faktorlar da jatqanyn kórsetedi.
Mundaı shoǵyrlaný halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa, basqa álemmen qarym-qatynas pen ózara baılanysty jaqsartýǵa kómektesetini anyq.
– Ortalyq Azııadaǵy kúrdeli másele – Aral ekologııalyq daǵdarysy Qazaqstanǵa jáne Ózbekstanǵa tikeleı áser etip otyr. Onyń saldaryn azaıtý úshin qandaı jumystar atqarylýda? Bizdiń elder arasyndaǵy yntymaqtastyqta ekologııa men klımattyń ózgerýi qandaı oryn alady?
– Ortalyq Azııadaǵy turaqty damýdy qamtamasyz etý máselelerine kelgende, árıne, qazirgi zamannyń eń ótkir ekologııalyq problemalarynyń biri – Aral apatyn da nazardan tys qaldyrýǵa bolmaıdy.
Bir kezderi ásem sý qoımasynyń sý resýrstaryn oılanbaı paıdalaný onyń joıylyp ketýine ákelip soqty, myńdaǵan adamǵa baqytsyzdyq pen qasiret ákeldi.
Jaǵdaıdy buryn-sońdy bolmaǵan klımattyq ózgerister qıyndatýda. Jyldyq ortasha temperatýranyń joǵarylaýy baıqalady, qurǵaqshylyq, shańdy daýyldar, sý tasqyndary men sel júrýi jıilendi, muzdyqtar erip jatyr.
Biz Ózbekstanda ekologııalyq máselelerge barynsha mán beremiz. Sońǵy tórt jylda klımat ózgerýiniń saldaryn beıimdeý jáne jumsartý boıynsha júıeli sharalar qabyldandy.
Atap aıtqanda, 2030 jylǵa deıin eseptelgen qorshaǵan ortany qorǵaý tujyrymdamasy, Ózbekstannyń «jasyl» ekonomıkaǵa kóshý strategııasy, sý resýrstaryn damytý tujyrymdamasy jáne ekologııalyq jaǵdaıdy jan-jaqty jaqsartýǵa baǵyttalǵan basqa da mańyzdy qujattar qabyldandy.
Qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy memlekettik basqarý júıesin jetildirý maqsatynda ınstıtýtsıonaldyq reformalar júrgizildi. Elimizde ekonomıkanyń energııa tıimdiligin arttyrý, kómirsýtekterdi paıdalanýdy azaıtý, jańǵyrmaly energııa kózderiniń úlesin arttyrý boıynsha da sharalar qabyldanýda.
Ózbekstan Aral teńizi qurǵaýynyń zardaptaryn barynsha azaıtýǵa erekshe kóńil bólýde. Búginde onyń keýip qalǵan tabanyna jasyl jelek otyrǵyzý boıynsha úlken baǵdarlama júzege asyrylýda. Sonymen qatar Qaraqalpaqstandy 2020-
2023 jyldarda keshendi áleýmettik-ekonomıkalyq damytý baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatyr.
Ózbekstan osy ekologııalyq apattyń saldarymen Ortalyq Azııa elderiniń kúsh-jigerin biriktirý úshin belsendi qadamdar jasaýda. On jyldyq úzilisten keıin 2018 jyly Túrikmenstanda Araldy qutqarý Halyqaralyq qorynyń otyrysy ótti. Sodan keıin Ózbekstannyń bastamasymen Aral óńiri úshin BUU-nyń adam qaýipsizdigi jónindegi kópseriktestik Trast qory quryldy.
Aımaq elderiniń, sonyń ishinde Qazaqstannyń qoldaýynyń arqasynda 2021 jyldyń mamyr aıynda BUU Bas Assambleıasy Aral óńirin ekologııalyq ınnovatsııalar men tehnologııalar aımaǵy dep jarııalaý týraly arnaıy qarar qabyldady.
Biz osy máselelerdiń barlyǵyna Konsýltatıvtik kezdesýler sheńberinde úlken kóńil bólemiz. Máselen, sońǵy kezdesýimizde Ózbekstan óńir elderiniń klımattyń ózgerýine beıimdelýine yqpal etetin «Ortalyq Azııa úshin jasyl kún tártibi» óńirlik baǵdarlamasyn ázirleý týraly bastama kóterdi.
Baýyrlas Qazaqstan da Aral teńiziniń qalǵan bóligin qalpyna keltirý úderisterine belsene aralasyp, sý resýrstaryn uqypty jáne tıimdi paıdalanýǵa, tabıǵatty qorǵaýǵa baǵyttalǵan, der kezinde jasalǵan mańyzdy bastamalardy iske asyrýda.
