Ósimdi munaıdan emes, aýyl sharýashylyǵynan kútken abzal
Derek boıynsha aǵymdaǵy jylǵy maýsym aıynda munaıdyń barreline baǵa 46,9 dollarǵa deıin quldyraýyna qaramastan, álemdik naryqtaǵy baǵa jalpylama alǵanda turaqtylyǵyn saqtap turdy. Aǵymdaǵy jylǵy 6 aıdyń qorytyndysy boıynsha, munaı baǵasy barreline ortasha alǵanda 52,2 dollar deńgeıinde qalyptasqan. Bul 2016 jyldyń 6 aıymen salystyrǵanda birshama joǵary. ıAǵnı, Qazaqstannyń ekonomıkalyq belsendiligi byltyrǵa qaraǵanda joǵaryraq boldy degende osy munaı naryǵy nazarǵa alynady. Osy ǵana emes, jyl basynan beri barlyq negizgi metaldarǵa álemdik baǵanyń ósýi de baıqalady. ıAǵnı, osyndaı syrtqy faktorlar Qazaqstan ekonomıkasyna jaǵymdy áser berip, ekonomıkanyń ishki damý parametrleri birte-birte turaqtanyp kele jatqandaı sezildi. Halyqaralyq sarapshylar mundaı tendentsııa aldaǵy ýaqytta da saqtalatynyn boljaǵan. Endeshe elmizdiń ekonomıkalyq ósim kórsetkishi aldaǵy aılarda da turaqty bolýy yqtımal.
Elimizdiń damý deńgeıin saralaǵan Dúnıejúzilik bank sarapshylary da Qazaqstanda JІÓ naqty ósimi 2017-2019 jyldary shamamen 3 protsentti qurap, nátıjesinde kedeılik deńgeıi 2019 jylǵa qaraı shamamen 17 protsentke tómendeıtinin aıtady. «Bizdiń boljamymyz boıynsha Qazaqstanda aldaǵy ýaqytta ekonomıkanyń munaıǵa qatysty emes sektorynda qozǵalys jandanady. Osynyń arqasynda ınvestorlardyń da «kóńili birtindep kóterilip», tutynýshylar senimi de joǵarylaıdy, bul ishki suranysty qoldaýǵa septigin tıgizedi. Ulttyq valıýtanyń qunsyzdanýy ınflıatsııalyq effektke urynbasa, onda jurttyń tabysy artyp, halyqtyń satyp alý múmkindigi de jaqsarady dep kútiledi. Árıne, munyń bári kedeılik deńgeıin qysqartatyny anyq, alaıda bul burnaǵy jyldardaǵydaı kúshti qarqynǵa ıe bolmaıtyny da belgili», - deıdi Dúnıejúzilik banktiń Qazaqstandaǵy Turaqty ókili Ato Braýn.
Dese de, sarapshylar Qazaqstandaǵy ortamerzimdegi ósimdi aıtqanda eń birinshi kezekte ekonomıkaǵa munaı óniminiń artýy áser etetinin qarastyrady. Máselen, jańadan iske qosylǵan Qashaǵannyń munaıy eski munaı kenishterindegi sarqyla bastaǵan «qara altyn» óniminiń ornyn toltyrady. Al basqa sektorlar she? Ulttyq ekonomıka ósimi munaıǵa táýeldilikten qashan arylady? Munaıdyń ornyn basatyn qaı salaǵa basymdyq berilgen oryndy?
Qazaqstanda ekonomıkany dıversıfıkatsııalaý saıasaty burynnan aıtylyp, shama kelgenshe atqarylyp ta jatyr. Dese de, sońǵy ýaqytta ekonomıka ósimine oń septigin tıgizetin sala retinde eki baǵyt aıtylyp júr. Onyń birinshisi - kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylym bolsa, ekinshisi - aýyl sharýashylyǵy. Aıta keterligi, bul eki salanyń birlese damýy da munaıdyń ornyn áldeqaıda basa túsetini aqıqat. Muny halyqaralyq sarapshylar da quptaıdy.
