«Ózbek kerek qylmaǵan generaldy qazaqtyń ózi laıyqty ulyqtasa ıgi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 27 qańtar. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 27 qańtar, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Qazaqstan Parlamentiniń Májilisi keshegi jalpy otyrysyn «bir mınýt únsizdikpen» bastady. Qalaýlylar Reseı astanasy Máskeýdegi Domodedovo áýejaıynda bolǵan lańkestik aktide qaza tapqandardy osylaısha aza tutty. Ushaqpen eń kóp saparlaıtyndardyń biri depýtattar ekendigi málim. Sondyqtan bul qandy oqıǵa qalaýlylardyń tóbe shashyn tik turǵyzǵan. Keshegi jıyndy ashqan Tómengi palata spıkeri Oral Muhamedjanov osyǵan oraı kóńil aıtý jedelhaty reseılik Parlamentke joldanǵanyn málimdedi», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi nómirinde. Sondaı-aq basylymnyń atap ótýinshe, osydan keıin Májilis depýtaty Beken Álimjanov bilim qýǵan jastardyń nege ózderine arnalyp, bıýdjetten bólingen nesıege qoly jetpeı­tindigine aıran-asyr ekendigin jetkizgen, ıaǵnı kóptegen shákirtter bilim nesıelerin alýda eleý­li qıyndyq kórýde eken. Depýtattyń aq­parynsha, byltyrǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha «Qarjylyq ortalyq» AQ jalpy somasy 479 mıl­lıon teńge bolatyn 3 834 ke­pil­di mindetteme bergen. Onyń ishin­de jeńildikti bilim nesıeleri bar-joǵy 1 780 mindettemeni (jal­py somasy 275 mıllıon teńge) qu­raǵan eken. Al halyq qalaýlysynyń de­re­ginshe, nesıe alýǵa zárý stýdent­terdiń qatary 40 myń. Bul jaıynda egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, basylymnyń beısenbilik nómirindegi «Qyryq myń stýdent nesıe alýǵa zárý» degen maqalǵa kóz júgirtińiz.

«Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirinde «20 sekýnd saıyn bir adam ózine-ózi qol jumsaıdy. Bul dert jasóspirimder arasynda kóbeıip barady» degen maqalada basyldy. «Ótken jyly Almatynyń irgesindegi Tuzdybastaý aýy­lynda oryn alǵan qaıǵyly oqıǵa - órimdeı jasóspirim eki oqýshy­nyń ózderine ózderi qol salýy - aýyl turǵyndary men osyn­daǵy ustazdar qaýymyn ǵana emes, búkil oblys sheneýnikterin ábigerge túsirgeni belgili. Baýyr eti balalary - qos qulynshaǵy­nan ańdaýsyzda kóz jazyp qal­ǵan qos otbasyndaǵy qos ata-ana­nyń kútpegen qasirettiń ne­likten oryn alǵanyn jáne ony kimnen kórerin bilmeı dal bol­ǵany anyq. «Qoı ústine boztorǵaı jumyrt­qalaǵan» myna zamanda elimizde oqýshylardyń sýıtsıd oqıǵasy qaptap ketti. Mysaly, Májilis depýtaty Gúlmıra Is­taı­bekqyzy keltirgen málimetke júginsek, Qazaqstanda 2009 jyly jasóspirimder arasynda 260 sýıtsıd oqıǵasy oryn alyp­ty. Bul az bolǵandaı, 2010 jyly 237 sýıtsıd oqıǵasy taǵy tir­ke­lipti», - delingen maqalada. Basylym osy oraıda «on ekide bir gúli ashyl­maǵan jasóspirimder óz­derin ózderi nelikten ólimge qııady, ómirden nege bezedi, olardy buǵan ıtermelegen ne, «El aman, jurt tynyshta» talaı ata-anany zar jylatyp, baýyr eti balasynan aıyryp jatqan sýıtsıd degenniń ózi ne, jasós­pirim­derdi mezgilsiz «jaǵadan» alatyn, aıtyp kelmeıtin bul - qandaı tajal, sýıtsıdtiń sebebi men saldary qandaı?» degen saýaldardy bilikti psıhologtarǵa, sondaı-aq qoǵam qaı­ratkerleri men zańgerlerge qoıyp, maqalanyń mazmunyn ashýǵa tyrysqan.

***

«Budan buryn da Ózbekstandaǵy qazaq qandastarymyzdyń kórgen qorlyǵyn aıtyp, Májilistiń minberinen birneshe márte másele kótergen depýtat Amangeldi Momyshev «ala taqııaly aǵaıynǵa» taǵy da ashyndy. Keshe Májilistiń otyrysynda depýtat general Sabyr Raqymovtyń eskertkishin súrip tastaǵan ózbek bıliginiń áreketine narazylyq bildirip, soǵan qatysty úkimettik deńgeıde tıisti sheshim qabyldanýyn surady», dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanyndaǵy «Ózbek kerek qylmaǵan generaldy qazaqtyń ózi laıyqty ulyqtasa ıgi» degen maqalasynda.

