Ótip bara jatqan jyldyń ózekti órtegen oqıǵalary
Ótip bara jatqan Qoıan jyly elimiz úshin kúrdeli, aýyr jyl boldy. Jyl ortasynda Abaı oblysyndaǵy orman órti, Qaraǵandy oblysyndaǵy shahtadaǵy apat ondaǵan adamnyń ómirin jalmady. Osy eki oqıǵaǵa baılanysty Prezıdent Jarlyǵymen 2 márte jalpyulttyq aza tutyný kúni de jarııalandy. Kazinform agenttigi jyldy qorytyndylap, elimizde bolǵan qaıǵyly oqıǵalardy eske aldy.
13 adamnyń ómirin jalmaǵan orman órti
Osy jyldyń 8 maýsymynda «Semeı ormany» memlekettik orman tabıǵı rezervaty» Respýblıkalyq memlekettik mekemesiniń Borodýlıha, Novoshýlba jáne Semeı fılıaldary aýmaǵynda iri órt boldy. Bastapqyda qyzyl jalyn Novoshýlba fılıalynyń aýmaǵynda shyǵyp, osy mekemeniń 14 qyzmetkeri órtti sóndirýge jedel attanǵan edi. Alaıda, ókinishke oraı olar qaıtyp otbasylaryna oralmady.
Tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty Memleket basshysy aldyn ala belgilengen Vetnamǵa saparyn keıinge shegerip, Abaı oblysyna bardy. Prezıdent órtengen aýmaqty tikushaqpen sholyp, tilsiz jaýmen arpalysta qaza bolǵan azamattardyń otbasyna baryp, kóńil aıtty. Órt saldarynan adamdardyń qaza bolýyna baılanysty Qazaqstanda 12 maýsymdy jalpyulttyq aza tutý kúni dep jarııalady. Memleket basshysy óz sózinde órt jaıly bir kún ótken soń ǵana, 9 maýsym kúni keshke tıisti mınıstrlikterge habarlanǵanyn aıtty. Tilsiz jaýdyń aldyn alýda sharasyzdyq tanytqan Tótenshe jaǵdaılar mınıstri ıÝrıı Ilındi sol sátte qyzmetinen bosatty. Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevqa sógis jarııalady.
Memleket basshysy byltyr Qostanaı oblysynda bolǵan órtten qorytyndy shyǵarylmaǵanyn, berilgen tapsyrmalar atústi oryndalǵanyn qatań synǵa aldy.
«Qaýip-qaterdiń baǵalanbaǵany qazirdiń ózinde túsinikti bolyp otyr. Boljam durys jasalmady. Nátıjesinde tabıǵat apaty tıisti dárejede ári der kezinde aýyzdyqtalmady. Demek, tıisti algorıtmder jumys istemeıdi», — dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev Abaı oblysyndaǵy órt aımaǵynda ótken jedel shtab otyrysynda mınıstrlerdi synǵa alǵan edi.
«Bul — eń aldymen, osyndaı apattarǵa jol bermeý qajet, sonymen qatar tótenshe jaǵdaı bolǵan kezde tıisti sharalar joǵary deńgeıde uıymdastyrylýy kerek degen sóz. Bizdiń jaǵdaıymyzda kásibı salǵyrttyq, adamdardyń taǵdyryna múlde nemquraıly qaraý baıqaldy. Qazir buǵan taǵy da kóz jetkizdim. Al, qazirgi tańda sapaly, durys jumys atqarylyp jatqan joq. Muny moıyndaýymyz kerek. Bir sózben aıtqanda, bul salanyń jumysyn túbegeıli jaqsartý qajet. Mınıstrlik, onyń basshylary óz qyzmettik mindetterine selqos qaraıdy. Ne isteý kerek ekenin bilmeıdi. Shuǵyl sheshimder qabyldamaıdy. Sondyqtan osyndaı apattar oryn alyp otyr», — dep atap ótti Memleket basshysy.
Semeı rezervatyndaǵy órtke qatysty sala mamany retinde pikir bildirgen ekolog Laýra Málikova Ekologııa mınıstrligi mamandarynyń da jaýapkershilikti moıyndaryna alǵysy kelmeıtindigin aıtady.
«Semeı ormany men basqa da ormandar — memlekettiń qorǵaýyndaǵy erekshe aýmaqtar. Ormandarda aǵashtar otyrǵyzý, kútip-baptaý jáne órtten saqtaý — ormanshylardyń mindeti. Orman salasynda tilsiz jaýdyń aldyn alýǵa múmkindik beretin tehnologııalar bar. Aıta ketý kerek, 30 jyldyń ishinde mundaı tótenshe jaǵdaı bolǵan joq. Demek, másele júıede emes, másele Ekologııa mınıstrliginde otyrǵan kadrlarda. Olar óz salasyn bilmeıdi jáne jaýapkershilik alǵysy kelmeıdi», — dedi Laýra Málikova.
