«Otandyq týrızm sheteldikter úshin tartymdy ma?» - baspasózge sholý
***
«Bitimgershil kúshter - BUU-nyń Qaýipsizdik Keńesiniń sheshimimen engizilip, teketireske túsken jaqtardyń arasyna túsip nemese teketires aıaqtalǵan soń beıbit ómirdiń ornaýyna kómek berip, araaǵaıyndyq izgi nıetti ister atqaratyn qarýly kúshter. Syrtqy saıasatta aımaqtyq jáne álemdik beıbitshiliktiń saqtalýy men qaýipsizdiktiń ornaýyn tilep, mańyzdy bastamalar kóterip júrgen Qazaqstan jaǵy da mundaı ıgilikti isterden shet qalmaı, 1993 jyldan beri araaǵaıyndyq qyzmetke belsendi túrde aralasyp keledi. Al Qazaqstannyń bitimgershil kúshi - «Qazbat» 1993 jyly BUU sheshimimen Aýǵanstan-Tájikstan shekarasynyń esirtki toqtaýsyz aǵylatyn eń qaýipti bóligin kúzetýge engizilip, 2001 jylǵa deıin qanshama tonna zalaldyń halyqtar arasyna taraýynyń jolyn kesti jáne qanshama lańkestik áreketterdi iske asyrmady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.
Basylymnyń jazýynsha, elimizdiń dańqyn asyryp jatqan bitimgershil kúshterimizdiń, jalpy bitimgershilik qyzmetke qatysýshylardyń áleýmettik jaǵynan qamtamasyz etilýin qoldaıtyn arnaýly zań áli kúnge qabyldanbaǵan. Olardyń is-áreketi Konstıtýtsııa men «Qazaqstannyń Qorǵanys jáne Qarýly Kúshteri týraly», «Áskerı qyzmet jáne áskerı qyzmetshilerdiń mártebesi týraly» zańdarmen ǵana retteledi. Bularda tek, áskerı qyzmetshilerge qatysty áleýmettik qorǵalý máseleleri qarastyrylǵan. Al bitimgershilik qyzmetterge áskerılermen qatar, azamattyq tulǵalar jáne basqa da memlekettik organdar qyzmetshileriniń tartylýyn atalǵan zańnamalar qamtymaǵan. Maqala taqyryby: «Bitimgershil bolsa, bitispes jaý joq».
Máskeýde ornalasqan «Rossııa segodnıa» aqparat agenttiginiń mýltımedııalyq baspasóz-ortalyǵynda Reseı halyqtary Assambleıasynyń jáne Reseı ǵalymdary akademııasy Shyǵystaný ınstıtýtynyń qamqorlyǵymen «TMD keńistigindegi etnosaralyq qarym-qatynastar: Reseı men Qazaqstannyń tájirıbesi» atty taqyrypta dóńgelek ústel ótti. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanyndaǵy «Ulttyq saıasatymyz - ózgeler úshin úlgi» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, is-sharany bastaý sózinde Reseı halyqtary Assambleıasynyń tóraǵasy Svetlana Smırnova Qazaqstanda memleket pen etnomádenı birlestikter arasynda ózara tabysty qatynastardyń erekshe tájirıbesi qalyptasqanyn aıtty. Sondaı-aq, ol Qazaqstan halqy Assambleıasy reseılik áriptes Assambleıadan buryn qurylyp, oǵan úlgi kórsetip kele jatqanyn atap kórsetti. Onyń pikiri boıynsha, Assambleıany Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ózi basqaratyny osy uıymnyń qoǵamdaǵy erekshe mańyzdylyǵyn aıǵaqtaıdy. *** «Týrızm salasy óziniń tunyp turǵan tabıǵatymen jáne tarıhı nysandarymen álemdik tarıhqa qol sozýǵa jarap qaldy. Jaqynda ıtalııalyq kınogerler elge kelip ketti. Olar elden attanarda álemdi ınfraqurylymmen de, qoldan jasalǵan as ta tók sán-saltanatpen de tańdandyrý keshegi kúnniń enshisinde ekenin, búgingi álemge tehnıkanyń qoly jetpegen tumsa tabıǵaty ǵana tańdandyratynyn aıtyp, bizdiń jer týraly derekti fılm daıyndaýǵa ýáde berip ketti. Aradaǵy kelisim boıynsha, sol eldiń spýtnıktik telearnalary arqyly álemge tanytylmaq», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Otandyq týrızm sheteldikter úshin tartymdy ma?» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, mamandar «Qazaqstan aýmaǵynda týrızmnen tapqan tabystyń 20 paıyzyn salyq retinde tóleý mindetti» degendi aıtady. Bul týrfırmalardyń is-áreketin tyǵyryqqa ákelip tireıdi. Qazaqstandaǵy týrızmmen, negizinen, orta jáne shaǵyn kásipkerlik salasyndaǵy kásipkerler aınalysatyny belgili.
«Búginde dúnıejúzi boıynsha, týrızm salasynan el bıýdjetine túsetin qarjy munaıdan túsetin tabystan keıingi ekinshi orynda turǵanyn eskersek, bul salany damytý búgingi kúnniń talaby ekeni daýsyz. Degenmen, halyqaralyq týrızm salasyndaǵy joǵary mólsherdegi alym-salyqtardyń otandyq týrızmniń baǵyn baılap turǵanyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Elimizde týrızmdi nasıhattaý jumystary júrgizilmeı otyr deý kúmándi. Jumystar júrgizildi», - dep jazady maqala avtory.
