Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev: Jarqyn bolashaqty birge quramyz

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń shaqyrýymen 5-6 jeltoqsanda Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzıeev Qazaqstanǵa keledi. Osy sapar qarsańynda «Egemen Qazaqstan» AQ prezıdenti Darhan Qydyráli Ózbekstan basshysymen suhbattasqan bolatyn. QazAqparat suhbattyń tolyq mátinin usynady.

– Qurmetti Shavkat Mı­ro­monovıch, bizdiń basylymǵa suhbat berýge keliskenińiz úshin alǵysymyz sheksiz.

Búginde Ózbekstan barlyq baǵyttar boıynsha keremet damý qarqynyn kórsetip otyr. Bes jyl barysynda Ózbekstan jańa saıasattyń arqasynda Ortalyq Azııanyń barlyq elimen yn­ty­maqtastyqty nyǵaıta aldy. Inaý­gýratsııada sóılegen sózińiz­de bul óńir sizdiń elińiz úshin ba­symdyq bolyp tabylaty­nyn taǵy da aıttyńyz. Jańa Ózbek­stannyń damý stra­tegııasynda Qazaqstan qandaı oryn alady?

– Eń aldymen Ózbekstannyń júr­gizilip jatqan qaıta qurýlar nátıjesindegi qarqyndy damýyna joǵary baǵa bergenińiz úshin alǵys aıtqym keledi.

Prezıdent retindegi qyzme­tim­niń alǵashqy kúnderinen bas­tap biz aldymyzǵa eldi jańǵyrtý jáne onyń ilgerileýine qolaıly jaǵ­daılardy qalyptastyrý min­detin qoıyp otyrmyz. Osy maq­satta 2017-2021 jyldary mem­lekettik jáne qoǵamdyq qurylys júıesin jetildirý, zań ústemdigin qamtamasyz etý jáne sot-qu­qyqtyq júıeni odan ári reformalaý, ekonomıkany damytý jáne yryqtandyrý, áleýmettik sala, qaýipsizdikti, ultaralyq kelisim men dinı tózimdilikti qamtamasyz etý, sondaı-aq teńgerimdi, ózara tıimdi jáne syndarly syrtqy saıasatty júzege asyrý sııaqty bes basym baǵyt boıynsha is-qımyl strategııasyn júzege asyrdyq.

Búgingi tańda júrgizilip jatqan aýqymdy, dáıekti jáne júıeli demokratııalyq reformalar erekshe sıpatqa ıe boldy.

Búgin osy baǵyttyń qısyndy jalǵasy retinde biz Jańa Ózbek­stan­dy damytý strategııasyn ázir­ledik. Ondaǵy ortalyq oryndary ultyna, tiline jáne dinine qara­mastan, árbir azamattyń zań­dy múddeleri men ál-aýqatyn qam­tamasyz etetin halyqtyq já­ne iz­gi­likti memleket qurý, erkin aza­mattyq qoǵamdy damytý, bir sózben aıtqanda, «Adam­nyń ar-namysy men qadir-qa­sıeti jolynda» degen basym qaǵı­datymyzdy tolyq júzege asyrý mindetterin alady. Endi biz óz is-áre­ketimizdi «adam – qoǵam – mem­leket» jańa paradıgmasy aıasynda uıymdastyryp jatyrmyz.

Biz ulttyq ekonomıkanyń ósý qarqy­nyn arttyrý, jeke sektordy yntalandyrý jáne onyń úlesin arttyrý arqyly ekonomıkanyń qurylymynda jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónimniń turaqty ósýin qamtamasyz etemiz, sondaı-aq tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardy tartý arqyly 2030 jylǵa qaraı Ózbekstan jan basyna shaqqandaǵy tabysy ortasha deńgeıden joǵary birqatar memlekettiń qataryna kire alady. Bul rette elimizde tynyshtyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý, zańnyń ústemdigi, ádil áleýmettik saıasatty júzege asyrý, sondaı-aq rýhanı-bilim salasyndaǵy re­for­malardy kúsheıtýdegi jumy­symyzdyń basty ólshemi «Jańa Ózbekstan – aǵartýshy qoǵam» kontseptsııasy bolyp qala bermek.

«Іs-qımyl strategııasynan – Damý strategııasyna» ıdeıasyn iske asyrý sheńberinde biz Ortalyq Azııa aımaǵynda óza­ra túsinistik pen qurmet, ta­tý kór­shilik pen strategııalyq árip­testik atmosferasyn nyǵaıtý baǵytyn jalǵastyrý nıetindemiz. Bul maqsattarǵa qol jetkizý eń ja­qyn kórshilerimiz – Or­ta­lyq Azııa memleketterimen ózara is-qı­mylsyz múmkin emes ekeni sózsiz.

Qazaqstan bul qatarda óte mańyzdy oryn alady, baıypty saıası, qarjylyq, ekonomıkalyq, demo­grafııalyq áleýetke ıe, sonymen qatar Ortalyq Azııa memleketteri men halyqtaryn jaqyndastyrýǵa múddeli.

Osy tarıhı úderisterde zama­­ny­­myzdyń iri memleket jáne saıası qaıratkeri, Qazaq­stan­nyń Tuńǵysh Prezıdenti – El­basy Nursultan Ábishuly Nazar­baevtyń sińirgen eńbegi zor ekenin erekshe atap ótkim keledi.