«Jaqynda Ózbekstan astanasynda Keńes odaǵynyń batyry, general-maıor Sabyr Raqymovtyń tórt metrlik eskertkish-monýmenti shynjyr tabandy traktormen súrilip tastaldy. Bul - ózbek bıliginiń qorlyǵy, ony basqasha ataý múmkin emes. Grýzııada UOS batyrlaryna arnalǵan «Dańq memorıaly» talqandalyp edi, Reseı Syrtqy ister mınıstrligi álgi áreketti «qorlaýshylyq nemese memlekettik vandalızm aktisi» dep baǵalady. Pýtın dáp Grýzııadaǵydaı eskertkishti Máskeýde ornatý týraly usynys jasap, ol júzege asty. Endeshe «ózbek bıliginiń áreketine bizdiń Syrtqy ister mınıstrligi nege únsiz qaldy?» degen saýal kóldeneńdeıdi. Nege mundaı vandalızmge qarsylyq notasyn jibermeımiz?! Eki mıllıonǵa tarta qazaq turatyn Ózbekstanda etnıkalyq qazaq bolyp tabylatyn general Raqymovtyń eskertkishin buzý sol ultty syılamaý faktisi dep qabyldanyp, ultaralyq qatynasqa da kirbiń túsiretinin umytpaýymyz kerek. Bul - bir ǵana fakti emes, general Raqymovtyń qurmetine berilgen kósheler, mektepter ataýlary qazir ózgertilip bitti. Bul ne? Shyǵys halyqtarynyń arasynda tuńǵysh general atanǵan dańqty qolbasshy S.Raqymovtyń ulty qazaq bolsa da, Ózbekstannyń azamaty edi ǵoı», - degen A. Momyshev Úkimetbasynyń atyna joldaǵan saýalynda.

«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, keshe Almatyda 7-Qysqy Azııa oıyndarynyń baspasóz ortalyǵy ashyldy. Azııanyń ár óńirinen jınalatyn eki myń jýrnalıstiń ýaqytsha jumys ornyna aınalatyn bul ortalyqtyń ashylý saltanatyna qala ákimi Ahmetjan Esimov qatysyp, lentasyn qıyp bergen. Biraq basylym ortalyqtan eshqandaı qazaqylyq kóre almaǵanyn qynjyla jazady. «Jalpy baspasóz ortalyǵyn tolyq aralap shyqqan qala ákimi atqarylǵan sharýalarǵa rıza bolyp qaıtty. Jýrnalısterdiń de kóńili toq sııaqty. Degenmen otandyq baspasóz qyzmetkerleriniń nazy bar ekenin aıtpaı ketýge bolmas. Naqtyraq aıtsaq, baspasóz ortalyǵynan eshqandaı qazaqylyqty kóre almadyq. Esiktegi jazýdan bastap, ishtegi zattardyń barlyǵy aǵylshyn tilinde tańbalanǵan. Tipti baspasóz baıandamasynyń ózi aǵylshyn tilinde daıyndalypty. Aǵylshyn tilinde daıyndalǵany durys, oǵan daýymyz joq, biraq etıket boıynsha, qasynda memlekettik tildegi aýdarmasy da bolýy kerek qoı. Sebebi Qazaqstanda ótip jatqan dúbirli dodanyń negizgi jankúıerleri qazaqtildi aýdıtorııa emes pe?!», - dep jazady basylym. Kóterilgen másele jaıynda egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, búgingi nómirdegi «Qazaqylyqtan jurdaı baspasóz ortalyǵy» degen maqalaǵa nazar aýdaryńyz.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, elimizdiń saýalnamaǵa qatysqan azamattarynyń 91 paıyzdan astamy Memleket basshysynyń Prezıdenttik ókilettiligin uzartý máselesi boıynsha referendým ótkizý bastamasyn qoldaıdy. Keshe «Nur Otan» HDP Ortalyq apparatynda ótken baspasóz máslıhaty barysynda jarııa etilgen «InfoSystem» zertteý ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń áleýmettik zertteýler qorytyndysy osyndaı. Sondaı-aq atalǵan qordyń dırektory Saltanat Ahmedovanyń atap ótýinshe, Qazaqstan halqynyń 94 paıyzy Elbasynyń Prezıdenttik ókilettigin uzartý jónindegi referendýmnan habardar ekendigin aıtqan. Saýalnama 2010 jyldyń 25 jeltoqsany men 2011 jyldyń 17 qańtary aralyǵynda ótkizilgen. Oǵan elimizdiń 14 oblysy men respýblıkalyq mańyzy bar Almaty, Astana qalalarynan 18-54 jas aralyǵyndaǵy 1600 adam qatysty.