Máselen, Dúnıejúzilik banktiń 2017 jyldyń kóktemgi shyǵarylymyndaǵy Qazaqstan ekonomıkasyna arnalǵan baıandamasynda ulttyq ekonomıkanyń syrtqy áserlerge sezimtaldyǵy ortamerzimdegi ósim úshin táýekel týdyratyn basty qater ekeni aıtylady. Sonymen qatar, álemdik bank sarapshylary Qazaqstannyń qolǵa alǵan reformalarynyń mańyzdylyǵyn da atap ótedi. «Saıası qaıta qurýlar, sonyń ishinde eldegi bılik tarmaqtarynyń bólinisimen baılanysty ózgeristerdi qamtyǵan konstıtýtsııalyq reformalar meılinshe teńgerimdi jáne ornyqty ósimge baǵyttalǵan damýdyń jańa úlgisine kóshýdi tejeýi múmkin. Degenmen, «100 naqty qadam» baǵdarlamasynda qamtylǵan ınstıtýtsıonaldyq jáne qurylymdyq reformalardy tıimdi júzege asyrý memlekettik ınstıtýttardy kúsheıtýge jáne adamı kapıtaldyń sapasyn arttyrý úshin asa mańyzdy bolyp tabylady. Bundaı reformalardyń tabysty júzege asýy adamnyń ómir súrý sapasyn jaqsartyp, kedeılik deńgeıin qysqartýǵa, jalpy halyqtyń ál aýqatyn kóterýge septigin tıgizetin bolady» delingen Dúnıejúzilik bank baıandamasynda.
Bul rette bank aýyl sharýashylyǵy sektorynyń Qazaqstan ekonomıkasyn dıversıfıkatsııalaý men jańa jumys oryndaryn qurýdaǵy mańyzdy salasy bolyp tabylatynyn eske salady.
Toqtala ketetin jaıt, «Jańǵyrtý 3.0» baǵdarlamasynda da osy máselege kóp mán berilgen. Nursultan Nazarbaev bıylǵy jylǵy «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty Joldaýynda aýyl sharýashylyǵyn «ekonomıkanyń jańa qozǵaltqysh kúshi» dep te atap ótken bolatyn. Agrarly Qazaqstan úshin aýyl sharýashylyǵy sektorynyń básekege qabilettiligin arttyrý arqyly aýyldyq jerdegi jurtshylyqtyń tabysyn kóterýge, jańa jumys oryndaryn ashýǵa jáne ekonomıkany ártaraptandyrýǵa kóp múmkindik bar. Bul birinshi kezekte saladaǵy óńdeý ónerkásibin damytýǵa qatysty.
«Aýyl sharýashylyǵy - Qazaqstan ekonomıkasyn dıversıfıkatsııalaýdyń mańyzdy sektory. Qazirdiń ózinde kómirsýtek shıkizatyna baǵanyń tómendeýi, jalpy ekonomıkadaǵy ósimniń tejelýi saldarynan aýyl sharýashylyǵy negizgi basymdyqtardyń birine aınalyp keledi, bul durys baǵyt», - deıdi Dúnıejúzilik banktyń Turaqty ókili Ato Braýn. Onyń sózine qaraǵanda, ekonomıkalyq ósimdi yntalandyrý jáne kedeılik deńgeıin tómendetý maqsatynda aýyl sharýashylyǵy sektoryna qolaıly orta qalyptastyrý sektordyń áleýetin ashýdyń qajetti sharty bolyp tabylady. «Bul rette aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy zertteýlerge, ınnovatsııa men bilim berýge basa nazar aýdarý qajet. Qarjylyq qoldaýdyń qoljetimdiligi de asa mańyzdy máseleniń biri», - deıdi ol.
Sonymen qatar, bank sarapshylary Qazaqstannyń Ortalyq Azııa óńirindegi suranysy jyl saıyn artyp kele jatqan dástúrli naryqtarǵa qyzmet kórsetýge yńǵaıly geografııalyq aýmaqta ornalasqanyn atap ótedi. Tipti Qytaı, Úndistan men Taıaý Shyǵys sekildi jańa ári aýqymdy naryqtarǵa shyǵýǵa da eshkim bóget emes. Endeshe tıimdi júrgizilse qazaqstandyq agrarlyq resýrstardyń barlyǵy Qazaqstandy jergilikti ǵana emes sheteldik ınvestorlar úshin de tartymdy ete alady.
Aıta keterligi, sońǵy onshaqty jyl boıy aıtarlyqtaı memlekettik qoldaýlar jasalǵanyna qaramastan aýyl sharýashylyǵy salasynyń JІÓ úlesi mandyǵan emes. ıAǵnı, agrarlyq sektordaǵy óndiris pen óńdeý ónerkásibi ózdiginen ekonomıkadaǵy aýyl sharýashylyǵy salasynyń úlesin aıtarlyqtaı arttyra almaıtynyn kórsetedi. Endeshe agrarlyq sektor ekonomıkalyq ósimniń naqty qozǵaltqyshyna aınalýy úshin ne kerek, degen saýal týyndaıdy.