Áriptesim, Qazaqstan Respýb­lıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevpen áńgi­­melerimizde jáne kelis­sóz­derimizde men árqashan óz hal­qy­nyń ǵana emes, sonymen bir­ge búkil óńirimizdiń ıgiligi úshin bel­sendi jáne syndarly ju­mys isteýge degen umtylysty sezine­min.

Qazaqstan Ortalyq Azııa mem­le­ketteri basshylarynyń Konsýl­tatıvtik kez­desýlerin ótkizý­di birinshi bolyp qol­dady, bes­jaqty kórshilestik týraly keli­simshartqa qol qoıý týraly bastama kóterdi jáne HHІ ǵasyrda Ortalyq Azııanyń tu­raqty damýy jolyndaǵy yntymaqtastyq osyǵan baǵyttalǵan bastamalardy júzege asyrýǵa belsendi yqpal etti.

Árıne óńirimizdiń bolashaǵy, aımaqtyq qaýipsizdikti tereńdetý keleshegi, sondaı-aq búkil Orta­lyq Azııadaǵy damý, órkendeý já­ne turaqtylyq ózbek-qazaq qaty­nas­tarynyń nyǵaıýymen baılanysty.

Sózsiz, bul máselede bizdiń elderi­mizdiń kóshbas­shy­larynyń róli óte ma­ńyz­­dy, óıtkeni olar­dyń óńir­lik yntymaq­tastyqtyń stra­te­gııalyq baǵyt­taryn anyq­taý­ǵa tikeleı qatysy bar. Alda­ǵy sapardan ne kútesiz? Jos­par­­­lan­ǵan serpindi sheshimder bar ma?

– Ózbekstan men Qazaqstan ortaq tarıh, mádenıet, dástúrler baılanystyratyn jaı ǵana tatý kórshiler ǵana emes, ǵasyrlyq dostyǵy bar, sonymen birge óte jaqyn, baýyrlas elder. Bizdiń halyqtardy ajyramas rýhanı jáne otbasylyq baılanystar, umtylystar biriktiredi, ortaq ýaıymdarmen, úmittermen ómir súredi.

Biz sóz etip otyrǵan óńirimizdegi sol tarıhı oń ózgerister ózbek-qazaq qatynastarynda óte aı­qyn kórindi. Sońǵy bes jyl ishin­de bizdiń strategııalyq dıalog pen udaıy damyp kele jat­qan memleketaralyq yntymaqtas­tyǵymyz óńirdegi berik tatý kórshilik áriptestiktiń úlgisine aınaldy. Onyń nátıjeleri bizdiń elderimiz turǵyndarynyń barlyq deńgeıde, atap aıtqanda, saý­da jáne bıznes, ǵylym men bilim, mádenıet jáne sport salalarynda neǵurlym erkin ózara is-qımyl jasaý múmkindigine ıe bolǵanynan da kórinedi.

Bizdiń azamattar Tashkent pen Nur-Sultannyń ózara qarym-qatynasty jan-jaqty nyǵaıtý jáne tereńdetý maq­satynda us­tan­ǵan baǵytyna úlken yqylaspen qaraıdy. Bul týraly maǵan kóptegen ózbekstandyq taıaýdaǵy saılaý naýqany kezinde aıtty. Halyq bizden dostyq pen tatý kórshilik saıasatyn belsendi jalǵastyrýdy, Qazaqstanmen jáne Ortalyq Azııanyń basqa da memleketterimen jan-jaqty baılanystardy ornatýdy kútedi.

Bul Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ekeýmizge úlken ja­ýap­kershilik júkteıdi. Biz ynty­maqtastyqtyń qandaı aspekti­lerin, bul eki eldiń jáne búkil aımaq ha­lyqtarynyń múddelerine saı bolýy úshin birinshi kezekte qandaı josparlardy júzege asyrý qajet ekenin jaqsy bilemiz, áli tolyq ashylmaǵan qyryn árqashan ashyq talqylaımyz.

Árıne bul joly Qazaqstan Prezıdenti ekeýmiz ekijaqty jáne óńirlik kún tárti­bindegi kóptegen ózekti máseleni qarastyryp, ózbek-qazaq qarym-qatynastaryn jańa, budan da joǵary deńgeıge shyǵarý úshin praktıkalyq qadam­dar jasaýdy josparlap otyrmyz. Sapardyń kún tártibinde saıası dıalogty odan ári tereńdetý, yntymaqtastyqty keńeıtý, onyń ishinde eki eldiń óńirleri arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq jáne basqa da túrli salalarda birlesken jobalardy júzege asyrý, mádenı-gýmanıtarlyq sala­lardaǵy yn­ty­maqtastyqty jáne týrıstik baı­lanystardy jandandyrý, ásirese pan­demııa saldaryn eńserý máseleleri qam­tylǵan.

Eki el azamattarynyń bilim jáne densaýlyq saqtaý sala­lar­yndaǵy ynty­maqtastyǵyn arttyrý, ózara barys-kelisterine qolaıly jaǵdaı jasaý sharalary qarastyrylýda. Sonymen qatar ortaq syn-qaterler men qa­terlerge qarsy kúreste árip­tes­tikti nyǵaıtý máseleleri boıynsha mańyzdy qujattar qabyldanady.