Ózbekstan men Qazaqstannyń kúsh-jigerin budan bylaı da biriktirý óńirdiń kóptegen ózekti máselelerin sheshýge oń áser etetinine bek senimdimin. Tek birlesip qana biz barlyq synaqty eńsere alamyz, balalarymyzǵa jaryq bolashaqty qamtamasyz etemiz.
– Ózbekstan 2019 jyly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qurylǵan Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesine qosyldy. Ystanbuldaǵy sońǵy sammıtte ol Túrki memleketteri uıymyna aınaldy. Bul qurylymnyń áleýetin qalaı baǵalaısyz? Sizdiń oıyńyzsha, bul uıym túrki álemi elderi arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytýda qandaı praktıkalyq ról atqara alady?
– Biz Túrki memleketteriniń uıymyna áli iske asyrylmaǵan úlken múmkindikteri jáne biriktirýshi áleýeti bar óńirlik yntymaqtastyqtyń tıimdi tetigi retinde qaraımyz.
Uıymnyń mańyzdylyǵyn aıta otyryp, men eń aldymen, qadirmendi aqsaqalymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń túrki álemi elderin biriktirý ıdeıasyn kontseptýaldy ázirleý men is júzinde júzege asyrýdaǵy, sondaı-aq yntymaqtastyqty ınstıtýttandyrýdaǵy orasan zor, negiz qalaýshylyq rólin atap ótkim keledi.
Bul qurylym ortaq til men dinge, Túrki memleketteriniń tarıhı jáne mádenı baılanystaryna negizdelip qurylyp qana qoımaı, eń mańyzdysy, olardyń dıalog pen yntymaqtastyqty eń aldymen, ekonomıka men ornyqty damý, zamanaýı syn-qaterlerge birlesken laıyqty jaýap ázirleý salalarynda tereńdetýge múddeliliginiń arqasynda damyp keledi.
Sondyqtan Ózbekstan tolyqqandy múshe retinde Túrki keńesine qosyldy, sondaı-aq bıylǵy 12 qarashada Ystanbuldaǵy segizinshi sammıtte onyń Túrki memleketteri uıymyna aınalýyn qoldady.
Búgingi tańda uıymnyń aldynda birqatar mańyzdy mindetter tur. Bizdiń oıymyzsha, bul birinshi kezekte qatysýshy memleketter arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy odan ári damytý jáne nyǵaıtý. Osyǵan baılanysty ózara taýar aınalymy kólemin ulǵaıtý boıynsha usynystar ázirleý úshin Túrki memleketteriniń saýda yntymaqtastyǵy máselelerin zertteý ortalyǵyn qurý týraly usynysty alǵa tarttyq. Uıymnyń ıntegratsııalyq áleýetin iske asyrýda qatysýshy elderdiń kóliktik sektordaǵy ózara baılanys baǵdarlamasynyń qabyldanýy asa mańyzdy bolady.
Jańa, ınnovatsııalyq jáne tehnologııalyq damý modeline ótýde, onyń ishinde jasyl, ekologııalyq taza, energııa únemdeıtin jáne qaýipsiz tehnologııalardy engizý, ekologııalyq daǵdarystardyń saldaryn jeńildetý men qorshaǵan ortany qorǵaý boıynsha bastamalardy júzege asyrý, sondaı-aq týrızmdi turaqty damý faktory retinde paıdalanýda biz óz kúshimizdi biriktirýimiz kerek. Sarapshylar men IT mamandarynyń turaqty platformasyn, sondaı-aq túrki elderiniń qorshaǵan ortany qorǵaý qurylymyn qalyptastyrý boıynsha shtab-páterin Aral boıynda – ekologııalyq apattan eń kóp zardap shekken aımaqta qurý bastamasy osyǵan baǵyttalǵan.
Elderimizdiń damýyndaǵy jastardyń róli artyp kele jatqanyn eskere otyryp, sondaı-aq olardyń áleýetin tolyq iske asyrý maqsatynda biz túrki áleminde 2022 jyldy Jastar bastamalaryn qoldaý jyly dep jarııalaýdy usyndyq.
Túrki memleketteri orasan zor resýrstarǵa ıe – tarıhı-mádenı jáne rýhanı muraǵa eń baı memleket ekenine senimdimin, orasan zor ıntellektýaldyq jáne ekonomıkalyq áleýet, toleranttylyq dástúrleri men aǵartýshylyq – adamzat aldynda turǵan jahandyq máselelerdi sheshýde barǵan saıyn mańyzdy ról atqaratyn bolady.