Aıta keteıik, Tilsiz jaýmen kúreske TJM-niń, Orman sharýashylyǵy komıtetiniń, jergilikti atqarýshy organdar jáne Qorǵanys mınıstrliginiń kúshteri men quraldary, eriktiler — shamamen 1500 adam jáne 300-den astam tehnıka qatysty. Sondaı-aq órt oshaqtaryn aerovızýaldy tekserýdi jáne sý shashýdy júzege asyrý úshin 14 tikushaq tartyldy. Órtke qarsy kúres kezinde áýe kemelerimen kólemi 2000 tonnadan asatyn 777 sý shashyldy. Órttiń jalpy aýdany — 63 333,5 gektar, onyń ishinde, orman ishi — 54 915,7 gektar, orman mańy — 7703,8 gektar, ormanǵa jatpaıtyn alqap — 714,0 gektar boldy. Tolyq materıaldyq zalal — 161 555 125 335,0 teńge. Onyń ishinde tikeleı materıaldyq zalal — 32 395 607 477,7 teńge jáne janama materıaldyq zalal — 129 159 517 858,0 teńge.
Kostenko shahtasyndaǵy apat
28 qazan kúni saǵat 02:33–te Qaraǵandy oblysyndaǵy «ArselorMıttal Temirtaý» AQ-ǵa qarasty Kostenko atyndaǵy shahtada apat bolyp, 46 kenshi mert boldy. Osyǵan baılanysty Qazaqstanda 29 qazan Jalpyulttyq aza tutý kúni bolyp jarııalandy.
Bas prokýratýranyń apatty tergeýdiń aldyn ala qorytyndylaryna sáıkes, jarylys bastapqyda № 48K3-batys lava kómir óndirý ýchaskesinde K2 astyndaǵy kómir qabatynan shyǵatyn metan-aýa qospasynyń ornalasýynan bolǵan. Bul jarylys shahta óndirisindegi kómir shańynyń kezeń-kezeńmen jarylystaryna ákelgen. Sebebi, onyń kontsentratsııasy ruqsat etilgen normalardan aıtarlyqtaı joǵary bolǵan. Tergeý barysynda qaıǵyly oqıǵaǵa shahtany paıdalaný kezinde óndiristik jáne órt qaýipsizdigi, sondaı-aq eńbekti qorǵaý erejelerin kóptegen buzýshylyqtarǵa jol berilýi tikeleı baılanysty ekeni anyqtalǵan.
Qazirgi ýaqytta kómir óndirý kezinde qaýipsizdik sharalaryn qamtamasyz etpedi degen kúdikpen Qylmystyq kodekstiń 277-babynyń 3-bóligi (Taý-ken jumystaryn júrgizý kezinde qaýipsizdik erejelerin buzý) boıynsha qylmystyq jaýapkershilikke 7 adamnan turatyn shahtanyń basshylyǵy men ınjenerlik-tehnıkalyq quramy tartylatyny málim boldy. Qylmystyq protsestik kodekstiń 128-babyna sáıkes kúdiktiler Qaraǵandy oblystyq polıtsııa departamentiniń ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamaldy. Al Kostenko atyndaǵy shahtadaǵy jarylysqa ulasqan órttiń sebepterin tekserý jónindegi Úkimet komıssııasynyń qorytyndysyna sáıkes jumys berýshiniń kinási 100 paıyz anyqtalyp, jumysty qaýipsiz oryndaý talaptaryn buzǵan 19 jaýapty tulǵa naqtylanyp otyr.
Este bolsa, osy jyldyń 17 tamyzynda osy kompanııaǵa qarasty «Qazaqstan» shahtasynda da órt bolǵan edi. Apat kezinde jer astynda 227 kenshi boldy. 222 adam jer betine jedel kóterip shyǵaryldy, segizi zardap shekti. Sonymen qatar 5 jumysshy mert boldy.
Osy oqıǵalardan keıin Qazaqstan Úkimeti «ArselorMıttal Temirtaý» kompanııasyn memleket menshigine qaıtarý jumysyn bastap, tabysty aıaqtady. Taıaýda ǵana Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev «ArselorMıttal Temirtaý» jáne Aqtaý qubyr zaýytynyń quny 3,5 mlrd dollardan 286 mln dollarǵa deıin tómendetilip, memleket menshigine qaıtarylǵanyn málimdedi. Mámileni júzege asyrýǵa memlekettik bıýdjetten birde-bir teńge jumsalǵan joq. Al jańa ınvestor — otandyq bıznesmen Andreı Lavrentev. Sonymen qatar «ArselorMıttal Temirtaý» resmı túrde QARMET bolyp ózgerdi.