Qazaq-ózbek ekonomıkalyq yn­ty­maqtastyǵynyń joǵary damý dınamıkasy búginde bar­lyq salada baıqalady. Mun­daı nátı­jelerge jetýge qandaı mehanızmder men quraldar kómektesti?

– Sońǵy jyldary elderimiz ara­syndaǵy strategııalyq árip­tes­tik úl­ken praktıkalyq mazmunǵa to­ly boldy. Birlesken kúsh-jiger arqyly senim men syndarly ynty­maq­tastyqtyń múldem jańa atmosferasy qalyptasýda. Olar jyl­dar boıy qorda­lanyp kele jatqan máseleniń sheshimin tabýda. Osynyń barlyǵy ekijaqty ekono­mıkalyq yntymaqtastyqty sapaly jańa deńgeıge shyǵarýǵa, saýda-ınvestıtsııalyq, kólik-kom­mýnıkatsııa, kooperatsııa jáne óndiristik baılanystardy dáıekti túrde keńeıtý úshin qolaıly jaǵ­daılar jasaıdy.

Premer-mınıstrlerdiń jete­k­­shiligimen Ózbekstan men Qa­zaqstan ara­syndaǵy ynty­maqtastyq jó­nin­degi Úkimet­aralyq komıssııa nátıjeli ju­mys isteýde. Óz­derińizge belgili, jýyrda Túr­kis­tan qalasynda onyń kezekti otyrysy, son­daı-aq eki el óńirleriniń forýmy ótip, nátıjesinde keleshe­gi zor yntymaq­tas­tyqty, koope­ra­tsııalyq jobalardy júzege asyrý boıynsha kelisimder men keli­simsharttardyń qomaq­ty paketine qol qoıyldy.

Mınıstrlikter men keńseler deńgeı­indegi kezdesýler turaqty sıpatqa ıe boldy. Shekara baılanystary keńeıip, tereńdeı túsýde, ekonomıkalyq qatynastardy art­­t­y­rýdyń jańa tetikteri qalyp­tasýda. Osy kúnderi Nur-Sultanda bir­lesken bıznes-forým ótedi, ózbek jáne qazaqstandyq ká­sipker­ler kezdesedi.

Ózbekstan men Qazaqstan tabıǵı eko­no­mıkalyq seriktester ekenin, bizdiń ekonomıkalarymyz birin-biri tolyqtyratynyn erekshe atap ótkim keledi.

Bizdiń elderimizdiń áleýeti ónimderdi ózara jetkizýdiń nomenklatýrasy men kólemin aıtarlyqtaı keńeıtý úshin jetkilikti suranysqa ıe. Máselen, bıylǵy jyldyń basynan beri taýar aınalymy 40 paıyzǵa derlik artyp, jyl sońyna deıin 4 mıllıard dollarǵa jetedi dep kútilýde – bul bizdiń saýda qarym-qatynastarymyz úshin rekordtyq kórsetkish. Biraq bul shekti meje emes. Ekonomıkalardyń áleýeti bizge bolashaqta 10 mıllıardtyq maqsatty batyl qoıýǵa múmkindik beredi.

Ónerkásiptik kooperatsııa sa­la­syndaǵy jobalar sátti júzege asyrylýda. Atap aıt­qanda, Qostanaıda Qazaqstandaǵy saty­lym boıyn­sha jetekshi oryndarǵa kóte­rilgen avtomobılder, son­daı-aq avtobýs­tar men aýylsha­rýa­shylyq mashınalaryn birle­sip shyǵarý jolǵa qoıylǵan. Túr­kistan men Shymkentte zamanaýı toqy­ma kásiporyndary iske qo­sylyp, tur­mys­tyq tehnıkalar shy­ǵarylýda. Al mundaı mysaldar óte kóp.

Búginde Ózbekstanda qazaq­standyq kapıtaldyń qatysýymen ekonomıka men áleýmettik sa­la­nyń barlyq derlik baǵytyn qam­tıtyn 1000-nan astam kásip­oryn jumys isteıdi.

Elimizdiń óńirlerindegi fılıaldar jelisin keńeıtip jatqan Ózbekstanda qazaqstandyq «Teńge banki» eki jyldan astam jumys istep keledi.

Hımııa, farmatsevtıka ónim­derin óndirý, ınfraqurylymdy jań­ǵyr­tý, aýyl sharýashylyǵy klas­ter­lerin qurý, avtomobıl óndirisin jer­giliktendirý sııaqty kóptegen bolashaǵy zor iri joba jasalý ústinde.

Bizdiń elderimizdiń geostra­tegııalyq jaǵdaıyna súıene otyryp, ózara is-qımyldyń mańyzdy salasy kólik-logıstıkalyq sektor bolyp sanalady. Áńgime Úsh­qudyq – Qyzylorda temir jolyn salý, sondaı-aq Túrkistan – Tash­kent baǵytyndaǵy joǵary jyl­dam­dyqty qatynasty iske qosý sııaq­ty mańyzdy jobalar týraly bolyp otyr.

Sońǵy jyldary temir jol jáne avtomobıl júk tasy­ma­ly­nyń kó­lemi aıtarlyqtaı ósti. Áýe qa­ty­­nasy tolyǵymen qalpyna kel­ti­rilgenin aıta ketý kerek.

