Óskemende salynatyn jańa jylý ortalyǵynyń paıdasy qandaı, zııany bar ma
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Óskemenniń damı túsýine qolbaılaý bolyp turǵan jylý energııasynyń tapshylyǵy máselesin sheshý úshin qalada jańa jylý elektr ortalyǵyn salý josparlanyp otyr. Alaıda bul sheshimdi jónsiz dep sanaıtyndar da bar. Kazinform tilshisi sheneýnikter men olarǵa qarsy taraptyń pikirlerin saralap kórgen edi.
Jańa JEO ne úshin qajet ?
Óskemende jylý tapshylyǵynyń qos búıirden qysyp bara jatqanyna birneshe jyl boldy. Eki jylý elektr ortalyǵy jáne segiz ortalyqtandyrylǵan qazandyq (jalpy qýattylyǵy 1002 Gkal/saǵ) bolǵanyna qaramastan, tapshylyq 262,6 Gkal/saǵ quraıdy. Tipti 2020 jyldan bastap qalada jylý júıesine qosylýǵa tehnıkalyq sharttar berýge moratorıı engizilgen.
- Bul qadam jylý tapshylyǵynan jańa nysandardyń qajetti jylýmen qamtamasyz etilmeıtindigine baılanysty jasaldy. Búginde 292 Gkal/saǵ deńgeıinde qosý úshin berilgen tehnıkalyq sharttar jaramdy. Al 296 Gkal/saǵ bolsa onda jylýǵa qosylýǵa resmı túrde ruqsat joq. Qosylýdyń múmkin emestigin túsingenderdiń kóbi ótinish berýdi de qoıdy, - deıdi ShQO turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq jáne energetıka basqarmasynyń basshysy Nurlan Ramazanov.
Jylý qýatynyń tapshylyǵy jańa turǵyn úıler salýǵa jáne ınfraqurylymdyq jobalardy júzege asyrýǵa kedergi bolyp tur. Bul shahardyń ekonomıkalyq damýyn da aıtarlyqtaı shektep, ınvestıtsııa tartý jaǵyn da aqsatady. Sóıtip, oblys bıligi bul tyǵyryqtan shyǵýdyń joly - jańa jylý elektr ortalyǵyn salý degen baılamǵa kelgen.
Ekologııalyq qaýip-qater
Dese de bul jobaǵa túgel derlik oń qabaq tanyta qoımady. Sarapshylar onsyz da aýa sapasy ońbaı turǵan qalanyń ekologııalyq jaǵdaıy tipten ýshyǵýy múmkin dep alańdaıdy. Taýlardyń tasasynda turǵan Óskemendi jelsiz kúnderi gaz tumshalap alady. Qolaısyz meteorologııalyq jaǵdaı qalyptasatyn mundaı kúnder bir jylda 120-dan astam ret bolady.
Aýaǵa taraıtyn qaladaǵy barlyq ónerkásiptik shyǵaryndylardyń úshten bir bóligi jumys istep turǵan jylý elektr ortalyqtaryna tıesili. Sondyqtan ekologtar jylý tapshylyǵy máselesin basqalaı sheshý kerek dep esepteıdi.
- Jańa jylý jobasyn qolǵa alý kerek dep jatsaq, tym bolmasa JEO emes, qazandyq salý kerek. Óskemendegi elektr energııasy qazirdiń ózinde sý elektr stantsııasy men jumys istep turǵan «Óskemen» men «Sogrınsk» JEO-larynan keledi. Osy ortalyqtardyń qýattylyǵyn azaıtqan jaǵdaıda ǵana jańa JEO salýǵa bolady. Biraq bul nusqany eshkim qarastyryp ta jatqan joq. Kerisinshe, jylý jelisindegi qazandyqtyń qýatyn arttyra túsý kózdelip otyr. Sonda bizdiń aýa ne bolmaq? Onyń ústine jylý elektr ortalyqtaryna degen ekologııalyq talaptar óte tómen. Kezinde osy saladaǵy adamdar óz múddeleri úshin lobbıge barǵan, - deıdi Ekologııalyq qaýipsizdik ortalyǵynyń dırektory Dáýlet Asanov.
Onyń aıtýynsha, kómirmen jumys isteıtin taǵy bir JEO qurylysy Qazaqstan qol qoıǵan kómirtegi beıtaraptyǵy tujyrymdamasyna qaıshy keledi.
Al qala turǵyndarynyń pikiri ekige jarylǵan.
- 20-shy shaǵyn aýdanda turamyz. Bizde ortalyqtandyrylǵan jylý joq. Sondyqtan pesh jaǵyp otyrmyz. Jańa jylý elektr ortalyǵy salynsa onda júgimiz jeńilder edi, - deıdi Álııa Tileýhan.