– Aýǵanstandaǵy qazirgi jaǵdaı Ortalyq Azııanyń barlyq elderin alańdatyp otyr. Aýǵan máselesi boıynsha Qazaqstan men Ózbekstannyń ustanymdary úndes. Sizdiń oıyńyzsha, bul daǵdarystan shyǵý úshin negizgi qadamdar qandaı bolýy kerek?
– Eger úılestirilgen tıimdi sharalar qabyldanbasa, Aýǵanstan uzaq ýaqyt boıyna óńirlik qaýipsizdikke tóngen jańa syn-qaterler men qaýiptiń kózi bolyp qala beredi. Bul elde tynyshtyq pen turaqtylyqqa tezirek qol jetkizý onyń damýyna, sondaı-aq óńirlik jáne halyqaralyq mańyzy bar iri ekonomıkalyq, energetıkalyq jobalardy júzege asyrý úshin jańa strategııalyq múmkindikterge jol ashady.
Aýǵanstannyń geografııalyq turǵydan Eýrazııa men Ońtústik Azııa, Shyǵys jáne Batys Azııa arasyndaǵy tabıǵı qurlyqtyq kópir retinde tıimdi ornalasýy onyń transóńirlik baılanysty ilgeriletýdegi mańyzyn naqtylaıdy.
Aýǵanstannyń ekonomıkasyn qalpyna keltirý mundaǵy turaqty jáne uzaq merzimdi beıbitshiliktiń mindetti sharty bolmaq. Osy turǵydan alǵanda, meniń oıymsha, jaǵdaıdyń shıelenisýine jol bermeý úshin jańa bılikpen dıalogty damytý, aýǵan halqyna áleýmettik-ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq kómek kórsetýdi jalǵastyrý qajet. Bul eldegi aýqymdy gýmanıtarlyq daǵdarystyń jáne onyń halyqaralyq oqshaýlanýynyń aldyn alýda óte mańyzdy.
– Qurmetti Shavkat Mıromonovıch, elimiz Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy qarsańynda qazaqstandyqtarǵa qandaı tilek aıtar edińiz?
– Memlekettik táýelsizdikke qol jetkizý – kez kelgen halyqtyń tarıhyndaǵy asa mańyzdy, taǵdyrly oqıǵa. Bizdiń elder 30 jyl buryn qıyn jaǵdaıda egemendigin aldy. Osy jyldary biz barlyq synaqtardan abyroımen qatar júrip óttik jáne jańa ómir, jańa qoǵam qurýda eleýli nátıjelerge qol jetkizdik. Búginde muny búkil álem moıyndap otyr.
Biz baýyrlas Qazaqstannyń sońǵy úsh onjyldyqtaǵy orasan tabystaryna, onyń zamanaýı serpindi damýyna shyn júrekten qýanyshtymyz. Eńbek pen talanttyń, maqsatshyldyq pen halyq birliginiń, Qazaqstan basshylyǵynyń dana da kóregendi saıasatynyń arqasynda el barlyq salada orasan zor tabystarǵa jetti.
Aýqymdy jobalardy, sonyń ishinde bizge jaqsy tanys, ozyq otyz eldiń qataryna kirýdi maqsat etken «Qazaqstan – 2050» Strategııasyn, «100 naqty qadam», «Nurly jol» údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyn tıimdi júzege asyrý qazaqstandyqtarǵa qýatty memleket ári halyqaralyq básekege qabiletti ekonomıka qurýǵa múmkindik berdi. Qazirgi Qazaqstan búkil álemge memlekettik jáne qoǵamdyq qurylystaǵy tańǵalarlyq jetistikterdi, halyqtyń ómir súrý deńgeıi men sapasynyń turaqty ósýin kórsetýde.
Ózbek jáne qazaq halyqtary qashanda bir-birine tirek bolyp, synaqtardy jumyla eńsergenin, búginde ortaq jarqyn bolashaǵymyzdy birge quryp jatqanymyzdy taǵy bir ret atap ótkim keledi.
Uly aqyndar men oıshyldar Álisher Naýaı jáne Abaı Qunanbaıuly halyqtarymyzdyń dostyǵyn eń úlken baılyq retinde qorǵap, nyǵaıtýdy bizge ósıet etken. Al búgin biz baýyrlas elderimiz ben halyqtarymyzdyń, balalarymyz ben nemerelerimizdiń tynyshtyǵy men amandyǵy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýǵa daıynbyz.
Qazaqstan Respýblıkasynyń halqyn tamasha mereke – Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵymen shyn júrekten quttyqtaımyn, jańa jetistikter, órkendeý men tabystar tileımin.