Taýar aınalymynyń ulǵaıýy, yntymaqtastyqtyń jańa baǵyt­tary­nyń damýy Ózbekstan men Qa­zaqstan halyqtarynyń múddelerine qyzmet etetini sózsiz.

– Qazaq pen ózbek ejelden dostyq pen kelisimde ómir súr­gen. Bizdi ortaq tarıh, máde­nıet jáne din, uqsas salt-dás­túr­­ler biriktiredi. Mádenı-gýma­nıtarlyq almasý elderimizdiń jurtshylyǵy arasynda árqashan úlken qyzyǵýshylyq týdyrady. Eki halyqtyń osyndaı rýhanı tar­tylysyn qalaı túsindire ala­syz?

– Men sizben tolyqtaı keli­semin. Osy jerde ejelden qatar ómir súrgen halyqtarymyzdyń tarıhy bir ǵana myńjyldyqpen shektelmeıdi. Bizdi árqashan dostyq, ózara qoldaý biriktiredi. Bizdegi tarıh pen órkenıet ortaq­tyǵy, tildik týystyq, rýhanı qun­dylyqtar aramyzdaǵy myzǵy­mas tatýlyq pen kelisimdi, ózara syı­lastyqty, elderimiz ben halyq­tarymyzdy odan ári jaqyn­das­tyrýda mańyzdy ról atqarady.

Ózbekterde «Ýzoq qarın­dosh­dan ıaqın qўshnı afzal» («Alystaǵy aǵaıynnan janyń­daǵy kórshi ar­tyq»), qazaqtarda «Týysy jaqyn ja­qyn emes, qonysy jaqyn – ja­qyn» («Týys­tyqtan tatýlyq kúsh­ti») degen maqal bar. Osy turǵydan kelgen­de, Alla taǵalanyń ózi bizge baǵa jet­pes nyǵmet – tatý-tátti ómir sú­rýdi, kórshiles, jaqsy dos, se­nimdi seriktes bolýdy násip etti.

Ózbekstanda biz Qazaqstanmen dostyq pen baýyrlastyq baılanystardy joǵary baǵalaımyz jáne dıalog pen ekijaqty ynty­maq­tastyqty odan ári nyǵaıtýǵa kúsh salamyz. Bizdiń elderimizde ózbek pen qazaqtyń úlken dıasporalary turady. Búgingi tańda 620 myńnan astam etnostyq ózbek Qazaqstan azamaty, olardyń munda ana tilinde bilim alýyna, ulttyq salt-dástúrdi saqtaýyna múmkindik jasalǵan.

Al Ózbekstandaǵy etnostyq qazaqtardyń sany 800 myńnan asady. Qazaq tili 400-ge jýyq or­ta mektepte, Syrdarııa, Jyzaq, Nó­kis jáne Naýaı pedagogıkalyq ıns­tıtýttarynyń kafedralarynda oqytylady, Ózbekstandaǵy eń kóne gazetterdiń biri «Nurly jol» gazeti shyǵady, tele-radıo habarlary beriledi.

Bizdiń azamattarymyz – qazaqtar respýblıkanyń damýyna laıyqty úles qosýda. Olardyń 700-ge jýyǵy joǵary memlekettik nagradalarǵa ıe bolǵanyn maqtan tutamyz. Olardyń qatarynda Ózbekstan Qaharmandary, senatorlar men depýtattar, mınıstrler men generaldar, iri ká­sip­oryndardyń basshylary bar.

Respýblıkanyń halyq sýret­shisi Oral Tańsyqbaev – qazaq, Tash­kent qalasynyń týmasy, qazir onyń memorıaldyq murajaı-úıi jumys isteıdi, Ózbekstanda turyp, jumys istegen. Talant­ty músinshi Jol­dasbek Qutty­mu­ratovtyń jumysy da óńirde úlken tanymaldylyqqa ıe.

Mádenı-gýmanıtarlyq baı­la­nystardy keńeıtý – halyq­tary­myzdyń týysqandyq baılanys­taryn nyǵaıtýdyń mańyzdy fak­tory. Sonyń jarqyn mysaly 2018 jyly Qazaqstandaǵy Ózbek­stan jylynyń jáne 2019 jyly Óz­bek­standaǵy Qazaqstan jylynyń ótkizilýi boldy.

Ǵylym, bilim, mádenıet jáne óner, sport salalarynda jal­py baǵdarlamalar júzege asy­rylýda. Bul bizdi, árıne, qýan­tady. Qo­ǵamdyq dıplomatııany damytýdyń jarqyn úlgisi retinde bul úderiske bar kúshimizdi salýy­myz kerek.

– Ortalyq Azııa mem­le­ketteri BUU, TMD, ShYU, AÓSShK, EQYU sııaqty kóp­tegen óńirlik já­ne halyq­aralyq uıymdarǵa qaty­sady. 2018 jyldan bastap Siz­diń bas­tamańyzben Ortalyq Azııa mem­leketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýleriniń múlde jańa mehanızmi iske qo­syldy, bul rette birinshi sammıt Qazaqstan astanasynda ótti. Sizdiń oıyńyzsha, bul alań­nyń basqa formattardan ne­gizgi aıyrmashylyǵy nede já­ne qanshalyqty suranysqa ıe?

