Osydan 10 jyl buryn dál osy kúni «QazAgro» ulttyq holdıngi quryldy
Qujatta atap ótilgendeı, Holdıng Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń keıbir máseleleri týraly» 2006 jylǵy 11 jeltoqsandaǵy № 220 Jarlyǵyn iske asyrý maqsatynda» qurylǵan.
10 jyl ishinde eldiń agroónerkásip keshenin (AÓK) qoldaýǵa Holdıng 2,3 trln. teńgeden astam qarajat baǵyttady.
Eger, alǵashqy jyldary agroónerkásip keshenin damytýǵa 116 mlrd. teńge baǵyttaǵan bolsa, sońǵy jyldary jyl saıyn shamamen 300 mlrd. teńge bólinip keledi. Onyń 16%-y memlekettik qorlandyrý qarajaty, ıaǵnı bıýdjettik qarajattyń árbir 1 teńgesine Holdıng kapıtal naryǵynan 5,4 teńge tartady.
10 jyl ishinde kompanııa tobynyń aktıvteri 6,6 esege ósti, menshikti kapıtal 3,4 esege, al kirisi - 2,9 esege ulǵaıdy.
Nesıe qorjynynyń kólemi 7 esege ósti jáne 600 mlrd. teńge shamasyn qurady, ol salany nesıeleýdiń jalpy kóleminiń 43%-yn quraıdy. Holdıngtiń nesıe qorjynynda shamamen 50.000 qaryz alýshy bar. ıAǵnı, búgingi tańda Holdıng - agroónerkásiptik keshendegi eń iri kredıtor bolyp sanalady.
Holdıngtiń qyzmeti mańyzdy áleýmettik tıimdilikti qamtamasyz etetinin atap ótý qajet - 33,4 myń jańa jumys oryndary quryldy jáne 141,5 myńnan astam adam jumyspen qamtyldy.
Sondaı-aq onyń qyzmeti agroónerkásip kesheni sýbektileri úshin qarjylandyrýǵa jáne ótkizý naryqtaryna qol jetimdilikti joǵarylatýǵa baǵyttalǵan.
Elimizdiń barlyq aýdandarynda enshiles aktsıonerlik qoǵamdary fılıaldarynyń jelileri men aımaqtyq ókildikteri bar.
Qarjylandyrýǵa qoljetimdilikti joǵarylatý boıynsha, búgingi kúni Holdıng 40-tan astamnesıe ónimderi júzege asyrýda, olar agrobıznestiń túrli salalyq baǵyttary men kólemderiniń qajettiligine beıimdelgen. Nesıeleý qurylymyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesi 89%-dy quraıdy.
Holdıngtiń enshiles kompanııasy - «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ qoldaýymen qurylǵan nesıe seriktestikteri júıesi jyldar boıy (2001 jyldan bastap) óziniń qyzmetiniń tıimdiligin dáleldedi: 12,2 myń turaqty aýylsharýashylyq taýar óndirýshileri (AShTÓ) 171 Nesıe seriktestiginiń (NS) quramyna kirdi (2001 jyldan bastap qarjylandyrýdyń jalpy kólemi - 162 mlrd. teńge) jáne belsendi túrde qarjylandyrylady.
Aýylsharýashylyq ónimderin daıyndaý, óndirý, saqtaý jáne ótkizýdi birlesip uıymdastyrý úshin aýylsharýashylyq taýar óndirýshileri men aýyl turǵyndarynyń birlestigin kooperatıvter qurýǵa yntalandyrý jumystary jalǵasýda. Jalpy, 1,5 myńnan astam aýylsharýashylyq qurylymdary men 3 myń jeke úı sharýashylyǵy 147 aýyldyq kooperatıvke birikti, olar 12 mlrd. teńgeden astam somaǵa jeńildetilgen nesıe aldy.
Aýyl halqyn jumyspen qamtýdy arttyrý jáne aýylsharýashylyq ónimderiniń óndiris kólemin ulǵaıtý maqsatynda, jeke qosalqy sharýashylyqtyń múmkindigin paıdalaný esebinen «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ shaǵyn nesıeleý ónimderiniń «Igilik», «Bereke», «Eginjaı», «Kásipker», «Birlik» jáne «Yntymaq» sııaqty jańa jelilerin ázirlep, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy 2020» jáne «Bıznestiń jol kartasy 2020» baǵdarlamalarynyń qarajatyn paıdalaný arqyly tabysty iske asyrýda.
Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory osy jyldary 100 myńnan astam shaǵyn nesıe berdi - bul aýyldyq jerdegi bank nesıesine qoljetimdilik tómen bolǵan jaǵdaıda mańyzdy ról atqardy. Nátıjesinde, 10 shaǵyn nesıeniń 9-yn aýyl turǵyndary QazAgronyń enshiles kompanııasy arqyly alady.
Agroónerkásip keshenin sapaly damytý jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbek ónimdiliginiń ósimi úshin kásiporyndardy tehnıkalyq jáne tehnologııalyq jaraqtandyrý jumysy jalǵasýda. Elimizdegi aýylsharýashylyq tehnıkasynyń 72%-y QazAgroQarjy arqyly satyp alynatynyn atap ótý qajet. Ótken 10-jyldyqta 37 myń birlikten astam tehnıka satyp alynyp, lızıngke berildi.
Agroónerkásip kesheninde eńbek ónimdiligin arttyrý iri ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý jolymen sheshiledi, olardy eki blokqa bólýge bolady: azyq-túlik naryǵyndaǵy ımportqa táýeldilikti tómendetý jáne agrarlyq sektordyń eksporttyq áleýetin damytý.
Qazirgi ýaqytta, Holdıngtiń ınvestıtsııalyq qorjynynda quny 331 mlrd. teńgeniń 530 jobasy bar. Jalpy quny 288,8 mlrd. teńgeniń 498 jobasy paıdalanýǵa berildi, onyń kóp bóligi tolyq jobalyq qýatqa shyqty.
Óńirler boıynsha jobalardy iske asyrýdaǵy kóshbasshylar - Aqmola (83), Almaty (72), Soltústik-Qazaqstan (52) jáne Ońtústik-Qazaqstan (50) oblystary bolyp tabylady.
Barlyq iske asyrylatyn ınvestıtsııalyq jobalar qazirgi zamanǵy ozyq tehnologııalardy engizýge baǵyttalǵan, ol óz kezeginde eńbek ónimdiliginiń ósimin qamtamasyz etedi. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha eńbek ónimdiligi adam basyna 2271 myń teńgeni nemese 10,2 myń dollardy qurady, bul ortasha salalyq deńgeıden shamamen 2 esege joǵary (1239,8 myń teńge/adam).
Ótkizý naryqtaryna qoljetimdilikti joǵarylatý mindetin Holdıngtiń enshiles kompanııalary - Azyq-túlik kelisim shart korporatsııasy jáne QazAgroÓnim júzege asyrady.
Olar 464 mlrd. teńgeden astam qarjyǵa ósimdik sharýashylyǵy ónimderin jáne shamamen 30,2 mlrd. teńgege mal sharýashylyǵy ónimin odan ári ótkizýge, sonyń ishinde eksport naryqtaryna ótkizý úshin satyp aldy.
10 jyl ishinde Azyq-túlik korporatsııasy shamamen 3 mln. tonna astyq eksporttady, QazAgroÓnim 1,8 mlrd. teńgeden astam somaǵa mal sharýashylyǵy ónimin eksporttady.
2011 jyly Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan «Іri qara mal etiniń eksporttyq áleýetin damytý» boıynsha keń kólemdi jobanyń iske qosylǵany belgili.
Jobanyń sheńberinde Holdıngtiń nesıe resýrsy esebinen 30 myń bordaqylaý orny quryldy, 39 myńnan astam asyl tuqymdyq shetelde selektsııalanǵan iri qara mal ákelindi, fermerlik sharýashylyqtarǵa 277 myń bas iri qara mal satyp alyndy.
Qazagromarketıngtiń óńirlik jelisi arqyly agroónerkásiptik keshen sýbektileri men aýyl turǵyndaryna agrarlyq naryq salasyndaǵy túrli máseleler boıynsha shamamen 2,3 mln. aqparattyq-konsýltatsııalyq qyzmet kórsetildi, 10 myńnan astam bıznes josparlar ázirlendi, 170 myń aýyl turǵyny oqytyldy.