- Eger bılik qazandyqtardyń qýatyn arttyraıyn dep otyrsa, onda jańa JEO salýdyń qajeti qansha? Onsyz da Óskemen kóshelerinde dem alý múmkin emes! Odan da qubyrlarǵa jańa súzgiler ornatyp, ekologııany jaqsartsa jón bolar edi, - deıdi Alekseı Ivashov.
Qorqýǵa negiz bar ma ?
Degenmen, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy jańa JEO birinshi sanattaǵy nysan mártebesine ıe bolatyndyǵyn alǵa tartty. Sol úshin ony Ekologııalyq kodekstiń zamanaýı talaptaryna saı, ozyq tehnologııalardy paıdalana otyryp jobalaıdy. Tipti jylý elektr ortalyǵy aýaǵa taraıtyn zııandy zattardyń azaıýyna sep bolmaq.
- Halyqqa jumys barysynyń ashyqtyǵyn kórsetý úshin jobalaýdyń ár kezeńinde qoǵamdyq tyńdaýlar ótedi. Jańa JEO-nyń basty artyqshylyǵy – onyń qurylysy jalpy qýattylyǵy 192,6 Gkal/saǵ bolatyn bes eski qazandyqty isten shyǵarýǵa múmkindik beredi. Osylaısha, aýaǵa taraıtyn shyǵaryndylar azyraq bolady. Boljam boıynda jylyna 13 myń tonnaǵa jýyq, ıaǵnı qazirgi shyǵaryndylar kóleminiń 30 paıyzy azaıady, - deıdi basqarma basshysy Nurlan Ramazanov.
Budan bólek, 15 myń jer úıdi ortalyqtandyrylǵan jylý júıesine kóshirý josparlanyp otyr. Bul qorshaǵan ortaǵa pesh jaqqan kezde taraıtyn gazdardy azaıtpaq.
- Jalpy, qalany jylytqan kezde jyl saıyn 43,2 myń tonna shyǵaryndy aýaǵa taraıdy. Onyń 20,6 myń tonnasy - jylý kózderinen, 22,6 myń tonnasy - jer úılerden. Barlyǵy 27 855 úı pesh jaǵady. Al olardyń 15 myńyn ortalyqtandyrylǵan jylýǵa qosý qorshaǵan ortaǵa keletin zııandy azaıtýda jaqsy nátıje beredi, - dep málim etti qala ákimdiginen.
JEO salynsa jylý baǵasy azaıady
Oblystyq turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq jáne energetıka basqarmasynan jylý elektr ortalyǵynyń basqa da artyqshylyqtaryna toqtalyp ótti. JEO-nyń qazandyqtardan aıyrmashylyǵy onda jylý men elektr energııasyn biriktirip óndirý (kogeneratsııa) prıntsıpi qoldanylady. Bul ádis tıimdirek.
- JEO-da elektr energııasyn óndirý – ortalyqtyń tıimdiligin arttyratyn qosymsha múmkindik. Osy tásil jylý óndirisiniń ózindik qunyn aıtarlyqtaı tómendetedi. Óıtkeni otyn shyǵyndary energııanyń eki túri arasynda bólinedi. Bul qazandyqtardaǵy jylý tarıfine qaraǵanda 2 ese arzanǵa shyǵady, - dep habarlady vedomstvo ókilderi.
Budan bólek, JEO jylý energııasynyń tapshylyǵyn jaýyp qana qoımaı, bolashaqqa qor qalyptastyrady.
Ortalyq qaıda oryp teppek ?
Bolashaq JEO-nyń ornalasatyn jerin tańdaý da mańyzdy sharýa. Jylý tapshylyǵy ásirese Óskemenniń sol jaǵalaýynda asqynyp tur. Sebebi sol jaqta qurylys qarqyny joǵary. Ortalyq osy mańda oryn tebedi dep josparlanǵan. Biraq qalanyń ózinde emes.
- Jylý elektr ortalyǵy Óskemen irgesindegi Ulan aýdanynda salynady. Zııandy shyǵaryndylardyń kólemin azaıtýǵa kómektesetin tehnologııalar qoldanylady. Jel jaǵyn da eskerdik, - degen edi brıfıngte jýrnalısterdiń suraqtaryna jaýap bergen oblys ákimi Ermek Kósherbaev.
Túıin
Qazir joba tolyqtaı maquldanǵan joq. Sondyqtan úkim shyǵarýǵa áli erte. Bir jaǵynan Óskemenge jańa senimdi jylý kózi kerek. Ekinshi turǵyda ekologtar bul qadamǵa barýdan bas tartyp, basqa nusqalardy usynyp otyr. Jobanyń qabyldaný-qabyldanbaýyna qoǵam pikiriniń basty áser bolary sózsiz.
Eske salsaq, buǵan deıin ShQO-da Ekologııa departamentiniń eki basshysy paramen ustalǵany habarlanǵan.