– Rasynda da, sońǵy jyldary Ortalyq Azııadaǵy mem­leketaralyq qatynastardy ny­ǵaıta otyryp, bizdiń sammıtter zamanaýı ha­lyq­ara­lyq qatynastardyń negizgi qaty­sýshylary sanalatyn kóptegen eldiń saıasatkerleri arasynda úlken qyzyǵýshylyq oıatýda.

Konsýltatıvtik kezde­sý­lerdiń maqsattary men mindetteri týraly óte kóp jáne egjeı-teg­jeı­li aıtyldy. Bul týraly meniń árip­tes­terim, Ortalyq Azııa elderiniń prezıdentteri talaı ret aıtqan bolatyn. Bastama Ortalyq Azııa elderi Syrtqy ister mınıstrleriniń BUU Bas Assambleıasynyń 72-sessııasy aıasyndaǵy málimdemesinde jáne Ortalyq Azııa memleketteri basshylary Konsýltatıvtik keńe­siniń 2019 jyldyń qara­shasynda Tashkentte ótken kezdesýdiń sońynda qol qoıylǵan Birikken málimdemesinde kórinis tapty.

Biz jańa halyqaralyq uıym nemese óz jarǵysy men mem­le­ket­ústilik organy bar qandaı da bir ıntegratsııalyq qurylym qurýǵa umtylmaıtynymyzdy taǵy da atap ótkim keledi.

Bul aımaqtyq kelissózder alańy­­nyń qyzmeti, qysqasha aıt­qanda, saýda-ekonomıkalyq, saıa­sı, qu­qyqtyq jáne mádenı-gýma­nıtarlyq ynty­maqtastyqtan qaýipsizdik máse­lelerine deıingi kópqyrly óńirlik damýdyń negizgi máseleleri boıynsha «saǵattardy teńsheýge» baǵyttalǵan.

Biz ózara múddelerdi eskerý, qur­metteý jáne qoldaý negizinde bir­les­ken kúsh-jiger arqyly óńir­lik máse­lelerdi tıimdi sheshe alatynymyzdy túsinemiz.

Bizdiń basty maqsatymyz – Orta­lyq Azııany turaqty, ashyq jáne qar­qyndy damyp kele jatqan aımaq, senimdi jáne boljamdy halyqaralyq seriktes retinde qalyptastyrý. Orta­lyq Azııadaǵy saıası dıalog pen mem­leketaralyq jaqyndasýdyń oń úde­risteri ashyq, syndarly ári úshin­shi elderdiń múddelerine qarsy baǵyt­talmaǵan.

Konsýltatıvtik kezdesýler mańyz­dy format bolyp esep­teledi, onda óńirdiń barlyq elderi ókildik etedi. Bul kezdesýlerdiń negizgi prın­tsıpteri konsensýs pen teńdik bolyp sanalady. Bizdiń sammıtterimizdiń ózektiligine olardyń turaqtylyǵy, sondaı-aq ózara árekettesý meha­nızmderiniń keńeıýi dálel.

Sonymen, Túrikmenstannyń Avaza qalasynda Ortalyq Azııa mem­leketteri basshylarynyń sońǵy kez­desýi aıasynda kóshbasshy áıelder dıalogy, ekonomıkalyq forým, ulttyq buıymdar kór­mesi, ulttyq taǵamdar festı­vali, aımaq elderiniń óner maıtal­mandarynyń kontserti ótti.

Ózara árekettesýdi damytý úshin qosymsha yntalandyrýlar, meniń oıymsha, Óńirlik parlamenttik forým, sondaı-aq Ortalyq Azııa jastar forýmy, aımaqtyq yntymaqtastyqty odan da turaqty, progressıvti etedi jáne dınamıkalyq sıpatqa ıe mańyzdy quraldarǵa aınalady.

Jalpy, Ortalyq Azııadaǵy ja­qyndasý protsesteri bul tıimdi óńir­lik yntymaqtastyq, senim men ózara túsinistikti qalpyna keltirý, sondaı-aq óte mańyzdy, qordalanǵan máselelerdi jedel sheshý týraly kópten kútken suranysqa jedel jaýap. Bul tásildiń nátıjeleri ásirese pandemııa kezinde tańǵaldyrdy.

– Osy oraıda Ortalyq Azııa­nyń bolashaǵyna qalaı qaraı­tynyńyzdy bilgim keledi?

– Konsýltatıvtik kezdesý­ler­diń kún tártibine engizilgen máse­leler aýqymy, meniń áriptes­terim – Ortalyq Azııa elderi pre­zıdentteriniń bastamalary, sondaı-aq osy sammıtter aıasynda uıymdastyrylǵan is-sha­ralar Ortalyq Azııa keńistigindegi qaýipsizdikti jáne turaqty damýdy, beıbitshilikti qamtamasyz etý negizgi baǵyt ekenin kórsetedi.

Óńirdegi jalpy ózgerister, by­­tyrańqylyqtan birigýge evo­lıý­­tsııalaný oń úrdis ekeni kúmán­siz.

Búgin biz Ortalyq Azııa mem­le­ketteriniń qarym-qatynasy jańa sapalyq deńgeıge kóterilip, ashyq, boljamdy jáne turaqty sıpatqa ıe boldy dep aıta alamyz.

