«-ov, -ev, -vıchterden qalaı arylamyz?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 2- jeltoqsan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 1 jeltoqsan, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Halyqtyń uly tańdaýyna - 20 jyl» atty maqala basty. Ár eldiń tarıhynda belesti oqıǵalar bolady. Sol belesti oqıǵalardy bastap beretin uly kúnder bolady. 1991 jyldyń 1 jeltoqsany biz úshin sondaı kún.

Resmı túrde alǵanda ol kúni Qazaq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń Prezıdentin saılaý ótkizildi. Biraq bul resmı túrde ǵana. Bo­dandyqtyń kúni áne-mine batatynyn, Táýel­siz­dik tańynyń áne-mine atatynyn árkim de bilip otyrdy. Ol kúndi búkil halyq kútip otyr­dy. Shyn máninde ol kúni bolashaq Táýelsiz Qa­zaqstannyń taǵdyryn aıqyn­daıtyn Azamat­tyń joly ashylatyny barshaǵa belgili edi.

1991 jylǵy 1 jeltoqsan kúni saılaý ýchaskelerine kári de, jas ta aǵyldy. Saılaýshylar tizimine jazyl­ǵan­dardyń 88,28 paıyzy daýys berýge keldi. Bul - 8 mıllıon 788 myń 762 adam. Olardyń 98,78 paıyzy daýysyn Nursul­tan Nazarbaevqa berdi. Bul - 8 mıllıon 681 myń 276 adam. Nursultan Ábishuly Nazarbaev elimizdiń Tuń­ǵysh Prezıdenti bolyp saılandy. Búkil­halyqtyq qol­daýǵa ıe boldy.

Sodan beri Elbasymyzdyń jeńisti joly jemisti jalǵasyp keledi.

Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, Memleket pen halyqtyń táý­elsizdigi sol dáýirge, ol týǵyzǵan qaýipterge sáıkes keledi. «Al dáý­irdiń paradoksy memleket táýel­sizdigi jahandanýmen úılesimde bolady. Keıbir sarapshylar árqa­shanda jahandaný jeńedi degendi aıtyp qalyp júr. Alaıda, álem­dik qarjy daǵdarysyn eńserý tájirıbesi kórsetkendeı, táýelsiz memleket uǵymyn muraǵatqa jiberý áli erte ekendigin dáleldedi. Tıisinshe, táýelsiz elderdiń róli artyp shyǵa keldi. Sondyqtan táýelsizdik jahandyq úderisterge kirigýdi bildiredi. Onyń arqaýlyq basty elementteri aqparattyq-tehnologııa jáne ınnovatsııa. Prezıdent ınnovatsııany damýdyń bas­ty kilti etip alǵany da son­dyqtan», - dep jazady «Egemen Qazaqstan». Bul maqalany osy basylymynyń birinshi betindegi «Qazaqstannyń beıbitsúıgish saıasaty - ultaralyq tatýlyq pen konfessııaaralyq kelisimniń eren úlgisi» atty maqaladan oqısyzdar.

«Aıqyn» basylymynyń aptalyq sanynda «Ortaq valıýta bola ma?» atty maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, biryńǵaı valıýtaǵa kóshý úshin valıýtalyq naryqtyń biryńǵaı bazalyq sharttary bolýy tıis. Ázirshe biryńǵaı valıýta týraly aıtý erte bolǵanyna qaramastan, elde ártúrli pikirlir kóbeıip barady. Al sarapshy Qanat Berentaevtyń aıtýynsha, Eýroodaq elderiniń jańa ekonomıkalyq júıege kóshýine, onyń ishinde ortaq valıýta bar, 20 jyldaı ýaqyt qajet boldy. Sondyqtan bizdiń jańa quryp jatqan ortaq Kedendik Odaǵymyz biryńǵaı ekonomıkalyq keńistigimizde ortaq valıýta týraly áńgime qozǵaý áli tym erte. Bul máseleniń jaı-japsaryn «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynan tolyqqandy bilýge bolady.

Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, Islamnyń shuǵyl damýy qylyshpen júzege aspaǵan. Kerisinshe, qarapaıymdylyǵy, jáne paıǵambarlarynyń kishipeıildigi,ýádege beriktigi, týystary men barlyq musylmandarǵa degen meıirimdiligi arqyly adamdardyń kóńilinen shyǵyp, júrekterinen oryn alǵan. Islam dini o bastan áleýmettik ádilettilikti buıyrǵan. Jaratýshy men jaratylǵannyń arasynda jeke bir qurylym bolmaıdy. Qurán Kárimdi oqyǵan árbir adam Alla taǵalanyń buırqtaryn meńgerip, oǵan moıynsunady. Islam dini qadir-qasıetteri men onyń mán-mazmuny jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Islam dininiń qudireti nede?» atty maqalada.

***

«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Bolashaqtyń valıýtasy energııa ekenin tolyqqandy sezinip otyrmyz ba?» atty maqala jarııalady. Basylymnyń jazýynsha, halyqaralyq qoǵam ómirin zertteý ortalyqtarynyń boljamy boıynsha, aldaǵy 10-15 jylda qýattyń jańa túrlerin ıgerýge jappaı kóshý, óndiriste asa berik, shydamdy, jeńil, qyzmet atqarý merzimi uzaq zattardy paıdalaný, úrdisi arta túsýi tıis. Mundaǵy negizgi maqsat - jer qoınaýynan óndiriletin shıkizatqa degen táýeldilikti azaıtý, qorshaǵan ortadaǵy tabıǵı tepe-teńdikti qalpyna keltirý, sóıtip, buqaranyń ómir súrýine qolaıly jaǵdaı jasaý bolyp tabylady. Al bul úderis qalaı júzege asady degen saýalǵa jaýapty «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.

Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, keshegi Keńes Odaǵy tańyp bergen azamattardyń aty-jónderindegi -ov, ev, vıchterden arylatyn ýaqyt jetti. «-ov, -ev, -vıchterden qalaı arylamyz?» atty maqalada bul máseleni kezinde Alash kósemderiniń biri Álıhan Bókeıhanovtyń da kótergeni aıtylady. Alaıda Keńes Odaǵy júrgizgen surqııa saıasattyń kesirinen qazaq óziniń qazaq ekenin de aıta almaı keldi. Degenmen sol Keńes Odaǵynyń «qol astynda» ómir súrgen keıbir ult ókilderi ózderiniń ulttyq úlgisinen aıyrylmaǵan. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynan keńirek bilýge bolady.

***

«Kazahstanskaıa paravda» basylymynyń jazýynsha, osydan 20

jyl buryn 1991 jyldyń 1-shi jeltoqsanynda Qazaqstannyń alǵashqy búkilhalyqtyq saılaýy ótti. Onda qazirgi Elbasy Nursultan Nazarbaev 98,7 paıyz daýys jınap, jeńiske jetti. «Bul qıyn da kúrdeli, soǵan qaramastan naqty ári sátti júrgizilgen saıasattyń negizin qalaǵan qoǵamdyq sanadaǵy serpilis bolatyn»,- dep jaza kele basylym, elimizdiń qalyptasý tarıhy men memleket júrip ótken joldar tarıhyna taldaý jasaıdy. Bul maqala «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Nýrsýltan Nazarbaev - narodyı Prezıdent» atty taqyryppen basylǵan.