Osydan 8000 jyl buryn kúrish egilgeni týraly derek tabyldy — sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Ózbekstan men Qazaqstan Parlamenti komıssııanyń tórtinshi otyrysy ótti — «ÓzA»
Shymkent qalasynda Ózbekstan Respýblıkasy Olıı Majlısı Senaty men Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senaty arasyndaǵy ózara yntymaqtastyq jónindegi komıssııanyń tórtinshi otyrysy joǵary deńgeıde ótti, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Otyrysqa Ózbekstan Olıı Majlısı Senaty Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Sodıq Safoev bastaǵan qurmetti delegatsııa qatysyp, mańyzdy máselelerdi talqylanǵan.
Іs-shara barysynda sońǵy jyldarda eki memleket basshylarynyń arasyndaǵy ashyq ári ózara senimge negizdelgen qarym-qatynastar, sondaı-aq saıası erik-jiger arqasynda Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń barlyq salalarda damı túskeni erekshe atap ótildi. Bul ekijaqty dostyqty, tatý kórshilik pen strategııalyq seriktestikti ári odaqtastyqty nyǵaıtýǵa septigin tıgizdi.
Jıynda Qazaqstan men Ózbekstannyń saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy kópqyrly seriktestikti damytý joldary qarastyryldy.
Oljas Bektenov Irannyń birinshi vıtse-prezıdenti Mohammad-Reza Arefpen kezdesti — «ParsToday»
Qazaqstan Premer-mınıstri Oljas Bektenov Almaty qalasyndaǵy Eýrazııalyq úkimetaralyq keńes otyrysy aıasynda Iran Islam Respýblıkasynyń birinshi vıtse-prezıdenti Mohammad-Reza Arefpen kezdesti. Saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastardy tereńdetý, aýyl sharýashylyǵy, kólik jáne logıstıka salasyndaǵy yntymaqtastyqty, sondaı-aq ınvestıtsııalyq ózara is-qımyl máseleleri qaraldy.
Bul týraly apta sońynda «ParsToday» aqparattyq portaly habarlaǵan bolatyn.
Irandyq BAQ-tyń dereginshe, kelissózder barysynda taraptar Iran Islam Respýblıkasynyń ótken jylǵy jeltoqsan aıynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta baıqaýshy mártebesin alýy ekijaqty qatynastardyń barlyq baǵyty boıynsha damýyna yqpal etetinin atap ótken.
— Iran — Qazaqstannyń Kaspıı aımaǵyndaǵy tatý kórshisi. Ótken jyldyń 11 aıynda eki el arasyndaǵy taýar aınalymy 8,1%-ǵa artyp, shamamen $300 mln-ǵa jetti. Qazaqstan tarapy jalpy quny $132 mln-nan asatyn 60 taýar túrin ártaraptandyrýǵa, eksport kólemin ulǵaıtýǵa jáne aýqymyn keńeıtýge qyzyǵýshylyq tanytty. Atap aıtqanda, bıyl elimizde 26 mln tonnadan astam astyq jınaldy, — dep jazdy ırandyq BAQ.
«ParsToday»-diń málimetinshe, otandyq eksporttaýshylar bıdaı, arpa jáne maıly daqyldardy qosa alǵanda, astyq ónimderine degen Iran naryǵy suranysyn qanaǵattandyrýǵa daıyn. Jalpy, ótken jyldyń 11 aıynda Qazaqstan men Iran arasyndaǵy agroónerkásip taýarynyń aınalymy 25%-ǵa artyp, $186 mln-ǵa jetken.
Aıta keteıik, «Soltústik — Ońtústik» halyqaralyq dálizi sheńberinde júk tasymaldaý kólemin arttyrý, tranzıttik múmkindikterdi keńeıtý jáne ınfraqurylymdy damytý maqsatynda kólik-logıstıka salasyndaǵy yntymaqtastyq máseleleri talqylandy. Qazaqstan (Aqtaý, Quryq) jáne Iran (Anzalı, Amırabad) porttary termınaldaryn jańǵyrtýdyń keleshegi máseleleri qaraldy.
Túrkııa men Qazaqstan arasynda áskerı yntymaqtastyq nyǵaıdy — TRT
Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy áskerı yntymaqtastyq jańa kelisimmen nyǵaıa tústi.
Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy strategııalyq áskerı yntymaqtastyq eki eldiń resmı tulǵalary qol qoıǵan jańa áskerı yntymaqtastyq jospary arqyly odan ári kúsheıdi.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, Qazaqstan Qorǵanys mınıstrliginiń habarlaýynsha Túrkııa men Qazaqstannyń qorǵanys mınıstrlikteri arasynda 2025 jyly júzege asyrylýy josparlanǵan áskerı yntymaqtastyq josparyna qol qoıyldy.
Resmı aqparatqa sáıkes Qazaqstan Qorǵanys mınıstrligi Halyqaralyq yntymaqtastyq departamentiniń basshysy Oljas Qusaıynov bastaǵan qazaqstandyq áskerı delegatsııa Túrkııaǵa resmı issaparmen keldi.
Sapar barysynda 2025 jyly júzege asyrylatyn áskerı yntymaqtastyq jospary qabyldandy.
Qujatqa Qazaqstan tarapynan Oljas Qusaıynov, Túrkııa tarapynan brıgadalyq general Erdoǵan Chatal qol qoıǵan.
Kelissózder barysynda áskerı bilim berý, ǵylymı zertteýler, medıtsına jáne beıbitshilik mıssııalary salalarynda júzege asyrylatyn yntymaqtastyq máseleleri talqylanǵan.
Sonymen qatar jospar aıasynda eki el arasynda joǵary deńgeıdegi ózara resmı saparlar uıymdastyrylatyny aıtylǵan.
Qytaıda osydan 8000 jyl buryn kúrish egilgeni týraly derek tabyldy — «Halyq gazeti»
Jaqynda Hýnan ólkesiniń Mádenı jádigerler jáne arheologııa ınstıtýty Hýnan ólkesiniń Chande qalasyndaǵy Lısıan aýdany Lıtszıagan qırandysynan Pentoýshan Mádenı kezeńinen qalǵan eki kóne kúrish alqaby tabylǵanyn habarlady. Bul osydan 8000 jyldan astam ýaqyt buryn mundaǵy ata-babalar kúrish ósirýdi bastaǵanyn kórsetedi, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Arheologtardyń bul jańalyǵy ıAntszy ózeniniń orta aǵysynda kúrish alqaptary paıda bolǵan ýaqytty 2000 jyl aryǵa aparady, buǵan deıin 6500 jyl burynǵy kúrish alqaptary Lısıan aýdanynyń Chentoýshan qırandylarynan tabylǵan.
Sondaı-aq osy aptada «Halyq gazetinde» «Harbın qar-muz álemi 2 mln-nan astam týrısti qabyldady» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
26-nshy Harbın qar-muz álemi 2024 jyldyń 21 jeltoqsanynda ashylǵannan 2025 jyldyń 26 qańtaryna deıin 37 kún boıy jumys istep, osy aralyqta 2 mıllıonnan astam týrısti qabyldady. Sóıtip, jańa rekord ornatty.
26-nshy Harbın qar-muz álemi 2025 jylǵy Qysqy Azııa oıyndary elementterin tolyq paıdalanǵan. Bul jaryq pen nur shaǵylysqan, sáýletti qar-muz ǵımarattaryn turǵyzǵan keshendi qar-muz saıabaǵy.