Osydan birneshe kún buryn Qazaqstan Steel Group (QSG) kompanııasy atynan kásipker Andreı Lavrentev Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligimen birge ArcelorMittal Temirtau aktıvterin satyp alý kelisimine qol qoıdy.
Kelisim sharty boıynsha QSG AMT aktıvteri $286 mln-ǵa satyp alyndy, sondaı-aq jyl saıynǵy 4 ret teń jarnamen tólenetin $450 mln mólsherindegi qarajat kepildi túrde keıinge qalǵan tólemdi júzege asyrady. Sonymen qatar, kelisim jabylǵan kezde taǵy AMT-nyń ótelmegen topishilik qaryzyn tóleý úshin 250 mıllıon dollar tólenedi. Keıinnen $3 mlrd astam qarjyny ınvestıtsııalaý mindettemesin ózine alady, onyń ishinde 1,3 mlrd dollar kelesi jyly ınvestıtsııalanady.
4 balanyń ómirin jalmaǵan órt
25 qazanda Aıagóz qalasynda jeke úılerdiń birinde 20 sharshy metr aýmaqta jıhazdar men jeke zattar órtenip, oqıǵa ornynan tórt balanyń múrdesi tabyldy. Osy qaıǵyly oqıǵaǵa baılanysty Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Svetlana Jaqypova pikir bildirdi.
«Qazirgi ýaqytta komıssııa jumys júrgizip jatyr. Balalardyń ákesi jedel járdem qyzmetinde jumys isteıdi, anasy azyq-túlik alýǵa shyǵyp ketken. Balalar úıde jalǵyz qalǵan. Negizi balalardy jalǵyz qaldyrýǵa bolmaıdy. Buǵan deıin Astanada, Jambylda bolǵan oqıǵaǵa bárimiz kýá boldyq, qazir Aıagózde bolyp otyr. Sondyqtan qazirgi ýaqytta komıssııa óz sheshimderin shyǵarady. Bizdiń tarapymyzdan tek qana járdemdesý — psıhologııalyq qoldaý kórsetý», — degen edi Eńbek mınıstri.
Ajal ýyn sepken hostel
30 qarashada Almaty qalasyndaǵy hostelden shyqqan órtten 13 adam qaza taýyp, 5 adam zardap shekti. Mert bolǵan 13 adamnyń tórteýi — sheteldikter (Reseı Federatsııasynyń 2 azamaty jáne Ózbekstannyń 2 azamaty), qalǵan toǵyzy — Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary. Hostelde barlyǵy 72 adam bolǵan, olardyń deni — stýdentter men jas jumysshylar. Pákistan men Úndistannan kelgen medıtsına ýnıversıtetiniń stýdentteri de bar.
Almaty ákimdigi taratqan málimetke sáıkes, Ádı Sháripov kóshesindegi «Almaty Hostel» Halyk Bank menshigindegi ǵımaratta ornalasqan.
«Hostel bir jarym aı buryn ashylǵan, ǵımarat Halyk Bank-ke tıesili. Bank ony kepilmúlik retinde jalǵa bergen. Bul hostel Almaty qalasynyń joǵary oqý oryndarymen stýdentterdi ornalastyrý úshin yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıǵan joq», — dep atap ótken edi ákimdikten.
Memleket basshysy Almaty qalasyndaǵy hostelderdiń birinde qaza tapqan Qazaqstannyń jáne shetel azamattarynyń jaqyndary men týǵan-týystaryna kóńil aıtty.
«Qaıǵyly jaǵdaıǵa kináliler zań boıynsha jaýapqa tartylady. Úkimet pen ákimdikke zardap shekkenderdiń otbasylaryna kómek kórsetý tapsyryldy», — delingen jedelhatta.
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbektiń málimetinshe, elimiz boıynsha qaýipsizdigi, jaılylyǵy jáne basqalary saqtalǵan shamamen 170 hostelmen, Almatyda 85 hostelmen kelisimshart jasalǵan. 20 myńǵa jýyq stýdent hostelderde turyp jatyr. Osy rette Saıasat Nurbek joǵary oqý oryndarymen kelisimshart jasasqan hostelderge ǵana monıtorıng júrgiziletindigin jasyrǵan joq.
«Degenmen, stýdentterdiń baspana tańdaýyna — páter jaldap, hostelderde turýyna shekteý qoıýǵa quqyǵymyz joq. Mundaı esep júrgizý óte qıyn, múmkin emes desek te bolady. Óıtkeni, jataqhanadaǵy orynnan bas tartatyn stýdentter de bar», — dedi ol.