Bul úshin álbette aýylsharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdi damytý qarqynyn arttyrý qajet. Óıtkeni, qazirgi tańda aýylsharýashylyǵy ónimderin óńdeý kólemi jalpy aýyl sharýashylyǵy óndirisiniń jartysyna ǵana jýyqtaıdy. Bul másele agroónerkásip keshenin damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda nazar aýdarylǵan.
Soǵan sáıkes, Úkimet te kúni keshegi otyrysynda birqatar qadamdar jasady. Máselen, qazirgi kúni Qazaqstan boıynsha ónim óńdeý kásiporyndarynyń naqty kartasy ázirlengen. Sonyń aıasynda memlekettik qoldaýǵa ıe bolatyn nysandar da anyqtaldy. Osylaısha, agroónerkásip salasynda ımportty azaıtyp, otandyq taýarlardyń sanyn barynsha arttyrý josparlanyp otyr. Bunymen qosa, Úkimet aýyl sharýashylyǵyndaǵy óńdeý ónerkásibin jańǵyrtý úshin ımporttyq úlesti eskere otyryp, ónim óńdeýdiń naqty 9 baǵytyn anyqtady. Atap aıtqanda, sút, et, qant qyzylshasy, kartop, maıly daqyldar, bıdaı, kókónis, teri men jún óńdeý salalary boıynsha jumys istep jatqan kásiporyndarǵa memlekettik qoldaý jasalatyn bolady.
Eskere ketetin ekinshi mańyzdy másele bar. Bul - «Nurly jol» ınfraqurylymdyq baǵdarlamasymen de baılanysty. Dúnıejúzilik banktiń jarııalaǵan baıandamasyna sáıkes «Aýyl sharýashylyǵyndaǵy qyzmetter úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý, 2017 jyl» atty esepte Qazaqstannyń transporttyq tasymal jáne agrobıznesti qarjylandyrý boıynsha deńgeıi tómen. Bul osy saladaǵy sektordyń damýyna aıtarlyqtaı kedergi degen sóz. Toq eteri aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy ósimdi eseleý úshin ónimdi óńdeý isimen qatar, ınfraqurylymǵa da mán berýi asa mańyzdy ekendigi aıtylady.
ıAǵnı agrarlyq saladaǵy ónimdilik respýblıkalyq deńgeıden bastap jergilikti deńgeıdegi joldarǵa, kommýnaldyq qyzmetterge, kommýnıkatsııaǵa memlekettik ınvestıtsııaǵa da tikeleı táýeldi. Sarapshylar mynandaı mysaldy alǵa tartady: eger aýyl sharýashylyǵyndaǵy ódirilgen ónimdi naryqqa jetkizgenge deıingi ketetin ýaqyt tórt saǵattan asatyn bolsa, onda ónimdilik aıtarlyqtaı tómendeıdi. Al Qazaqstanda she? Baqsaq joǵaryda keltirilgen Dúnıejúzilik bank reıtıngi aýylda óndirilgen ónim men onyń jolǵa ketetin ýaqyttyq shyǵynyna qatysty negizdelgen eken. Respýblıka ishinde ǵana emes, ınfraqurylymnyń jaqsarýy syrtqy naryqtarǵa shyǵýǵa da áser etpek. Óıtkeni, eksporttyq naryqtarǵa qyzmet kórsetetin sharýashylyqtarǵa da temirjol men porttyq ınfraqurylymnyń jaqsarýy asa tıimdi. Al ishki naryqqa jumys isteıtin sharýashylyqtar úshin jaqsy joldar qajet. Bundaı baǵyttaǵy ınvestıtsııa memlekettik-jekeshelik áriptestik formasyn alyp, qoımalarǵa, dıstrıbýtsııa ınfraqurylymyna jáne óńdeýshi salaǵa jekemenshik ınvestıtsııalarynyń ósimin yntalandyrýy kerek.
Túıindeı aıtsaq, Qazaqstan agrarlyq sektordy damytý arqyly halyqaralyq naryqtarda básekege qabiletti bolýǵa umtylysty údetýi tıis. Bul rette Úkimet aýyl sharýashylyǵyn órkendetýge barlyq jaǵdaı jasaıtyn nıet tanytty. Al ony tıimdi paıdalaný 2021 jylǵa taman azyq-túlik eksportyn 40 paıyzǵa kóbeıtýge septigin tıgizetin bolady. Ult josparynda belgilengen mindettiń biri de osy bolatyn.
