Otandyq astyq óndirýshiler shyǵynǵa batýdan qaýiptenip otyr
«Bizde astyq maýsymy 2022 jyldyń 1 qyrkúıeginde bastalyp, 2023 jyldyń 31 tamyzyna deıin jalǵasady. Elimizde astyq jetkilikti bolady dep boljap otyrmyz. ıAǵnı bıdaı, arpa, burshaq, kúnbaǵys jáne taǵy basqa dándi-daqyldar», - dedi Qazaqstannyń astyq óndirýshiler odaǵynyń tóraǵasy Nurlan Ospanov « dóńgelek ústel « barysynda.
Onyń aıtýynsha, ótken jyldan qalǵan qordaǵy astyq jańa jyl kezinde satylady. Biraq, tómen baǵamen, sebebi sapasy nashar. Sonymen qatar atalǵan jaıt astyq óndirýshilerdiń tabysyna keri áserin tıgizedi.
«Bıyl 1 shildeden bastap Reseı óz ónimderin Qazaqstanǵa eksporttaýǵa tyıymdy alyp tastady. Biz qazirdiń ózinde Reseıden bıdaı men kúnbaǵys tuqymdarynyń jetkizilip jatqanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan bul faktor da Qazaqstanda baǵa belgileýge áser etedi. Sonymen qatar bıyl Reseıde barlyq daqyldar boıynsha rekordtyq ónim bolady dep boljanýda. Reseı shekteýlerge baılanysty ónimdi syrtqa shyǵarýdyń dástúrli naryǵyn qoldanady dep boljap otyrmyz. Ol Ortalyq Azııa, Iran, Qytaı jáne Qazaqstan dep kútemiz. Sondyqtan astyq naryǵy aldaǵy maýsymda kórshi eldegi faktorlarǵa baılanysty bolmaq», - deıdi ol.
Odaq basshysy qazaqstandyq ónim baǵasynyń baqylaýsyz tómendeýi aldaǵy maýsymda astyq óndirisine shyǵyn ákelýi múmkin ekenin aıtty.
«Qazirgi ýaqytta zańdy túrde ákelingen astyq tonnasynyń baǵasy qosylǵan qun salyǵyn tóleýmen 135 myń teńgege jetip qaldy. Buryn 180 myń teńge bolatyn. Al qara naryqta qosylǵan qun salyǵyn tólemeı satylatyn astyq tonnasynyń baǵasy 103 myń teńgege kele jatyr. Bul ishki naryqtaǵy baǵa 115-ten 103 myń teńgege deıin arzandaıdy degen sóz», - dedi N. Ospanov.
Buǵan deıin Qazaqstan astyq óndirýshiler odaǵy eldegi bıdaı baǵasyna áser etetin úsh faktordy ataǵan edi.