Qazirgi ýaqytta «Agrobıznes-2020» baǵdarlamasynyń bazasynda 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan agroónerkásiptik keshendi damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasyn ázirleý boıynsha jumys júrgizilýde, onyń baǵdarynyń biri shaǵyn jáne orta AShTÓ qarjylandyrýǵa qoljetimdiligin joǵarylatý, sondaı-aq AShTÓ eksporttyq baǵytta qoldaý bolyp tabylady.
Baǵdarlamamen qoıylǵan mindetterdi eskere otyryp, Holdıngpen enshiles kompanııalardyń nesıe saıasaty qaıta qarastyrylatyn bolady. Nesıeleý jáne lızıng baǵdarlamalarynyń artyqshylyǵy, shaǵyn jáne orta agroqurylymdardy qoldaý jáne qarjylandyrýdy keńeıtý bolady.
Atalǵan baǵyttardaǵy qyzmetti toptastyrý úshin, sondaı-aq Memleket basshysynyń ekonomıkaǵa memlekettiń qatysýyn qysqartý qajettigi týraly tapsyrmasyn esepke ala otyryp, Holdıngpen yqshamdalǵan basqarýshy Holdıng qurý boıynsha jumys júrgizilýde, ol 4 enshiles kompanııadan turady («Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ, «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ, «Azyq-túlik korporatsııasy» AQ, «QazAgroKepil» AQ). Bul Holdıngke aýylsharýashylyq taýar óndirýshileriniń (AShTÓ) qarjylandyrýǵa qol jetimdiligin joǵarylatýǵa jáne ótkizý naryǵyn keńeıtýge múmkindik beredi.
Agroónerkásiptik keshende nesıeleýdiń qoljetimdi júıesin kezeń-kezeńmen qalyptastyrý Bankterdi, nesıe seriktestikterin, lızıng kompanııalary men agroónerkásip keshenin nesıeleýshi basqa qarjy ınstıtýttaryn qorlandyrý, shaǵyn qarjy uıymdaryn qorlandyrý arqyly júzege asyrylady. Osy rette, olar úshin qarjylandyrýǵa artyqshylyqtar beriletin bolady, birinshi kezekte, shaǵyn jáne orta bızneske, aýylsharýashylyq taýar óndirýshilerin qamtýdy ulǵaıtýǵa.
Jalpy Holdıngtiń nesıe jáne lızıng baǵdarlamalary jańa memlekettik baǵdarlamanyń aıasynda AÓK sýbektilerin qoldaýdyń artyqshylyqtarymen jáne sharttarymen tolyq úılestiriledi.
Holdıngtiń mańyzdy uzaq merzimdi mindeti, agroónerkásiptik keshenniń eksporttyq áleýetin iske asyrý bolyp tabylady. Osyǵan baılanysty, «Azyq-túlik korporatsııasy» AQ-nyń qyzmeti keńeıtiletin bolady jáne onyń bazasynda AÓK óniminiń eksportyn qoldaýdyń kóp salalyq ortalyǵy qurylady.
Eksportty yntalandyrý úshin, sonymen birge «QazAgroKepil» AQ qyzmetin eksporttyq kelisimsharttardy kepildendirý (saqtandyrý) quraldarymen keńeıtý máselesi pysyqtalady.
Holdıng agroónerkásip kesheni salasyn turaqty damytý, básekelestikti arttyrý jáne eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatyndaǵy jumysyn odan ári júıeli túrde jalǵastyrady.
«QazAgro» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ onyń quramyna kiretin kompanııalardyń ınvestıtsııalyq aktıvterin tıimdi basqarýdy qamtamasyz etý arqyly Qazaqstannyń agroónerkásiptik keshenin damytý jónindegi memlekettik saıasatty júzege asyrady. Holdıngtiń quramyna: «Azyq-túlik kelisim shart korporatsııasy» ulttyq kompanııasy» AQ, «QazAgroQarjy» AQ, «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ, «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ, «QazAgroÓnim» AQ, «QazAgroMarketıng» AQ, «QazAgroKepil» AQ kiredi.