Ózara is-qımyldy nyǵaıtý jáne ortaq mindetterimizdi dáıekti sheshý óńirdiń barlyq elderimen jalǵasyn tabatynyna senimdimin.

Qaıtalap aıtamyn, bizdiń bas­ty mindetimiz – Ortalyq Azııany gúl­dengen jáne turaqty damyp kele jatqan óńirge, senim men dostyq ke­ńistigine aınaldyrý.

Óńirlik yntymaqtastyq for­mat­tarynyń tabysty damýy­­nyń álem­dik tájirıbesi olar­dyń ózeginde geo­grafııalyq ja­qyn­dyq, tarıhı tutastyq, saýda-ekonomıkalyq, má­de­nı jáne ór­kenıettik baılanys­tar ǵana emes, sonymen qatar tyǵyz serik­tes­tiktiń ósip kele jatqan ózara paıdasy syndy faktorlar da jatqanyn kórsetedi.

Mundaı shoǵyrlaný halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa, basqa álemmen qarym-qatynas pen ózara baılanysty jaqsartýǵa kómektesetini anyq.

– Ortalyq Azııadaǵy kúrde­li másele – Aral ekologııalyq daǵ­darysy Qazaqstanǵa jáne Ózbek­stanǵa tikeleı áser etip otyr. Onyń saldaryn azaıtý úshin qan­daı jumystar atqa­rylýda? Biz­diń elder arasyn­daǵy ynty­maq­­­tas­tyqta ekologııa men klı­mat­tyń óz­gerýi qandaı oryn alady?

– Ortalyq Azııadaǵy tu­raq­ty damýdy qamtamasyz etý máse­lelerine kelgende, árıne, qazirgi zaman­nyń eń ótkir ekologııalyq prob­lemalarynyń biri – Aral apatyn da nazardan tys qaldyrýǵa bolmaıdy.

Bir kezderi ásem sý qoıma­sy­nyń sý resýrstaryn oılanbaı paıdalaný onyń joıylyp ketýine ákelip soqty, myńdaǵan adamǵa baqytsyzdyq pen qasiret ákeldi.

Jaǵdaıdy buryn-sońdy bol­maǵan klımattyq ózgerister qıyn­­­datýda. Jyldyq ortasha tem­­­pe­­­ratýranyń jo­ǵarylaýy baı­qa­­lady, qurǵaqshylyq, shańdy daý­yl­dar, sý tasqyndary men sel júrýi jıilendi, muzdyqtar erip jatyr.

Biz Ózbekstanda ekologııalyq má­selelerge barynsha mán beremiz. Sońǵy tórt jylda klımat ózge­rýi­niń saldaryn beıimdeý jáne jum­sartý boıynsha júıeli sharalar qa­byl­dandy.

Atap aıtqanda, 2030 jylǵa deıin eseptelgen qorshaǵan ortany qorǵaý tujyrymdamasy, Ózbekstannyń «jasyl» ekono­mı­kaǵa kóshý strategııasy, sý resýrs­taryn damytý tu­jy­rymdamasy jáne ekologııalyq jaǵdaıdy jan-jaqty jaqsartýǵa ba­ǵyttalǵan basqa da mańyzdy qujattar qabyldandy.

Qorshaǵan ortany qorǵaý sala­­syn­daǵy memlekettik bas­qarý júıe­sin jetildirý maq­satynda ınstı­tý­tsıonaldyq refor­malar júrgi­zildi. Elimizde ekono­mıkanyń ener­gııa tıimdiligin arttyrý, kómir­sý­tekterdi paıdalanýdy azaıtý, jańǵyrmaly energııa kózderiniń úlesin arttyrý boıynsha da sharalar qabyldanýda.

Ózbekstan Aral teńizi qur­ǵaýynyń zardaptaryn barynsha azaı­týǵa erekshe kóńil bólýde. Búgin­de onyń keýip qalǵan tabanyna ja­syl jelek otyrǵyzý boıynsha úl­ken baǵdarlama júzege asyrylýda. So­nymen qatar Qaraqalpaqstandy 2020-

2023 jyldarda keshendi áleý­­met­tik-ekonomıkalyq damytý baǵ­­dar­lamasy júzege asyrylyp jatyr.

Ózbekstan osy ekologııalyq apattyń saldarymen Ortalyq Azııa elderiniń kúsh-jigerin biriktirý úshin belsendi qadamdar jasaýda. On jyldyq úzilisten keıin 2018 jyly Túrikmenstanda Araldy qutqarý Halyqaralyq qorynyń otyrysy ótti. Sodan keıin Ózbekstannyń bastamasymen Aral óńiri úshin BUU-nyń adam qaýipsizdigi jónindegi kóp­seriktestik Trast qory quryldy.

Aımaq elderiniń, sonyń ishinde Qazaqstannyń qoldaýynyń arqasynda 2021 jyldyń mamyr aıynda BUU Bas Assambleıasy Aral óńirin ekologııalyq ınnovatsııalar men tehnologııalar aımaǵy dep jarııalaý týraly arnaıy qarar qabyldady.

Biz osy máselelerdiń bar­ly­ǵyna Konsýltatıvtik kezdesý­ler sheń­berinde úlken kóńil bólemiz. Má­selen, sońǵy kezdesýi­mizde Ózbek­stan óńir elderiniń klı­mattyń ózge­rýine beıimdelýine yqpal etetin «Ortalyq Azııa úshin jasyl kún tártibi» óńirlik baǵdarlamasyn ázirleý týraly bastama kóterdi.

