Óskemende Qurban aıtta úsh júz otbasyna et úlestiriledi
Óńirdegi barsha musylmannyń esine salar bir jaıt - barlyq qurban shalý tek Aıt namazy oqylǵan soń baryp qana júzege asyrylady. Budan erterek shalynsa, qurbandyq shalǵan bolyp eseptelmeıdi. Shyǵys Qazaqstan boıynsha barlyq jerde aıt namazy birdeı tańǵy saǵat jetide oqylady.
Bul jóninde BAQ ókilderine arnaıy uıymdastyrylǵan baspasóz máslıhatynda oblystyq Halıfa Altaı meshitiniń naıb ımamy Dáýlet Qabıboldın aıtyp berdi.
Naıb ımam Dáýlet Tileýhanulynyń aıtýynsha, aıt namazynan soń qurbandyq shalý Óskemen irgesindegi Shyǵys aýylynda ornalasqan arnaıy orynda atqarylady, túrli merekelik is-sharalar uıymdastyrylady.
- Bıyl oblystyq meshittiń aýlasyna arnaıy úsh kıiz úı tigiledi. Onda baýyrsaq tegin taratylady, túrli oıyn-saýyq uıymdastyrylyp, sporttyq jarystar ótkiziledi. Bıyl biz Qurban aıt merekesin toılaýdy qaıyrymdylyq jasaýdan bastadyq. Eń aldymen mereke aldynda «Kóktaýdaǵy» «Úmit» balalar úıindegi 200-den astam balaǵa qaıyrymdylyq kórsetip, dastarhan jaıdyq, túrli tátti-dámdilerdi syıǵa tarttyq. Sebebi, qazaq qashan da jetimin jylatpaǵan halyq qoı. Bul shara ary qaraı da jalǵasyn tabady. Qurbandyq shalý ornynda arnaıy et jınaıtyn ornymyz bolady. Sol jerde merekeniń úshinshi kúninde buıyrtsa, úsh júzdeı adamǵa qurbandyq etin taratýdy josparlap otyrmyz. Múmkin odan da kóp bolýy múmkin. Byltyr úsh júzden asyp ketken. Et taratý ultyna, dinine shek qoıylmastan júrgiziledi. Qurban aıt merekesinen soń «Mektepke jol» aktsııasyn uıymdastyryp, 200 balaǵa kómek kórsetýdi de oılastyryp otyrmyz. Eń bastysy, jurtshylyq mereke ekenin sezinýleri, kelesi jyly da bul kúndi saǵyna tosyp júrgeni mańyzdy, - deıdi Dáýlet Tileýhanuly.
Naıb ımam aıtyp ótkendeı, qurban shalý kezinde meılinshe tazalyqqa mán berilmek. Úıde shalynsa taza jerge shalyp, basyn qubylaǵa qaratý kerek, pyshaq meılinshe qaıralǵan ótkir bolǵany, maldyń qınalmaǵany durys. Arnaıy qasapshylar qyzmeti de bolady. Quqyq qorǵaý salasynyń ókilderi de ol jerde úsh kún boıyn kezekshilik jasaıdy. Onyń ústine Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Óskemen óńiri boıynsha ókil ımamy, oblystyq Halıfa Altaı meshitiniń bas ımamy Ermek qajy Muqataı óńirdegi mal ósiretin sharýashylyq ıelerine qurbandyqqa soıylatyn maldyń baǵasyn tym qymbattatpaı, ortasha baǵada saýdalaýǵa úndeý tastaǵan.
- Qurbandyq shalýdyń maǵynasy - Allaǵa jaqyndaý degendi bildiredi. Alla taǵalaǵa bizdiń malymyzdyń eti, qany qajet emes, bizdiń shynaıy nıetimiz qajet. Qurbandyq qubylaǵa qaratyp shalynady. Eń bastysy, ysyrapshyldyqqa jol berilmeý kerek. Etin alyp basyn, sıraǵyn terisin, ishek-qarnyn tastap ketpeý kerek. Terisin ótkizip, aqshasyn qaıyrymdylyqqa jumsasa, ol da durys bolady. Sondaı-aq, qaryzǵa mal alyp shalǵan da durys bolmaıdy, odan da kelesi jyly aqsha jınap, óz nıetińmen qurbandyq shalǵan durys bolady. Qurbandyqqa eki jastan asqan qoı, iri qara mal, bes jastan asqan túıe soıylady. Sıyr men túıeni jeti otbasyǵa deıin birigip shalady, ettiń úshten birin adamdarǵa taratqan durys, - deıdi naıb ımam.
Brıfıngke qatysqan Óskemen qalalyq aýylsharýashylyǵy jáne veterınarııa bólimi basshysynyń mindetin atqarýshy Gaýhar Temekovanyń málimdeýinshe, ol jerde mereke kúnderi jyljymaly zerthana jumys istep, veterınar mamandar kezekshilik qyzmet atqarady. Ákelingen maldardy tıisti saraptamadan ótkizedi, veterınarlyq talaptarǵa saı baqylaý júrgizilip, barlyq sanıtarlyq normalar qatań saqtalatyn bolady.