Baýyrlas Qazaqstan da Aral teńiziniń qalǵan bóligin qalpyna keltirý úderisterine belsene aralasyp, sý resýrstaryn uqypty jáne tıimdi paıdalanýǵa, tabıǵatty qorǵaýǵa baǵyttalǵan, der kezinde jasalǵan mańyzdy bastamalardy iske asyrýda.

Ózbekstan men Qazaqstannyń kúsh-jigerin budan bylaı da biriktirý óńirdiń kóptegen ózekti máse­lelerin sheshýge oń áser eteti­nine bek senimdimin. Tek birlesip qana biz barlyq synaqty eńsere alamyz, balalarymyzǵa jaryq bolashaqty qamtamasyz etemiz.

– Ózbekstan 2019 jyly Qa­zaq­­stannyń Tuńǵysh Prezı­denti – Elbasy Nursultan Nazar­baev­tyń bastamasymen quryl­ǵan Túrkitildes memleketter yn­ty­maq­tastyǵy keńesine qosyldy. Ystanbuldaǵy sońǵy sammıtte ol Túrki memleketteri uıymy­na aı­naldy. Bul qurylymnyń áleýe­tin qalaı baǵalaısyz? Siz­­diń oıyńyzsha, bul uıym túr­­ki álemi elderi arasyndaǵy ynty­­maq­tastyqty damytýda qan­daı praktıkalyq ról atqara alady?

– Biz Túrki memleketteriniń uıy­­­myna áli iske asyrylmaǵan úl­ken múmkindikteri jáne birikti­rý­shi áleýeti bar óńirlik yntymaq­tas­­­tyq­tyń tıimdi tetigi retinde qaraımyz.

Uıymnyń mańyzdylyǵyn aıta otyryp, men eń aldymen, qadirmendi aqsaqalymyz Nursul­tan Ábishuly Nazarbaev­tyń túrki álemi elderin biriktirý ıdeıasyn kontseptýaldy ázirleý men is jú­zinde júzege asyrýdaǵy, sondaı-aq yntymaqtastyqty ınstı­týt­tan­dyrýdaǵy orasan zor, negiz qa­laý­shylyq rólin atap ótkim keledi.

Bul qurylym ortaq til men dinge, Túrki memleketteriniń tarıhı jáne mádenı baılanystaryna negizdelip qurylyp qana qoımaı, eń mańyzdysy, olardyń dıalog pen yntymaqtastyqty eń aldymen, ekonomıka men ornyqty damý, zamanaýı syn-qaterlerge bir­lesken laıyqty jaýap ázir­leý salalarynda tereńdetýge múd­de­liliginiń arqasynda damyp keledi.

Sondyqtan Ózbekstan tolyq­qandy múshe retinde Túrki keńesine qosyldy, sondaı-aq bıylǵy 12 qarashada Ystanbuldaǵy segi­zin­shi sammıtte onyń Túrki mem­le­ketteri uıymyna aınalýyn qoldady.

Búgingi tańda uıymnyń aldynda birqatar mańyzdy min­det­ter tur. Bizdiń oıymyzsha, bul birinshi kezekte qatysýshy mem­leketter arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy odan ári damytý jáne nyǵaıtý. Osyǵan baılanysty ózara taýar aınalymy kólemin ulǵaıtý bo­ıynsha usynystar ázirleý úshin Túrki memleketteriniń saýda yntymaqtastyǵy máselelerin zertteý ortalyǵyn qurý týraly usynysty alǵa tarttyq. Uıym­nyń ıntegratsııalyq áleýetin is­ke asyrýda qatysýshy elderdiń kó­liktik sektordaǵy ózara baılanys baǵdarlamasynyń qabyldanýy asa mańyzdy bolady.

Jańa, ınnovatsııalyq jáne tehnologııalyq damý modeline ótýde, onyń ishinde jasyl, eko­lo­gııalyq taza, energııa únemdeı­tin jáne qaýipsiz tehnologııalar­dy engizý, ekologııalyq daǵda­rys­tardyń saldaryn jeńildetý men qorshaǵan ortany qorǵaý boıyn­sha bastamalardy júzege asyrý, sondaı-aq týrızmdi turaq­ty damý faktory retinde paıdalanýda biz óz kúshimizdi birik­tirýimiz kerek. Sarapshylar men IT mamandarynyń turaqty plat­formasyn, sondaı-aq túrki elde­riniń qorshaǵan ortany qorǵaý qurylymyn qalyptastyrý boıyn­sha shtab-páterin Aral boıyn­da – ekologııalyq apattan eń kóp zardap shekken aımaqta qurý bas­tamasy osyǵan baǵyttalǵan.

Elderimizdiń damýyndaǵy jas­tardyń róli artyp kele jatqa­nyn eskere otyryp, sondaı-aq olardyń áleýetin tolyq iske asyrý maqsatynda biz túrki áleminde 2022 jyldy Jastar bastamalaryn qoldaý jyly dep jarııalaýdy usyndyq.

Túrki memleketteri orasan zor resýrstarǵa ıe – tarıhı-mádenı jáne rýhanı muraǵa eń baı memleket ekenine senimdimin, orasan zor ıntellektýaldyq jáne ekonomıkalyq áleýet, tole­ranttylyq dástúrleri men aǵartýshylyq – adamzat aldynda turǵan jahandyq máselelerdi sheshýde barǵan saıyn mańyzdy ról atqaratyn bolady.

Aýǵanstandaǵy qazirgi jaǵdaı Ortalyq Azııanyń bar­lyq elderin alańdatyp otyr. Aýǵan máselesi boıynsha Qazaq­stan men Ózbekstannyń ustanym­da­ry úndes. Sizdiń oıyńyzsha, bul daǵdarystan shyǵý úshin ne­­giz­gi qadamdar qandaı bolýy kerek?

– Eger úılestirilgen tıimdi sharalar qabyldanbasa, Aýǵanstan uzaq ýaqyt boıyna óńirlik qaýipsizdikke tóngen jańa syn-qaterler men qaýiptiń kózi bolyp qala beredi. Bul elde tynyshtyq pen turaqtylyqqa tezirek qol jetkizý onyń damýyna, sondaı-aq óńirlik jáne halyqaralyq mańyzy bar iri ekonomıkalyq, energetıkalyq jobalardy júzege asyrý úshin jańa strategııalyq múmkindikterge jol ashady.

Aýǵanstannyń geografııalyq turǵydan Eýrazııa men Ońtústik Azııa, Shyǵys jáne Batys Azııa arasyndaǵy tabıǵı qurlyqtyq kópir retinde tıimdi ornalasýy onyń transóńirlik baılanysty ilgeriletýdegi mańyzyn naqtylaıdy.

Aýǵanstannyń ekonomıkasyn qalpyna keltirý mundaǵy turaqty jáne uzaq merzimdi beıbitshiliktiń mindetti sharty bolmaq. Osy turǵydan alǵanda, meniń oıymsha, jaǵdaıdyń shıelenisýine jol bermeý úshin jańa bılikpen dıalogty damytý, aýǵan halqyna áleýmettik-ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq kómek kórsetýdi jalǵastyrý qajet. Bul eldegi aýqymdy gýmanıtarlyq daǵda­rystyń jáne onyń halyqaralyq oqshaýlanýynyń aldyn alýda óte mańyzdy.

Qurmetti Shavkat Mıro­monovıch, elimiz Táýelsizdiginiń 30 jyl­dyǵy qarsańynda qazaqstan­dyqtarǵa qandaı tilek aıtar edińiz?

– Memlekettik táýelsizdikke qol jetkizý – kez kelgen halyqtyń tarıhyndaǵy asa mańyzdy, taǵdyrly oqıǵa. Bizdiń elder 30 jyl buryn qıyn jaǵdaıda ege­mendigin aldy. Osy jyldary biz barlyq synaqtardan abyroımen qatar júrip óttik jáne jańa ómir, jańa qoǵam qurýda eleýli nátıjelerge qol jetkizdik. Búginde muny búkil álem moıyndap otyr.

Biz baýyrlas Qazaqstannyń sońǵy úsh onjyldyqtaǵy orasan tabystaryna, onyń zamanaýı serpindi damýyna shyn júrekten qýanyshtymyz. Eńbek pen talanttyń, maqsatshyldyq pen halyq birliginiń, Qazaqstan basshylyǵynyń dana da kóregendi saıasatynyń arqasynda el barlyq salada orasan zor tabystarǵa jetti.

Aýqymdy jobalardy, so­nyń ishinde bizge jaqsy tanys, ozyq otyz eldiń qataryna ki­rýdi maqsat etken «Qazaqstan – 2050» Strategııasyn, «100 naqty qadam», «Nurly jol» údemeli ın­­­dýstrııalyq-ınnovatsııalyq da­­mý baǵdarlamasyn tıimdi jú­zege asyrý qazaqstandyqtarǵa qýatty memleket ári halyqaralyq básekege qabiletti ekonomıka qurýǵa múmkindik berdi. Qa­zir­gi Qazaqstan búkil álemge memle­kettik jáne qoǵamdyq qu­ry­lys­taǵy tańǵalarlyq jetistikterdi, halyqtyń ómir súrý deńgeıi men sapasynyń turaqty ósýin kór­setýde.

Ózbek jáne qazaq halyqtary qashanda bir-birine tirek bolyp, synaqtardy jumyla eńser­genin, bú­ginde ortaq jarqyn bola­sha­ǵy­myzdy birge quryp jatqany­myzdy taǵy bir ret atap ótkim keledi.

Uly aqyndar men oıshyldar Álisher Naýaı jáne Abaı Qunan­baıuly halyqtarymyzdyń dostyǵyn eń úlken baılyq retinde qorǵap, nyǵaıtýdy bizge ósıet etken. Al búgin biz baýyr­las elderimiz ben halyqtary­myz­dyń, balalarymyz ben nemere­lerimizdiń tynyshtyǵy men aman­dyǵy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýǵa daıynbyz.

Qazaqstan Respýblıkasynyń halqyn tamasha mereke – Táýelsiz­diktiń 30 jyldyǵymen shyn júrekten quttyqtaımyn, jańa jetistikter, órkendeý men tabystar tileımin.


Сейчас читают
telegram